Perekonnaõigus › Abielulahutus

Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. september 2020, Rapla

Tsiviilasja number

2-20-13544

Tsiviilasi

M T hagi M T vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post). Kostja M T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Lahutada M T ja M T abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx poolt, abielukanne xx-xx-xxxx/xx. Muuta M T perekonnanimeks A. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja palub lahutada M T ja M T abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxx. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi abielu lahutamises õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ning § 65 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 66 p 2 sätestab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhtes on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasad abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasade abielulised suhted on lõppenud 2,5 aastat tagasi. Hageja ja kostja ei pea võimalikuks abielusuhte taastamist ja abielu jätkamist. Kostja on nõus abielu lahutama. Seega kohus leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abielu kuulub lahutamisele. Kostja võtab hagi abielu lahutamises õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotleb taastada tema sünnijärgne perekonnanimi A. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisel nimeseaduse § 11 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud kuuluvad jätmisele poolte endi kanda.