Tsiviilasi nr 2-20-7151
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
16. september 2020 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-20-7151
Tsiviilasi
E.B.’i hagi I.B.’i vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Kostja: I.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx e-post xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2020, Pärnus
TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 17.05.2020 esitas E.B. kohtule hagiavalduse I.B.’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnus xxxxxxxxxxx. Hagejal ja kostjal on kolm alaealist last: L.B. (sündinud xxxxxxxxxxx), L.B. (sündinud xxxxxxxxxxx) ja U.R.B. (sündinud xxxxxxxxxxx). Abielulised suhted hageja ja kostja vahel lõppesid detsembris 2019. Abielu taastada ei ole võimalik. Hageja ja kostja ei kasuta elamiseks sama eluaset, hageja on registrijärgsest elukohast (Xxxxxxxxxxx) välja kolinud ning elab koos hageja ja kostja ühiste alaealiste lastega aadressil Xxxxxxxxxxx. Kuna abielu lahutamine poolte kokkuleppel ei ole kostja 1 (2)
Tsiviilasi nr 2-20-7151 vastuseisu tõttu andnud tulemusi, palub hageja abielu lahutada kohtu korras. Hageja ja kostja alaealised lapsed jäävad elama hageja kui laste ema juurde. Hageja ei soovi taastada oma abielueelset perekonnanime. 16.06.2020 kohtuistungil hageja jäi avalduse juurde, selgitas, et abielulised suhted lõppenud ja leppimist võimalikuks ei pea. Kostja vaidles vastu, leides, et lahutuse avaldus tuli üllatusena, tema jaoks ei ole abielulised suhted lõppenud ja soovis leppida ning minna perenõustaja juurde. Kohus, arvesse võttes kostja taotlust ning asjaolu, et kooselu lõppemisest oli möödas pool aastat, andis pooltele leppimisaega 3 kuud ning määras uue istungiaja. 16.09.2020 kohtuistungil hageja E.B. jäi esitatud hagi juurde ja palus abielu lahutada. Hageja selgitusel tema ümber mõelnud ei ole. Abielusuhted lõppesid 29 12 2019, pooled elavad eraldi aadressidel. Leppimise ajal on põgusalt näinud, kui hageja on lapse järel käinud. Suhelnud selle 3 kuu jooksul ei ole. Peale lahutust jäävad lapsed elama mõlema vanema juurde. Perekonnanimeks peale lahutust jätta B.. Kostja I.B. istungil soovis jätkuvalt leppimisaega. Selgitas, et ei ole hageja ellu soovinud seepärast sekkuda, et laste heaolu on ka tähtis ja ei saa ennast liialt peale suruda. 3 kuud on läinud liiga kiiresti. On näinud, kuidas ema ja laste läbisaamine on paranenud ja lapsed on õnnelikud. Kostja lahutusega nõus ei ole ja leiab, et vaja on rohkem aega leppimiseks. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Hageja kinnitusel on poolte abielulised suhted lõppenud 2019.aasta lõpus, hageja leppida ei soovi, kostja ei ole nõus abielu lahutama vabatahtlikult perekonnaseisuasutuses ning hageja on pöördunud hagiga kohtusse (alus PkS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul on ebamõistlik võtta tarvitusele veel täiendavaid abinõusid abielu taastamiseks olukorras, kus vaatamata kohtu poolt menetluse kestel antud 3-kuulisele täiendavale leppimise ajale ei ole sisulist leppimist v perenõustamist toimunud ning hageja ei pea leppimist ega abielu jätkamist võimalikuks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotles istungil säilitada tema praegune, abieluaegne perekonnanimi. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Hageja E.B.’i perekonnanimeks jääb „B.“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.