Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Z Z Z-D (hageja) esitas 17.04.2020 hagiavalduse X X D (kostja) vastu elatisnõude välja mõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 17.04.2019 kuni 17.04.2020 eest miinimummääras ja edasiulatuva miinimummääras elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte posti teel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus selgitab, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus on esitatud 17.04.2020, seega on hageja õigustatud elatist nõudma alates 17.04.2020. Samuti võib perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o perioodi 16.04.2019 kuni 16.04.2020 eest. Kohus selgitab, et alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest 1⁄2 on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. Tagasiulatuv elatis ajavahemiku 16.04.2019 kuni 31.12.2019 eest on seega 2295 eurot (270/30*15 + 8*270) ja elatis ajavahemiku 01.01.2020 kuni 16.04.2020 eest on 1031,73 eurot (3*292 + 292/30*16), s.o kokku on tagasiulatuv elatis 3326,73 eurot. Kuna hageja palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise summas 3318,47 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3318,47 eurot. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on esindajakulu 588 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.