Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. P. esitas 10.06.2020 Viru Maakohtule seadusliku esindaja kaudu hagi A. P. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja O. P. ja A. P. abielust sündinud 19.02.2017 poeg A. P.. Maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasja nr 2-18-113247 mõisteti välja kostjalt elatis hageja kasuks 250 eurot kuus. Kostja täidab ülalpidamiskohustust lapse ees ebaregulaarselt ning kohtumäärusega väljamõistetust väiksemal määral. Hageja on seisukohal, et kostjalt välja mõistetud igakuise elatise suurust tuleb viia kooskõlla perekonnaseaduses

sätestatud elatise suurusega ning mõista elatist välja muutuva summana so 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale iga kuu 1. kuupäeva seisuga, mille eest elatist makstakse. Välja mõistetud muudetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja O. P. arvelduskontole nr EExxx Swedbank pangas iga kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks iga jooksva kuu eest ette. Määrata muudetud kostja A. P.’i korduvad kohustused täitmisele alates 01.08.2020. Kostja esitas kohtule 27.09.2020 digitaalselt allkirjastatud vastuse hagile, et on nõus maksma miinimumpalgaga seotud elatised Eestis 292 euro ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise seadusega kehtestatud alammääras alates 01.08.2020. Kostja nõustus esitatud haginõudega. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünni tõendist nähtub, et A. P. ja O. P. on alaealise A. P. vanemad, seega on O. P. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär 2020 aastal on 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja

eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Vastavuses hagi esemele mõistab kohus A. P.ilt välja elatise A. P. ülalpidamiseks alates 01. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja O. P. arvelduskontole nr EExxx Swedbank pangas iga kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks iga jooksva kuu eest ette. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.