Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sündis xxx N P ja A Ji kooselust hageja K J. Alates 2015 elab hageja koos emaga ning hageja vanematel oli kokkulepe, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks 292 eurot. Kostja on pidevalt rikkunud kokkulepet ja viivitanud elatise maksmisega. Hageja kulud ühes kuus on keskmiselt 469,97 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 01.03.2020 hageja kasuks igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on kostja kogu aeg tasunud lapsele elatist seaduses sätestatud määras. Kostja makseraskused on ajutise iseloomuga ning kostja informeeris hageja ema, et jätkab elatise tasumist alates juunikuust. Kostja palub kohut mitte välja mõista elatise aprilli ja maikuu eest, sest kostjal tekiks sel juhul elatise võlgnevus, kuigi kostja on varasemalt tasunud hagejale elatist suuremaski ulatuse kui pool hageja ülalpidamiskuludest. Kostja osa elatise tasumisel peaks olema võrdne hageja emaga, s.o. pool hageja kuludest. Kostja arvates on hageja ülalpidamiskulud ülepaisutatud. Elatist tuleb vähendada ka hagejale riikliku lapsetoetuse võrra. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et hageja elab kostjaga nädalavahetustel ja riiklike pühadel. Kostja on nõus hagejale tasuma edasiulatuva elatise katteks igakuiselt 150 eurot ning katma kõik hageja side, reisimis- ja koolivälise tegevuse kulud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (t.l. 5). Seega on hagejall õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud hagejale elatist ja hageja tagasiulatuvalt elatise võlgnevust ei nõua (t.l. 26). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud suuruses alates hagivalduses elatise nõude esitamisest. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning

last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on märkinud ühe põhjusena, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määr. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hageja igakuised vajadused. Hageja on välja toonud, et hageja igakuised kulud kokku on 469,97 eurot (t.l. 2-2 pöördel). Asjaolu, et kostja arvates võivad hageja vajadusteks tehtavad igakuised kulutused olla liiga suured ei luba kohtul iseenesest kahelda, et hagejal kuluvadki hagiavalduses märgitud summad enda vajadusteks: s.o. toidule kodus 130 eurot; elamiskulud koos kommunaalkuludega (energia, internet, tv) 56,67 euro (t.l. 29-37)t; riided ja jalanõud 120 eurot; hügieeni ja pesemistarbed, juuksur 30 eurot; kooli ja õppekulud 28,30 eurot; koolitarbed 15 eurot; teater/kino jms üritused koos sõpradega (sõprade sünnipäevad, maiustamine) 50 eurot; klassiekskursioonid, muuseumid, teatrid 25 eurot; ravimid ja vitamiinid 15 eurot. Kohtu arvates ei saa pelgalt statistilistest näitajatest tuletada iga konkreetse lapse tegelikke vajadusi toidule. Kuna hageja on 14-aastane noormees, siis ei ole põhjust kahelda hageja väidetes, et ta sööb kui mees ning sööb tervislikult, mistõttu toidukuludeks kulub 130 eurot igakuuliselt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 (p 17-21) selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Seega kui vanem võimaldab lapsel kasutada endale kuuluvat eluaset, saab laps, tuginedes viidatud Riigikohtu lahendile, kasutuseelist, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. Kuna hageja ema eluasemega seotud kuludeks on 170 eurot kuus, siis on põhjendatud arvata, et hageja osaks on sellest kolmandik (kuna kulud jagatakse kolmeks), s.o. 56,67 eurot.

Kostja oma väidet, et tema poolt tehtavaid kulutused tuleks ka elatise määramisel arvesse võtta, põhistanud ei ole. Kostja ei ole põhistanud, mil määral, s.o. mis ulatuses kostja kannab lapse vajaduste katteks igakuuliselt rahalisi vahendeid. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, mille põhjal saaks arvestada rahaliselt kostja ja hageja tulevikku suunatud reisikulusid ja hageja ülalpidamiskulude kandmist ajavahemikus, kui hageja viibib kostja juures. Asjaolu, et kostja kogub hageja jaoks hageja kogumisarvele igakuiselt 20,14 eurot, millise summa saab hageja 18 aastaseks saamisel enda käsutusse ei luba samuti arvata, et sellist summat saab pidada hageja igakuiste vajaduste katmisena. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et tema vajadused on kuus vähemalt 469,97 euro ulatuses. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused on vähemalt 469,97 eurot. Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning pooled ei vaidle, et peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades (t.l. 12 38), s.o. 469,97/2=234,98 on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejale alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra põhjendusel, et ka hageja tegelikud vajadused on väiksemad, kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Kostja on välja toonud, et osa hageja vajadustest saab katta riikliku peretoetustega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hageja saab riiklikku toetust, mille arvelt saab osaliselt katta hageja vajadusi. Kuna kohus eelnevalt küll tuvastas, et hageja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär, siis ei ole kostja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis iseenesest lubaksid arvata, et peretoetusest peaks kasutatama ilmtingimata hageja igapäevaste vajaduste katteks, mitte lisaks lapsevanemate poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele, mistõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud, et hageja vajadused saaksid osaliselt kaetud riiklikest lastetoetusest. Kohus ei nõustu kostjaga, et arvesse võttes kostja ajutist tööta olekut ei peaks kostja nagu hagejale ülalpidamist nende kuude eest tasuma hageja vajadustest lähtudes. Lapsed vajavad ülalpidamist igal ajal ja lapsevanem on kohustatud hankima lisaks enda ülalpidamisele vahendid ka lapse ülalpidamiseks. Kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, millest kohus saaks, et kostja varanduslik seisund ei võimalda kostjal mitte kuidagi tasuda elatist aprilli ja maikuu eest hageja vajadustest tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja elatis 234,98 eurot. Kuna elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest ja hagi elatise nõudes on esitatud 18.03.2020, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 234,98 eurot alates hagi esitamisest, s.o. 18.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. 20.12.2023. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema N Ja arvelduskontole xxx.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 38 pöördel, 55), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse nõudega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.