Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik OÜ Patruul esitas 26.03.2015 Viru Maakohtusse hagi OÜ Manuflex Ehitus vastu saamata renditasu ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt viivise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja mais 2014 suuliselt kokku, et hageja rendib kostjale ehitustehnikat koos kütuse ja tehnika operaatoriga kaevetööde teostamiseks vastavalt kostja vajadustele, tunnihinnaga 30 eurot (käibemaksuta). Renditeenuse eest arveldamine poolte vahel pidi vastavalt kokkuleppele toimuma transpordisaatelehe ja selle alusel koostatud arve alusel. Edaspidi igakordsel tehnika kostja kasutusse andmisel allkirjastas transpordisaatelehe kostja nimel D K. Vastavalt hageja transpordisaatelehe p-le 4 kohustus rentnik peale arve saamist tasuma renditasu peale renditud seadme tagastamist kas sularahas või pangaülekandega hiljemalt peale arve saamist Pikemaajalise rendi korral tasutakse vahearved iga 7 päeva järel. Kostja tasuski esialgu hageja esitatud rendiarveid korrektselt kuni 2014 aasta juunini. Edaspidi jättis kostja maksmata kasutatud tehnika eest objektil Oru tn 74 järgmiselt: - 13.06.2014 arve nr 81 summas 828 eurot; - 19.06.2014 arve nr 82 summas 864 eurot, - 30.06.2014 arve nr 88 summas 828 eurot (sellest 8 töötundi objektil Oru tn 74 kokku 288 eurot); 04.07.2014 arve nr 95 summas 396 eurot; 24.07.2014 arve nr 111 summas 504 eurot. Kokku 2880 eurot. Objektil Koolipõik/Kalda (soojustrassid) kasutatud renditehnika eest kostja poolt tasumata arved: - 30.06.2014 arve nr 88 summas 828 eurot (sellest 15 töötundi Koolipõik/Kalda (soojustrassid) objektil kokku 540 eurot); - 10.07.2014 arve nr 97 summas 1332 eurot. Kokku 1872 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg kokku 4752 eurot ja viivis transpordisaatehel kokkulepitud määras 0,5% tasumata põhivõlalt päevas seisuga 25.03.2015.a kokku 5994,72 eurot. Kostja vastuväited Kostja hageja nõudeid ei tunnista. Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted hagis näidatud tehnika rentimise osas. Tehinguid kostja nimel saavad teha vaid juhatuse liikmed J K ja M O, kes kumbki pole hagejaga väidetud suulist lepingut sõlminud. Kostja nimel kohustuste võtmiseks mistahes muudel isikutel volitused puudusid. D K puudus õigus esindada kostjat hageja ees ning ta ei saanud võtta kostja nimel vastu väidetavalt teostatud töid. Seetõttu ei ole D K poolt allkirjastatud dokumendid (transpordisaatehed) kostja jaoks siduvad ning hagejal tuleks kõik nõuded, sealhulgas transpordisaatehel märgitud viivisenõudes, esitada D K vastu.

D K ja kostja vahel tööleping puudus, isik tegutses Oru tn 74 objektil kostja alltöövõtja OÜ Solivella juhatuse liikmena ning tema ülesandeks oli töödejuhatajana objektil töö organiseerimine, tehnika rentimiseks kostja nimel K volitused puudusid. Objektil Koolipõik (soojustrassid) töötas kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel alltöövõtu korras OÜ Ventklapp. Kostjaga 10.06.2014 sõlmitud fikseeritud hinnaga töövõtulepingu alusel kohustus OÜ Ventklapp teostama soojustorustike lõikude asendamise ning töö juurde kuulusid kõik lepingu edukaks täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud, tööd, tööjõud, olenemata sellest, kas need on lepingus nimetatud või mitte. Kostja väitel on sellega tõendatud, et kogu soojustrassi asendamise töö teostas OÜ Vantklapp ning hageja on valinud kostja näol ebakohase kostja. Viru Maakohus rahuldas 09.11.2015 määrusega hageja taotluse ning kaasas menetlusse kostjana Ventklapp OÜ nõude osas, mis käsitles soojustrasside vahetusega seotud tööde teostamist nn Koolipõik objektil. Selles osas menetlus algab otsast peale. Oru tn 74 objekti osas lahendab kohus vaidluse osaotsusega. Kohtu õiguslik põhjendus Tsviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et hagi objektil Oru tn 74 teostatud renditehnikaga teostatud tööde eest saamata renditasu kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma Oru tn 74 objektil kasutatud renditehnika eest arvete nr 81, 82, 88, 95 ja 111 alusel ja arvete tasumisel viivitusse sattumise eest kuni 25.03.2015. Hageja väitel on pooled sõlminud lepingu, sest kostja on kuni 2014 juunini hageja arved tasunud ja hageja on tehnika kostja kasutusse andnud. Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hageja esitatud arveid tasuda, sest ta ei ole lepingut heaks kiitnud. Seega tuleb asja lahendamiseks kindlaks teha, kas kostja on kasutanud hageja renditehnikat ajal, mille eest on esitatud arved maksmata, s. o juuni ja juuli 2014 eest, ning kas kostja nimel transpordisaatehed allkirjastanud isikul oli volitus teha seda kostja nimel. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tõendiks mh tunnistaja ütlus. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil, sh dokumentaalsel tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vaidlus puudub selle üle, et hageja kasutas kostjale kuuluvat ehitustehnikat objektil Oru tn 74 ja tasus selle eest kuni 2014 aasta juunini. Kostja ei vaidle, et töödejuhataja ülesandeid Oru tn 74 täitis OÜ-ga Solivella sõlmitud lepingu alusel D K. Kostja pole põhimõtteliselt vaidlustanud fakti, et OÜ Patruul tehnika töötas objektil ka juunis ja juulis 2014. Vaidlusalune on vaid asjaolu, kas tehnikat renditi hageja nimel või peab selle kasutamise eest maksma transpordisaatelehed kostja nimel allkirjastanud D K. Tööde teostamise kohta on asjas antud tunnistajate ütlused.

Tunnistaja D K poolt 14.10.2015 istungil antud ütluste kohaselt pakkus OÜ Solivella OÜ-le Manuflex Ehitusele projektijuhtimisteenust ning tunnistaja tööülesandeks oli tööde korraldamine ehitusplatsil, sh vajalike tehniliste vahenditega objekti kindlustamine. Koostöö OÜ Manuflex Ehitusega on toimunud pikemaajaliselt ning tavapäraselt tutvustas OÜ Manuflex Ehitus juhatuse liige tunnistajat objektil töötajatele ja peatöövõtjale vahetult kui oma töödejuhatajat eraldi kirjalikku volitust andmata. Töödokumentides oli tunnistaja märgitud OÜ Manuflex Ehitus esindajana ning ettevõtte veebilehel tutvustati teda kostja projekti/objektijuhina. Tunnistaja sõnul ei erinenud varasemast praktikast ka tema töökorraldus Oru tn 74 objektil. Korraldus tellida objektile tehnikat tuli J K, kellega tunnistaja kooskõlastas enne tellimuse esitamist hinna. Transpordisaatelehed allkirjastas tunnistaja, sest vastutas sellel kajastuvate tehnika töötundide eest ning andis need J K, kes kuu lõpus kontrollis üle töötundide õigsuse. Samal istungil ütlusi andnud OÜ Eurogoods juhatuse liikme Dmitri Kuznetsovi ütluste kohaselt tutvus ta D K OÜ Manuflex Ehitus juhatuse liikme T V vahendusel enam kui 2,5 aastat tagasi kui isikuga, kelle kaudu pidi toimuma kogu OÜ Manuflex Ehitus tööalane asjaajamine objektil. OÜ Eurogoods töötas ka objektil Oru tn 74, kus samal ajal töötas ka OÜ Patruul tehnika. Tunnistja sõnul kõike, mis puudutas OÜ Manuflex Ehitus tehtavat tööd objekti, kureeris talle teadaolevalt D Kalatšov. Samal istungil ütlusi andnud OÜ Manufleks Ehitus endise juhatuse liikme T V ütluste kohaselt oli D K ülesandeks Oru 74 objektil kostja alltöövõtjate töö organiseerimine (milliseid töid ja kuidas teha), kuid ülesandeid täpsemalt pidi teadma J K. Viimane oli ka otseselt Oru 74 objekti eest vastutav. Lisaks tunnistajate ütlustele on toimikus lk-del 9, 11, 13, 15, 16, 18, 20 OÜ Patruul kirjalikud transpordisaatelehed hagejalt tehnika rentimise ja töötatud aja kohta. Kohtule pole esitatud dokumente, millest nähtuksid D K tööülesandeid, kuid toimiku lk-del 111-113 on OÜ Solivella poolt juhatuse liikme D K nimel OÜ-le Manuflex Ehitus esitatud arved projektijuhtimise eest ning lk-del 114-120 väljavõtted ehitustööde päevikutest objektil Oru 74, millest nähtub K osavõtt koosolekust OÜ Manuflex Ehitus esindajana. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste tõepärasuses pole põhjust kahelda. Kirjalikud tõendid kogumis osundavad üheselt sellele, et transpordisaatelehed allkirjastanud D K tegutses kostja nimel ning seda ei lükka ümber kostja ja Fund Ehitus vahel sõlmitud Oru 74 ehituse töövõtulepingu punktidest 15.1.3. kuni 15.1.5 sätestatu, mille kohaselt nimetatud lepingu täitmisest tulenevate dokumentide allkirjastamise õigus on J K. (tl 121). TsÜS § 115 lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava numel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. Käesoleval juhul ei olnud D K seadusest tulenevat volitust OÜ Manuflex Ehitus esindamiseks. Tõendatud pole ka see, et OÜ Manuflex Ehitus oleks andnud D.K volituse enda esindamiseks tehinguga, TsÜS § 118 lg 1 järgi. Tõendatud ei ole majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused TsÜS § 121 järgi. Vastavalt TsÜS § 118 lg-le 2 võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis

või pidi teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust. Selle sätte kohaselt tuleb hinnata, kas kostja teadis või pidi teadma , et D.K tegutseb tema esindajana, ja talus D.K tegevust. Ehitustööde koosoleku protokolli on OÜ Manuflex Ehitus esindajatena kantud D K ja J K. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt korraldas objektil tööd OÜ Manuflex Ehitus esindajana D.Kalatšov. Seega tuleneb nimetatud tõenditest, et D.K tellis faktiliselt tööks vajalikku tehnikat. Vaidlusalune pole ka asjaolu, et kostja on tasunud hagejale arveid nr-ga 55, 55, 71, 72 (tl 24). See näitab, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted ja hilisemad sarnase sisuga suhted ei saanud olla kummalegi poolele üllatuslikud. Seega järeldab kohus, et kostja oli teadlik asjaolust, et D.K on tellinud tema nimel ehitustehnikat, ning kostja on D.K sellekohast tegevust ka talunud.. Kuna kostja on tellimusi esialgu aktsepteerinud, andis see hagejale mõistliku aluse eeldada, et esindajana tegutsevale D.K on volitus ka täiendavate samalaadsete tehingute tegemiseks. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et D K oli õigus kostja nimel tellida hagejalt tehnikat TsÜS § 118 lg 2 kohaselt tekkinud volituse kaudu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2880 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 25.03.2015 palus hageja kostjalt välja mõista kokku 5994,72 eurot. Viivisenõude osas tugineb hageja transpordisaatelehe p-le 5, mille järgi on hagejal õigus nõuda rentnikult viivist 0,5% tasu maksmisega viivitatud iga päeva eest. Arvetest nr 19 ja nr 43 (tl 21-22) viivise arvestuse käik kohtule jälgitav pole. Kostja pole esitanud vastuväiteid põhivõla suuruse, viivise määra ega viivise arvestuse osas. Kohus teeb ise viivise arvestuse seisuga 06.08.2014 järgmiselt: võlg kokku 2880 x viivitatud päevade arv kuni 25.03.2015 kokku 206 x lepinguline viivis 0,5%= 2966,4 eurot. Menetluskulud Kuna menetlus jätkub, lahendab kohus menetluskulud ühiselt asja lõpetavas lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.