Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC esindajad ringkonnakohtus Kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. juuni 2020 määrus osas, milles QQ menetluskulud jäeti XX kanda ning XX-lt mõisteti välja QQ kasuks menetluskulud 700 eurot ja viivis menetluskuludelt.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Pooltel puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud maakohtus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 16. juuni 2020 määrus muutmata.
Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Jätta XX’a hagi QQ’a vastu elatise nõudes läbi vaatamata. 5.2 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Pooltel puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud maakohtus.
6.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta QQ kanda.
7.Välja mõista QQ-lt XX kasuks määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi QQ (kostja) vastu elatise nõudes. 23.02.2020 esitatud hagi ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja välja mõista elatise kuni 31.12.2019 summas 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus.
2.Hageja esitas 05.06.2020 maakohtule allkirjastatud avalduse hagi tagasivõtmiseks, märkides, et on kindel, et pooled jõuavad kohtuvälisele kokkuleppele.
3.Harju Maakohtu 16.06.2020 määrusega jättis maakohus hagi kostja vastu elatise nõudes läbi vaatama, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 700 eurot koos seadusjärgse viivisega menetluskuludelt. Maakohus tugines menetluskulude jaotusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-le 2, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole loobunud hagist seoses hagi rahuldamisega kostja poolt, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Maakohtu määrusele esitas 01.07.2020 määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja palub maakohtu menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda või alternatiivselt vähendada hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Määruskaebemenetluse menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt esitas hageja hagi tagasivõtmise avalduse, kuna õiguslik olukord oli muutunud. Hageja elas hagi esitamise ajal emaga, ent menetluse kestel asus hageja elama poole ajast kostja juures. Maakohus pole arvestanud asjaoluga, et tegemist on alaealise lapse elatise nõudega ning on ebamõistlik jätta menetluskulud lapse kanda. Määruskaebusega esitas hageja ka vastuväited kostja menetluskuludele suurusele.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega menetluskulud
jäeti hageja kanda ja mõisteti hagejalt välja kostja menetluskulud. Ringkonnakohus teeb vastavas osas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Kolleegium selgitab, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata hagi tagasivõtmise tõttu, saab praegusel juhul kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15; RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p 13).
9.Kolleegiumi hinnangul esinevad praeguses asjas erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kostja on 16.03.2020 hagi vastuses märkinud, et alates 2019. a sügisest elab hageja koos oma emaga ja on olnud kostjaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust pühapäevani õhtuni. Samuti on hageja olnud kostja juures poole kõikidest koolivaheaegadest ja kostja on aastaid kohtunud hagejaga igal teisipäeval ja neljapäeval, kui kostja viib hagejat tantsutrenni. Kostja on kandnud hageja kuludest suure osa, välja arvatud eluaseme- ja toidukulud ajal, mil hageja on emaga. Kostja poolt esitatud asjaoludest on nähtav, et hageja ei viibinud kostja juures võrdselt ema juures viibitud ajaga. Eelnevast tuleneb, et kostja ei andnud hagejale vahetut ülalpidamist ulatuses, mida andis lapse ema. Samas 16.03.2020 vastuses on kostja öelnud, et tagasiulatuva elatise nõuet õigeks ta ei võta, kuid kui hageja jätkab ema juures elamist, siis võib pooltevaheline kokkulepe sisaldada mingit summat tagasiulatuva elatise näol. Samuti on kostja avaldanud, et kui hageja jääb elama emaga, siis on põhjendatud, et kostja tasub elatist. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei olnud pahatahtliku hagiga.
10.Kohtule esitatud asjaoludest ilmneb, et menetluse kestel olukord muutus. Kostja märkis 16.03.2020 hagi vastuses, et ta peab panustama hageja igapäevasesse ellu rohkem ning 14.04.2020 kompromissiettepanekus on kostja selgitanud, et alates märtsist on hageja elanud vaheldumisi nädala kaupa kummagi vanema juures. Eelnevast tulenevalt oli ringkonnakohtu hinnangul hagi tagasivõtmine põhjustatud sellest, et kostja hakkas hagejat rohkem ülal pidama vahetu ülalpidamise kaudu. Eeltoodu annab aluse jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, mistõttu puuduvad pooltel ka rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
11.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kasutanud lepingulist esindajat. Seega ei saa hagejal olla tekkinud kindlaksmääratavaid esindajakulusid. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Järelikult on hageja menetluskuluks määruskaebemenetluses riigilõiv 50 eurot. Tegemist on mõistliku ja vajaliku kuluga ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.