Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-17878

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (viitenumbrita).

ASJAOLUD

D F ja V Fa esitasid 15.11.2019 hagi D Fi vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja hagejatele ülalpidamist ei a. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kummagi kostja kasuks seadusega kehtestatud miinimumelatise 270 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning andis tähtaja kostjale vastamiseks. Hagejad esitasid taotluse hagi tagamiseks. Kuna hagi tagamise taotlus oli puudustega jättis kohus taotluse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Hagejate seaduslik esindaja sai määruse kätte 27.11.2019. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult ning vastamise tähtaeg saabus 03.12.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagi tagamise avaldusega, leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 võib kohus hagi tagada kui on alust, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. 2/4

2-19-17878 Kohus on jätnud hagi tagamise taotluse käiguta ning andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja puudusi ei kõrvaldanud. TsMS § 384 lg 2 kohaselt, kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, ab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Hagejate taotlusest jääb selgusetuks, millises ulatuses, mis ajast ja kellele soovitakse menetluse ajal hagi tagamise korras elatist. Hagi tagamises soovitakse 195 eurot elatist alates 2015. aastast tsiviilasjas nr 2-16-4681. Kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna hagejad nõuetekohast taotlust ei esitanud. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi jooksva elatise väljamõistmise osas on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-dega 96, 97 lg 2, 100 ja § 101 lg 1. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär alates 2019. aastast on 540 eurot ning elatise miinimummäär on 270 eurot. Kuna hagejad nõuavad igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus 3/4

2-19-17878 Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.