Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜ Patruul esitas 26.03.2015 Viru Maakohtusse hagi OÜ Manuflex Ehitus vastu saamata renditasu ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt viivise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja mais 2014 suuliselt kokku, et hageja rendib kostjale ehitustehnikat koos kütuse ja tehnika operaatoriga kaevetööde teostamiseks, tunnihinnaga 30 eurot (käibemaksuta). Renditeenuse eest arveldamine poolte vahel pidi vastavalt kokkuleppele toimuma transpordisaatelehe ja selle alusel koostatud arve alusel. Edaspidi igakordsel tehnika kostja kasutusse andmisel allkirjastas transpordisaatelehed kostja nimel D K. Vastavalt hageja transpordisaatelehe p-le 4 kohustus rentnik peale arve saamist tasuma renditasu peale renditud seadme tagastamist kas sularahas või pangaülekandega hiljemalt peale arve saamist Pikemaajalise rendi korral tasutakse vahearved iga 7 päeva järel. Kostja tasuski esialgu hageja esitatud rendiarveid korrektselt kuni 2014 aasta juunini. Edaspidi jättis kostja maksmata kasutatud tehnika eest objektil XXX kokku 2880 eurot. Viru Maakohus 19.11.2015 rahuldas hagi osaotsusega renditehnika kasutamise eest objektil XXX. Maakohtu lahend on selles osas jõustunud. Maakohus jätkas menetlust osaotsusega rahuldatud nõuet ületavas osas, s.o objektil Koolipõik (soojustrassid) kasutatud renditehnika tasumata võla nõude osas. Objektil Koolipõik (soojustrassid) kasutatud renditehnika eest kostja poolt transpordisaatelehtede alusel tasumata arved: - 30.06.2014 arve nr 88 summas 540 eurot Koolipõik (soojustrassid) objektil (I ktl 14); - 10.07.2014 arve nr 97 summas 1332 eurot. (I ktl 10). Kokku 1872 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg kokku 1872 eurot ja viivis transpordisaatehel kokkulepitud määras 0,5% tasumata põhivõlalt 3028,32 eurot. Kostja vastuväited Kostja hageja nõudeid ei tunnista. Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted hagis näidatud tehnika rentimise osas. Tehinguid kostja nimel sai teha vaid juhatuse liige Jaanus Kütson. Deniss Kalatšovil puudus õigus esindada kostjat hageja ees. Seetõttu ei ole Deniss Kalatšovi poolt allkirjastatud dokumendid (transpordisaatehed) kostja jaoks siduvad ning hagejal tuleks kõik nõuded esitada D K ja OÜ Ventklapp vastu. D K ja kostja vahel puudus töölepinguline suhe, isik tegutses kostja alltöövõtja OÜ Solivella juhatuse liikmena töödejuhataja ülesannetes erinevatel kostja objektidel, kuid objektil Koolipõik (soojustrassid) kostja nimel tegutsemiseks D.K esindusõigus puudus. Objektil Koolipõik (soojustrassid) töötas kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingu alusel OÜ Ventklapp, keda esindas juhatuse liige V K, ühtlsi D K isa. Kostjaga 10.06.2014 sõlmitud fikseeritud hinnaga töövõtulepingu alusel kohustus OÜ Ventklapp teostama soojustorustike.asendamise ning töö juurde kuulusid kõik lepingu edukaks täitmiseks vajalikud

materjalid, toimingud, tööd, tööjõud, olenemata sellest, kas need on lepingus nimetatud või mitte. Lepingust tulenev alltöövõtu alltöövõtt pidi olema kooskõlastatud kostjaga ning hoolimata kooskõlastuse olemasolust vastutas OÜ Ventklapp lepingust tulenevalt tema poolt kaasatud muude isikute tegevuse eest. Kostja pole volitanud OÜ Ventklapp kostja nimel rendilepinguid sõlmima ega kokku leppinud objektil kasutatava renditehnika eest tasu maksmises hagejale. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus leiab, et hagi objektil Koolipõik (soojustrassid) teostatud renditehnikaga teostatud tööde eest saamata renditasu kostjalt väljamõistmiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma Koolipõik (soojustrassid) objektil kasutatud renditehnika eest D K poolt allkirjastatud transpordisaatelehtede alusel tasumiseks esitatud arved nr 88 ja 97. Hageja väitel oli poolte vahel kokkulepe, sest kostja on kuni 2014 juunini hageja arveid tasunud ja hageja on tehnika kostja kasutusse andnud kostja esindajana esinenud D K soovil. Hagejal ei olnud põhjust kahelda D.K volitustes, kuna too oli varemgi hagejaga rendilepinguid sõlminud. Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hageja esitatud arveid tasuda, sest ta ei ole esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud lepingut heaks kiitnud. Seega tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas kostja nimel transpordisaatelehed allkirjastanud isikul oli volitus teha seda kostja nimel. Vaidlus puudub selle üle, et hagejale kuuluvat tehnikat koos operaatori ja kütusega kasutati objektil Koolipõik (soojustrassid). Puudub vaidlus, et töö tegemiseks nimetatud objektil oli OÜ Manuflex Ehitus ja OÜ Ventklapp vahel sõlmitud alltöövõtuleping. Kohtu tuvastatu kohaselt oli töövõtja hinna sisse arvatud kõik tööd ja kulud lepingu täitmiseks. Kohtuistungil tunnistas D K, et allkirjastas transpordisaatelehed, sealhulgas objekti Koolipõik (soojustrassid) puudutavad, Manuflex Ehitusega eelnevalt kooskõlastamata, sest väljakujunenud tava kohaselt oli Manuflex Ehitus transpordisaatelehti varasemas omavahelises koostöös probleemideta aktsepteerinud. Vastuseks kohtu küsimusele usalduslike suhete võimalikule jätkumisele objektil Koolipõik (soojustrassid), vastas tunnistaja, et nimetatud objektil toimunu eest tulenes vastutus ainuüksi kostja ja OÜ Ventklapp vahelistest lepingulistest suhetest (I ktl 132-133). Kohus järeldab tunnistaja väljaöeldust, et tal puudus mistahes tehingute tegemiseks volitus kõnealust objekti puudutavates küsimustes ning seda ei lükka ümber Ventklapp OÜ seadusliku esindaja V K ütlused

(II 99-101).

TsÜS § 115 lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. Kohus leiab, et asjas puuduvad tõendid lugeda OÜ Manuflex Ehitus poolt D K volitus antuks TsÜS § 118 lg 2 järgi. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on hagejaga sarnases majandustegevuses lepingu sõlminud rendileandja mõistlikuks hoolsuskohustuseks rentniku volituste olemasolu kontrollimine. Vastasel juhul lasub hoolsuskohustust rikkunud rendileandjal kohtumenetluses tõendamiskoormus väidetava rentniku volituste olemasolu tõendamise suhtes. Hageja tunnistaja D K ütlustega on käesolevas asjas leidnud tõendamist end kostja esindajana esitlenud isikul esindusõiguse puudumine.

TsÜS § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja nimel transpordisaatelehed 30.06.2014 Koolipõik (soojustrassid) osas ning 10.07.2014 allkirjastanud D K ei olnud kostja esindamise õigust, mistõttu on rendikokkulepped tühised, kuna kostja pole neid heaks kiitnud. Asjaolu, et kostja on D K poolt allkirjastatud transpordisaatelehtede alusel hageja esitatud muid arveid mingil ajal tasunud, ei anna alust hagi arve nr 88 summas 540 eurot ja 10.07.2014 arve nr 97 summas 1332 eurot osas rahuldamiseks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (600 eurot) pool (300 eurot) kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.