lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-2515/88

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-2515/88
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
16.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1437
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-2515

Tsiviilasi

Maarja Mürki (endine Järvekald) hagi Eva Õimi vastu müügilepingust taganemisest tulenevate kohustuste täitmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eva Õimi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Eva Õim (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Vastustaja (hageja): Maarja Mürk (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Aare Kaldma Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 määrus muutmata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.
Tartu Maakohus rahuldas 24. jaanuari 2014 otsusega Maarja Mürki (hageja) hagi Eva Õimi (kostja) vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. detsembri 2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda (jõustus 20. mail 2015).
2.Hageja esitas 4. juunil 2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4836,76 eurot.
3.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas vastuväiteid ei esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2015 määrusega avalduse osaliselt, määras kindlaks M. Mürki menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis E. Õimilt M. Mürki kasuks välja menetluskulud summas 4346,76 eurot. Maakohus määras, et E. Õimil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt M. Mürkile alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb E. Õimil hüvitada hagejale 1178,76 eurot riigilõivude katteks (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1150 eurot + hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 28,76 eurot). Hageja esindaja vandeadvokaat O. Preemi poolt osutatud õigusabi maht on mõistlikus ja põhjendatud ulatuses seoses hageja menetlusdokumentide koostamisega ja vastaspoole menetlusdokumentide läbitöötamisega. Mõistlik ei ole ajakulu kliendile (hagejale) menetlusdokumentide tutvustamiseks. Maakohus vähendas õigusabi ajakulu 5 tunni võrra ning rahuldas vandeadvokaat O. Preemi poolt õigusabi tasu 1728 euro ulatuses (24 x 60 x 1,2). Maakohus leidis, et vandeadvokaat A. Kaldma taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks tema poolt osutatud õigusabi mahu eest on põhjendatud 12 tunni ulatuses, seega on tasu suuruseks 1440 eurot (12 x 100 x 1,2).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.E. Õim esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tegi maakohus menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi ilma kostjale menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte toimetamata (TsMS § 328 lg 2, § 306 lg-te 1 ja 2 rikkumine). Samuti ei teinud maakohus, tuginedes tsiviilasja materjalidele, kindlaks, et dokumendi võib kättetoimetatuks lugeda TsMS § 3141 kohaselt. Kostja soovib esitada tõendatud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Näiteks on hageja teatud juhtudel selgelt pahatahtlikult menetluskulusid paisutanud;

2) rikkus maakohus oluliselt TsMS § 3141, kui luges ilma seadusliku aluseta kostjale menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kättetoimetatuks. Kohus edastas 5. juunil 2015 kostjale e-kirjaga menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kättesaamise kohta andmed puuduvad. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole antud dokumendi kättesaamist kinnitanud. Kostjale ei ole selle e-posti aadressi kaudu ühtegi menetlusdokumenti kätte toimetatud. Määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja teatas maakohtule kostja kontaktaadressi ja rõhutas, et kostja ei saa e-posti teel saadetud dokumente kätte.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

6.M. Mürk vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tekkis vastustajal kahtlus määruskaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Kui määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, palub vastustaja keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest; 2) on määruskaebuse esitaja väited menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale mittekättetoimetamise kohta alusetud ning põhjendamatud. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 3 märkinud, et on 10. juunil 2015 toimetanud kostjale kätte menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja poolt Riigikohtule esitatud menetlusabi taotluses märgitud e-posti aadressile [email protected] saatmisega. Nimetatud e-posti aadressi on kostja avaldanud ja kasutanud nii kohtueelselt hagejaga suheldes kui ka kogu kohtumenetluse vältel. Kostja lepinguline esindaja on pahatahtlikult ja kohut eksitavalt avaldanud kostjale menetlusdokumentide ainsa kättetoimetamise võimalusena menetlusdokumendi edastamise postiasutuse vahendusel kostja Austraalia elukoha aadressi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse tähtaegsuse osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 määrus saadetud määruskaebuse esitaja e-posti aadressile [email protected] (III kd tl 156-157). Määruskaebuse esitaja saatis 31. juulil 2015 kohtule e-kirja, milles teatas, et ta ei saa failina saadetud määrust avada (III kd tl 158). Samal kuupäeval saadeti vaidlustatud määrus E. Õimile pdf-formaadis (III kd tl 159). Kuigi E. Õim määruse kättesaamist ei kinnitanud, tuleb asuda seisukohale, et ta on selle 31. juulil 2015 kätte saanud. TsMS § 661 lg-st 2 tulenev 15-päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg lõppes 15. augustil 2015 (laupäeval). TsÜS § 136 lg-ga 8 kooskõlas on määruskaebus esitatud 17. augustil 2015 (esmaspäeval). Järelikult on määruskaebus esitatud tähtaegselt ning puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks.
9.Seoses määruskaebuse esitaja väitega selle kohta, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei olnud temale kätte toimetatud ning ta ei saanud omapoolseid vastuväiteid esitada, märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui

menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Maakohus saatis 5. juunil 2015 hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja e-posti aadressile [email protected] ja andis tähtaja omapoolse seisukoha esitamiseks (III kd tl 144). Antud e-posti aadressi oli E. Õim avaldanud Riigikohtule 9. veebruaril 2015 esitatud menetlusabi taotluses (III kd, tl 85) ning Tartu Ringkonnakohtule 10. märtsil 2014 esitatud menetlusabi taotluses (III kd tl 9). Samalt e-posti aadressilt oli E. Õim kinnitanud Riigikohtu 18. märtsi 2015 määruse kättesaamist (III kd tl 98). Ka vaidlustatud määrus on E. Õimile nimetatud e-posti aadressile saadetud (III kd tl 156-157) ning E. Õim on 31. juulil 2015 nimetatud aadressilt vastanud, et ta ei saa failina saadetud määrust avada (III kd tl 158), misjärel saadeti talle määrus pdf-formaadis (III kd tl 159). Eeltoodut arvestades on asjakohatu vandeadvokaat Robert Sarve 19. juuni 2015 e-kirjas märgitu, mille kohaselt ei saa E. Õim e-posti teel saadetud teateid kätte (III kd tl 146). Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb lugeda hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus määruskaebuse esitajale kättetoimetatuks.

10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega selle kohta, et maakohus oleks tingimata teinud teistsuguse lahendi, kui oleks andnud kostjale võimaluse vastuväidete esitamiseks. Kuivõrd Riigikohus on 26. juuni 2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruse nr 137, tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja põhjendatust ja vajalikkust. Vaidlustatud määruses on maakohus seda ka teinud. Samuti märgib ringkonnakohus, et E. Õimil oli võimalik esitada omapoolsed vastuväited hageja menetluskulude osas ka määruskaebuses, mida ringkonnakohus oleks saanud hinnata. Antud juhul on määruskaebuse esitaja vaid märkinud, et hageja on teatud juhtudel selgelt pahatahtlikult menetluskulusid paisutanud (nt endapoolse kompromissilepingu koostamisega (mis polnud vajalik) ning põhjendamatult on menetluse kestel töötunni hind 40% tõusnud olukorras, kus esindaja vahetust pole millegagi põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on menetlusosalisel õigus menetluse kestel esindajat vahetada ning seda ei pea põhjendama. Kohtul tuleb hinnata seda, kas esindaja töötunni hind on põhjendatud. Käesolevas asjas on maakohus hageja lepinguliste esindaja töötunni hindu analüüsinud ning õigesti leidnud, et need on kohtupraktikaga kooskõlas. Määruskaebuse esitaja väited kompromisslepingu ebavajalikkuse kohta on üldsõnalised ning ringkonnakohtul puudub võimalus neid hinnata.
11.Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, seega ei esine alust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ümberhindamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.