Kohustada võlgnikku Hille Viljamaa ́d andma võlgniku vanne 01. detsembril 2015.a. kell 09:45 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Haapsalu Sadama 21, saal nr. 1).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 01. detsembril 2015.a. kell 09:45 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Haapsalu Sadama 21, saal nr. 1)
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete
2-15-16728
rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima.
8.Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS 33 lg 1 alusel (pankrotiteade).
9.Kinnitada ajutise halduri Andrus Õnnik tasuks *(*) eurot.
10.Ajutise haldur tasust hüvitada riigi vahenditest * eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas * eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele nr * *.
11.Kohtumäärus edastada võlgnikule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimäärus kulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 06.11.2015.a. esitas Hille Viljamaa Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada välja pankrot ning taotles enda võlgadest vabastamist. 09.11.2015.a. võttis Pärnu Maakohus Hille Viljamaa avalduse menetlusse ning nimetas ajutise pankrotihalduri. Kohtuistung, kus vaadati läbi H. Viljamaa poolt esitatud pankrotiavaldus toimus 16.11.2015.a. Võlgniku pankrotiavaldus Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgnikul võlgu rohkem kui vara. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt võlgnik maksejõuetu, mis on tekkinud kiirlaenude võtmisest ja suutmatusest võlakohustusi täita. Võlgnik hindab kohustuste suuruseks vähemalt 22 067,44 eurot. Vara on võlgnikul 200 euro väärtuses, samuti puudub arvestatav sissetulek, millest saaks tasuda jooksvate kulude ja võlakohustuste eest. Ajutise pankrotihalduri aruanne ja seisukoht kohtus 1 Võlgniku kohustused ja võlad kokku
1.1.SEB Pank AS
1.2.BB Finance OÜ
1.3.TF Bank AB ( põhiosa 1 996,35 €, intressid 131,91€)
1.4.Bondora AS
1.5.Placet Group OÜ
1.6.Credit.ee OÜ
1.7.Aktiva Finants OÜ (võlgniku andmetel)
1.8.IPF Digital Estonia OÜ (sissenõudja OK Incure OÜ)
1.9.Ekspress Credit AS (võlgniku andmetel)
1.10.BIGBANK AS (võlgniku andmetel) 1.11.ETK Finants AS (võlgniku andmetel) 1.12.Castovanni OÜ (võlgniku andmetel)
2.1.Sõiduauto Opel Astra Caravan, reg. märk 224AVP, 1998 vl.
2.2.SõiduautoBMW 520I, reg. märk 464TFE, 1997vl
100,00 € 100,00 €
3.Hinnang kohustuste ja varade seisule: Hille Viljamaa ́e kohustused on vähemalt 22 067,44 eurot. Võlgnevusele lisanduvad igapäevaselt arvestatavad viivised, mille suurus ei ole täna teada. Võlgniku vara väärtuseks on kuni 200 eurot. Käesoleval ajal võlgnik töötab, kuid tema sissetulek on selline, millele ei ole lubatud pöörata sissenõuet. Lisaks on võlgnikule üle antud teade, mille kohaselt ta seisuga 31.12.2015.a. koondatakse. Võlgniku tervislikku seisundit ja elukohta arvestades on tal uue töö leidmine problemaatiline. Hille Viljamaa suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutine ning tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes.
4.Ajutise halduri ARVAMUS MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTE KOHTA Ajutise halduri hinnangul on Hille Viljamaa maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik kiirlaenude võtmine, kuna juba laene võttes puudusid tal vahendid laenude tagastamiseks. Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud võlgniku halb tervislik seisund, mis oluliselt raskendab tasuvama töökoha leidmist ning võlgniku abikaasa korduvad töökoha kaotused. Esialgsetel andmetel on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Võlgniku tegevuses pankrotikuriteo vm majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud.
5.Ajutise halduri arvamus TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSTE kohta Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud , et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.
6.TAGASINÕUTAV VARA Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg. 2 mõistes tagasinõutavat) vara.
7.KOKKUVÕTTEKS Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu Pankrotiseaduse § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Sissetulekud, millest oleks võimalik teostada kinnipidamisi, käesoleval ajal puuduvad. Võlgu on rohkem, kui 22 000 € ja varade väärtus on esialgsetel andmetel ~200 €. Võlgnikul puuduvad võimalused, et võlgnevusi kustutada. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul ei ole vara ja regulaarsed sissetulekud puuduvad ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 22 067,44 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik H. Viljamaa ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad pidevalt viivised ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on liiga suurte kohustuste võtmine. Maksejõuetusele aitasid kaasa Hille Viljamaa ́u terviseprobleemid ja abikaasa töökaotus. Oma
2-15-16728
sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on H. Viljamaa i esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis PankrS § 171 lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et Hille Viljamaa pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Hille Viljamaa pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt PankrS § 78 lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 01. detsembrile 2015.a. kell 10.45. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Hille Viljamaa pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks * eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast * eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus on mõistlik ja põhjendatud. Ajutine haldur palub kinnitada pankrotihalduri tasuks * € (*), millele vastavalt PankrS § 65 lg 11 lisandub käibemaks summas * eurot, mis tuleb välja mõista OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks Eesti Vabariigi vahenditest.
2-15-16728
Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu üle kanda OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele * *. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.