Välja mõista HxxxxxxKxxxxxxxxxx elatis alates 05.11.2019. a hagejate Mxxxxxx Kxxxxxxxx ja Oxxxxx Kxxxxxxxx kasuks kokku 106,23 eurot kuus kuni hageja Oxxxxx Kxxxxxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a. Sealt edasi jätkub elatise maksmine summas 53,12 eurot kuus kuni Mxxxxxx Kxxxxxxxx täisealiseks saamiseni.
3.Väljamõistetud elatis tuleb HxxxxxKxxxxxxxx tasuda iga kuu 1.-seks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja Exxx Lxxxxxarveldusarvele. Menetluskulude jaotus
1.Pikendada hagejate menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega ja võtta vastu 18.08.2020. a esitatud hagejate menetluskulude nimekiri.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata, arvestades menetluskulude jaotust. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mxxxxxx Kxxxxxxx ja Oxxxxx Kxxxxxxx esitasid 05.11.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 540 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 11.11.2019. a võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte samal päeval, s.o 11.11.2019. a. Võlgnik Hxxxxx Kxxxxxxxxesitas 20.11.2019. a nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 02.12.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.03.12.2019. a määrusega kohus jättis hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejaid esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.19.12.2019. a saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja Mxxxxxx Kxxxxxxxx ja Oxxxxx Kxxxxxxxx hagiavaldus Hxxxxx Kxxxxxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Exxx Lxxx ja Hxxxxx Kxxxxxxx kooselust sündinud kaks alaealist last - Mxxxxxx Kxxxxxxx ja Oxxxxx Kxxxxxxx. Hagiavalduse esitamise ajani on laste ülalpidamisse panustanud hagejate seaduslik esindaja. Kostja on osalenud üksikute kulude kandmisel ning regulaarselt üksnes lasteaiatasu maksmisel 1⁄2 ulatuses alates 2018/2019 õppeaastast. Hagiavalduses viidatakse Riigikohtu lahendile nr 2-16-118651 ning taotletakse kostjalt mõlema hageja kasuks igakuise elatise väljamõistmist seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest ning seda kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni hagejad omandavad põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpivad kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hagejate 21-aastaseks saamiseni. Elatis tasuda iga kuu 1seks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Elatise maksmisega viivitamise korral kohustada kostjat tasuma viivitusintressi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagejad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4.06.01.2020. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.
5.Kostja esitas 28.01.2020. a kirjaliku seisukoha hagiavaldusele. Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu. Kostja toob välja, et poolte kooselu lõppes 2017. a ning sellest ajast alates on lapsed viibinud võrdselt mõlema vanema juures ja seega on mõlemad vanemad osalenud vahetult laste ülalpidamises. Kostja tasub 1⁄2 ulatuses hagejate lasteaiatasusid ja osaleb ka hagejate ülalpidamises vahetult ja olulisel määral. Kostja ei mõista esitatud hagiavaldust, kuna hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta ei vaja hagejate ülalpidamiseks lisaraha. Kostja esitab andmed laste viibimise kohta tema elukohas alates 2019. a augustist kuni kirjaliku seisukoha (28.01.2020. a) esitamiseni. 2019. a augustis viibis hageja II kostja juures 01.08-05.08, 10.08-12.08 ja 14.08-26.08, s.o kokku 21 päeva, hageja I aga 04.08-05.08, 10.08-12.08 ja 14.08-26.08, s.o kokku 18 päeva; 2019. a septembris hageja II 03.09-07-09, 12.09-15.09, 19.09-24.09, 26.09-27.09 ja 30.09, s.o kokku 13 päeva ning hageja I 04.09-07.09, 12.09-15.09, 21.09-24.09 ja 30.09, s.o kokku 13 päeva; 2019. a oktoobris hageja II 01.10-02.10, 08.10-17.10 ja 22.10-26.10, s.o kokku 17 päeva ning hageja I 01.10, 09.10-10.10, 15.10-17.10, 23.10-26.10, s.o kokku 10 päeva; 2019. a novembris hagejad I ja II 01.11-03.11, 08.11-11.11, 15.11-17.11, 22.11-24.11 ja 29.11-30.11, s.o kokku 15 päeva; 2019. a detsembris hagejad I ja II 01.12-02.12, 13.12-15.12 ja 19.12-25.12, s.o kokku 12 päeva; 2020. a jaanuaris hageja II 03.01-05.01, 09.01-12.01, 17.01-19.01, s.o kokku 10 päeva (24.01-26.01 hagejate seaduslik esindaja hagejat II kostja elukohta ei lubanud), hageja I 03.01-05.01, 17.01-19.01, s.o kokku 9 päeva (10.01-12.01 ja 24.01-26.01 hagejate seaduslik esindaja hagejat I kostja elukohta ei lubanud. Lisaks toob kostja välja, et kostja elukohas on olemas hagejatele vajalikud riided ja kõik muu vajalik (mööbel, mänguasjad jms). Kõik eluks vajalik on soetatud kostja poolt, mistõttu kostja kulutused lastele on olnud vähemalt sama suured, kui hagejate seadusliku esindaja kulutused lastele. Kõik suuremad kulutuse lastele on pooled kokkuleppel finantseerinud kahasse. Kostja on seisukohal, et mõlema vanema kulutused lastele on võrdsed, kuna ka hagejate viibimine kummagi vanema juures on võrdne. Mõlema vanema elukohas on olemas kõik hagejatele vajaminev. Samas ei ole hetkel hagejatel muid püsikulusid, mis suurendaks ühe vanema ülalpidamiskohustust. Hagejad ei osale käesolevalt huviringides, treeningutes, laagrites jne. Seega on hagejate vajadused kaetud mõlema vanema poolt vahetu ülalpidamisega. Kostja märgib, et kui hagejate seadusliku esindaja hinnangul see nii ei ole, on tal võimalik seda menetluses ka tõendada. Kostja märgib, et hagejate seaduslik esindaja on asunud piirama hagejate ja kostja omavahelist suhtlust, mille eesmärgiks saab olla kostjalt elatise väljamõistmise põhjendatus. Selline käitumine ei ole aga hagejate huvidega kooskõlas. Kostja on esitanud Tartu Maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaks määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-18202). 28.01.2020. a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku, et lapsed jätkavad isaga suhtlemist väljakujunenud viisil ja ulatuses. Menetlus asjas peatatakse ja vanemad osalevad teraapias. Kostja jätkab hagejate vahetut ülalpidamist vastavalt kokkulepitule. Kuigi kostja on vahetanud töökohta ning ka elukohta, on ta jätkuvalt võimeline ning soovib laste elus ja ülalpidamises osaleda vahetult ja olulisel määral. Kostja palub arvesse võtta, et riik maksab hagejate seaduslikule esindajale riiklikku peretoetust kokku 120 eurot. Toetused tuleb arvestada laste ülalpidamiseks ettenähtud rahaliste vahendite hulka. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning elatis hagejate kasuks välja mõistmata, kuna kostja poolt hagejatele antav vahetu ülalpidamine on piisav. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.15.02.2020. a kirjaga kohus esitas TsMS § 351 korras menetlusosalistele kohtu selgitused.
7.02.03.2020. a esitasid hagejad kohtule omapoolse kirjaliku seisukoha. Hagejad ei nõustu kostja väitega, et hagejad viibivad võrdse osa ajast kummagi vanema juures. Tegelikkuses viibisid lapsed isa juures 2019. a novembris nädalavahetustel ehk kaks ööd nädalas. Kostja võttis lapsed reede õhtul lasteaiast ja pühapäeva õhtupoolikul olid lapsed kodus tagasi. Analoogselt on kulgenud kõik kuud. On esinenud erandeid, kus hagejad on kostja juures viibinud pikemalt, näiteks jõulupühad. Kindlasti ei ole võimalik väita, et hagejad viibivad võrselt kummagi vanema juures, sest hagejad elavad kostjaga erinevates linnades (vahemaa ligikaudu 100 km) ning kostja elab ja töötab xxxxx, samal ajal kui hagejad käivad lasteaias xxxxxxx. Väär on väide nagu hagejate seaduslik esindaja oleks asunud takistama hagejate ja kostja vahelist suhtlust. Vahelduv suhtluskord on mõeldav olukorras, kus vanemad elasid ühes linnas. 2019. a suvel otsustas kostja aga ainuisikuliselt, et kolib xxxxx ning asus nõudma ühte lastest endale. Samas kostja töögraafik ei võimaldagi lapse isikuhooldust teostada. Kostja töötab xxxxxxxxxxjaxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus tuleb töötada vahetustega ning sealhulgas ka öisel ajal. Kogu kostja tegevus on suunatud elatise tasumise välistamisele. Arvestades laste vanust, oleks nende lahutamine suur trauma. Lisaks ei soovi Oxxxxx Kxxxxxxx lahkuda senisest lasteaiast ning asuda uude õppeasutusse. Lisaks ei soovi poiss asuda emast eraldi elama. Hagejate seaduslik esindaja võimaldas kostjal lastega suhelda igal nädalavahetusel ning ei ole suhtlust kuidagi takistanud. Hagejad osundavad Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-165-13. Kostja ei ole tõendanud hagejatele tehtud kulutusi. Hagejate seadusliku esindaja hinnangul ei ole kostja hagejatele teinud märkimisväärseid kulutusi, kuivõrd isa juurde minnes on lastel kaasas vajalikud riided ning ka mänguasjad. Kostjal tuleb kulutused tõendada. Lisaks elementaarsetele põhivajadustele on laste igakülgseks arenguks vajalikud ka kulutused meelelahutusele ning kultuurile. Hagejate seaduslik esindaja esitab ülevaate, mis kinnitab tema panustamist laste igakülgsete vajaduste katmisse. Lisaks nähtub hagejate seadusliku esindaja arveldusarve väljavõttest, et perioodil 06.12.2017. a kuni 10.02.2020. a on ta maksnud lasteaiatasusid kogusummas 1925,65 eurot. Kostja on teinud lasteaiakulude katteks ülekandeid summas 711,68 eurot ning maksnud laste ujumistarvikute eest 72 eurot. Kostja väide, et hagejad ei osale huviringides ei vasta samuti tõele. Hagejate seaduslik esindaja on tasunud laste trennide eest 160 eurot ning kostja neid kulusid kandnud ei ole. Seega laste ema täidab ülalpidamiskohustust täiel määral. Lisaks toidu ja riiete ostmisele hoolitseb ema laste meelelahutuse eest, tasub huviringide ning ka transpordi eest ja oluliselt suuremas ulatuses koolituskulude eest. Märkimist väärib, et kostja taotles ühe lapse eest lapsetoetuse maksmist enda arvele, et saaks selle arvelt tasuda lasteaiamaksu. Hagejad jäävad oma varasema seisukoha juurde, et kostja ei täida vahetult seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning põhjendatud on kostjalt elatise väljamõistmine miinimumulatuses. Hagejad leiavad, et peretoetuse eesmärgiks ei ole üle võtta vanemate kohustust laste ülalpidamiseks, vastasel juhul oleks seadusandja expressis verbis toonud seaduses välja, et elatise miinimummäärast tuleb maha arvestada lapsele makstav peretoetus. Kostja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
8.13.03.2020. a esitas kostja omapoolse kirjaliku seisukoha. Kostja toob välja, et pakkus hagejate seaduslikule esindajale kompromissi, kuid viimane lükkas ettepaneku tagasi ning oma ettepanekut teha ei soovinud. Kostja leiab, et hagejate 02.03.2020. a esitatud menetlusdokumendis esineb rohkelt ebatäpsusi, mis mõjutavad oluliselt üldmuljet asjaoludest. Ekslik on väide, et kostja töögraafik ei võimalda tal hoolitsed tema juures elava lapse eest. Kostjal oleks võimalik lapse eest hoolitseda, kasutades mõnel päeval nädalas paari tunni ulatuses ka oma vanemate või
elukaaslase abi. Tegelikkuses on asunud hagejate seaduslik esindaja kostja suhtlemist lapsega piirama, lubades tütart isa juurde üksnes üle nädalavahetuse, põhjendades sellist käitumist asjaoluga, et isa juures viibimine mõjub lapsele halvasti. Kosta ei kiida sellist otsust heaks, kuid siiski aktsepteerib seda. Hageja seaduslik esindaja on teinud vastava otsuse pärast kostja elukoha vahetust. Poolte elukohtade vaheline kaugus ei määra seda, kui palju lapsed saavad kummagi vanema juures viibida. Tähtis on vanemate valmisolek lapsi transportida, mida kostja siiani peamiselt üksinda või oma vanemate kaasabil ka teinud on. Kostja toob veelkord välja, et hagejate seadusliku esindaja poolt avaldatu, et ta ei vaja hagejate ülalpidamiseks lisaraha, mistõttu saab lugeda, et tema poolt vahetult antav ülalpidamine hagejatele on piisav. Hagejate seaduslik esindaja kulutab rikkalikult hagejate meelelahutusele ning riietele, mida koguseliselt arvestatult ei saa mõistlikuks pidada. Seega tuleks eristada vajalikke ning võimalikke kulutusi. Kostja elukohas on hagejatele olemas kõik eluks vajalik, kuid kostja pole säilitanud asjade ostutšekke. Kostja esitab olemasolevate asjade kohta fotod. Kostja ei pea vajalikuks tõendada kulutusi laste toidule ning ravimitele tema elukohas, kuna selles osas probleeme esinenud ei ole. Kostja on käinud lastega palju avalikel mänguväljakutel, kinos, matkaradadel, vaatamisväärsuste juures (nt Suur Munamägi, vaatetorn Pesapuu jne), seenel ja kalal, isa töökohas jõusaalis jne. Kostja toob välja, et kulutused hagejate meelelahutusele ei pea olema suured, kuna seda saab teha ka loominguliselt. Kui hagejate seadusliku esindaja eelistused on aga teistsugused, ei pea kostja seda finantseerima. Kostja osundab asjaolule, et hagejate transpordiga seotud kulutused on peamiselt ema kanda. Ema on lapsi vaid üksikud korrad transportinud. Lapsed on isa juures peamiselt puhkepäevadel, kus kulutused on suuremad vahetu ülalpidamise näol. Ema juures viibides veedavad lapsed suure osa ajast lasteaias. Seega lapsed võivad küll ema juures veeta arvuliselt rohkem päevi, kuid kulutused on lasteaiapäevadel väiksemad. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kostja tasub poole hagejate lasteaiatasudest. Lapsed tulevad isa juurde riietes, mis neil ema juurest või lasteaiast tulles seljas on. Midagi eraldi kaasa ei pakita. Selleks ei ole ka vajadust, kuna isa juures on lastel kõik vajalik olemas. Lasteaiatasude kandmise osas perioodil 06.12.2017. a kuni 10.02.2020. a on hagejat jätnud arvesse võtmata asjaolu, et pooled leppisid lasteaiatasude maksmise ulatuse alles 04.09.2018.a. Enne oli pooltel kokkulepe laste vahetu ülalpidamise osas ning eraldi lasteaiatasu hagejate seaduslik esindaja ei küsinud. Viidatud vahemik väljub ka nõutava elatise vaidlusest. Lisaks ei ole laste ema kunagi palunud kostjal tasuda laste trennide eest ning tegemist on jällegi tõenditega, mis väljub käesoleva elatise nõude raamidest. Peale 07.01.2019. a ei ole lastel trenne ega huviringe olnud, kuna hagejate seaduslik esindaja lõpetas ainuisikulise otsusega trennis osalemise. Kostja taotles ühe lapse peretoetust endale ajal, mil hageja II elas poole ajast kostja elukohas. Seejuures oli kostja nõus tasuma täies ulatuses hageja I lasteaiakulud. Tegemist on jällegi asjaoluga, mis ei puutu käesolevasse menetlusse. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud massiliselt tõendeid vanade asjaolude kohta. Asjakohane ei ole esitada tõendeid 2017. aastast. Kostja soovis 2020. a hageja II sünnipäevapeo pooles ulatuses finantseerida, kuid hagejate seaduslik esindaja keeldus sellest. Kostjale on jäänud mulje, et laste ema kasutab lapsi enda sissetulekute suurendamiseks (taotles Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi) ning seda olukorras, kus laste vajadused on kummagi vanema poolt kaetud vahetu ülalpidamisega. Kokkuvõtvalt jääb kostja oma varasema seisukoha juurde ning leiab, et elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud.
9.24.03.2020. a kirjaga esitas kohus menetlusosalistele kohtu selgitused TsMS § 351 korras.
10.06.04.2020. a saabus kohtusse kostja kirjalik seisukoht. Kostja esitab arvestuse tema poolt igakuiselt hagejatel tehtavate kulutuste kohta: transpordikulud 250 eurot (läbisõit ca 1800 eurot), eluaseme kulud 74 eurot (sisaldab laenu- ja kindlustusmaksete arvestuslikku laste osa), kommunaalkulud 36,50 eurot (sisaldab kommunaalkulusid ja elektrikulu), toit 100 eurot, riided ja hügieenitarbed 70 eurot, lasteaiatasud 45 eurot, mänguasjad ja raamatud 30 eurot, meelelahutus ja väljasõidud 25 eurot, tervisekulud 5 eurot, internet ja TV 11,20 eurot ning TV laste pakett 3 eurot, kokku 649,70 eurot, mis teeb ühe lapse ülalpidamiskuluks 324,85 eurot. Eluasemega seotud kulude arvestuse osas on kostja võtnud aluseks asjaolu, et hagejad viibivad tema juures ligikaudu 40% ajast ning teenuse kasutajaid sel ajal on kolm. Kostja kulud on suuremad, kuna hagejad käivad isa juures sageli vannis ning nende riideid tuleb sageli pesta. Arvestatud ei ole antud juhul sellega, et nii vee- kui ka elektrikulu on sel ajal kostjal keskmisest suurem. Poolte kooselu lõppemisest toimus laste ülalpidamine kokkuleppe alusel. Kostja valmisolek hagejate vahetuks ülalpidamiseks ei ole muutunud seoses elukoha vahetusega. Hagejad ei ole tõendanud, et nende kulud oleks suurenenud võrreldes tehtud kokkuleppega. Elatise suurus peab vastama laste tegelikele vajadustele. Suurenenud on üksnes kostja kulutused seoses eluaseme ning laste transpordiga. Seega on kostja ülalpidamiskulud lastele ilmselgelt suuremad kui laste emal. Ka laekuvad peretoetused täies mahus hagejate seaduslikule esindajale. Kostja ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt lapsetoetuse meetme arvestamine lapse ülalpidamiskohustuse hulka ei ole meetme eesmärgiga kooskõlas. Kostja märgib, et seoses eriolukorraga on põhjendatud asja lahendamine ilma kohtuistungit läbi viimata. Jätta hagi rahuldamata ning elatis välja mõistmata. Menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
11.27.04.2020. a esitasid hagejad kohtule kirjaliku seisukoha. Hagejad leiavad, et kostja kulutused laste ülalpidamiseks igakuiselt ei saa olla suuremad kui 248,15 eurot, s.o ühele lapsele 124,07 eurot. Kostja seisukohad lastele tehtud kulutuste osas on paljasõnalised ja suures ulatuses ülepaisutatud. Kostja pole esitanud ühtegi kuludokumenti. Esitatud fotode põhjal saab väita, et tegemist on hagejatele juba varasemalt, s.o poolte abielu ajal soetatud asjadega, mis lahutuse järgseid jäid kostja valdusesse. Kostja valdusesse jäid sisuliselt kogu vara. Seega ei ole tegemist asjadega, mis on kostja lastele soetanud ja seeläbi täitnud vahetut ülalpidamiskohustust. Käesolevalt on siiski hagejate seaduslik esindaja see, kes on pidanud hagejatele soetama kõik vajamineva ning tagama ka kõik hagejate arenguks vajamineva. Hagejate ema on kostjast tulenevatel põhjustel pidanud ostma hagejatele topelt õueriided. Hagejad leiavad, et kostja poolt hagejatele tagatav transport ei ole elatise andmine lastele. See on vajalik kostjale endale suhtluskorra täitmiseks. Tegelikkuses teostab laste transporti valdavalt kostja isa, aga mitte kostja ning transporti teostatakse laste vanaisa tööautoga. Seega eraldiseisvaid kulusid sellega ei kaasne, kuna laste vanaisa töötab Tallinnas - reedeti koju minnes võtab lapsed xxxxxx peale ning pühapäeviti minnes toob lapsed koju tagasi. Lisaks on kostja arvestanud eluasemekulud kolmele isikule, kuid kostjaga koos elab tema uus elukaaslane, mistõttu tuleks kulud jagada neljaga. Asjakohaste kuludena ei saa käsitleda kogu kommunaal- ja sideteenuste arvet ning laenumakset. Kommunaalteenuste arve sisaldab ka Korteriühistute Liidu liikmemaksu, hooldustasusid ja remondifondi, mis ei puutu hagejate ülalpidamisse. Asjakohased saavad olla üksnes tarbimiskulud. Vastavalt kostja esitatud tõenditele seega kokku 87,74 eurot, millest tuleb arvestada 30%, kuivõrd hagejad viibivad kostja juures 30% ajast. Lastele langev osa on seega 13,61 eurot. Laenupõhimakse on tõendite kohaselt 154 eurot ning ülejäänud maksest moodustab intress, mis aga ei saa olla ülalpidamise andmine. Tegemist on finantseerimiskuluga. Ka sellest kulust tuleb arvestada üksnes 30%, s.o
proportsionaalselt laste isa juures viibimise ajaga. Kõnealune kulu lastele on seega 23,10 eurot. Sama põhimõtet järgides on tele- ja internetiteenuse osas lastele langev kulu 6,44 eurot. Hagejad leiavad, et kostja kulu hagejate riietele ei saa olla rohkem kui 25 eurot kuus. Hagejatel on isa juurde minnes alati kõik vajalikud riided kaasas. Kostja on soetanud riideid väikeses osas. Tõendatud pole ka kostja igakuine kulu hagejate mänguasjadele ning raamatutele summas 30 eurot. Pildimaterjalil olevad mängud on hagejatele soetatud poolte kooselu ajal. Kinos käisid hagejad koos kostja poolsete vanavanematega, kes kulud ka kandsid. Olukorras, kus kostja kandis ühekordselt kulutusi hagejate meelelahutusele, ei tõenda selliseid kulutusi igakuiselt. Erinevad kultuurisündmuse on laste arengu aspektist olulised. Hagejad on valmis vaidluse lahendama kohtuväliselt, tehes kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja ühele hagejale igakuiselt 100 eurot, s.o kahe lapse peale kokku 200 eurot kuus. Hagejad esitavad ülevaate enda igakuistest kulutustest, mis on kokku 899,80 eurot, s.o ühe lapse kohta 449,99 eurot. Kulud on kahe lapse kohta järgmised: toidule 315 eurot, eluasemekulud, sh kommunaalkulud ja kindlustus 151,83 eurot, internet ja TV 27,97 eurot, mänguasjad, raamatud jms 45 eurot, kultuur ja meelelahutus 70 eurot, muud tarvikud, sh õppevahendid, ekskursioonid jms 35 eurot, juuksur 15 eurot, transport 55 eurot, ravimid 10 eurot, riided ja jalanõud 125 eurot ning lasteaiatasu 45 eurot. Hagejad viibivad 70% ajast emaga ning kulud on jagatud kolme isiku vahel. Eluasemekulude puhul on arvesse võetud, et analoogse korteriomandi üürihind on ca 150 eurot kuus. Hagejad vaidlevad vastu kostja väitele nagu poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe hagejatele ülalpidamise andmise osas vahetult. Tegelikkuses keeldus kostja elatise andmisest. Käesolevalt on tekkinud olukord, kus hagejate seaduslik esindaja kannab kõik hagejatega seonduvad kulud üksinda. Mõlemal vanemal saab olla kulutusi eluasemele ning toidule, kuid sedagi proportsionaalselt ajaga, mil lapsed viibivad vastava vanema juures. Kostja väited lastele asjade soetamise kohta on tõendamata ning tekitavad ka küsimuse, kas tegemist on põhjendatud kulutustega, kui lapsed viibivad isa juures üksnes 30% ajast. Kulutuste nö dubleerimine annab kostjale küll võimaluse vältida elatise tasumist rahas, kuid ei kata reaalselt laste vajadusi. Hagejad ei välista asja lahendamist kirjalikus menetluses. Hagejad esitasid taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks.
12.04.05.2020. a esitas kostja seisukohad hagejate seisukohtadele. Kostja hagejate pakutud kompromissiga ei nõustu. Kostja märgib, et hagejate vastus kohtunõudele on esitatud tähtaega ületades, mistõttu ei saa seda ka arvesse võtta. Kostja märgib, et tema elukohas olevatest hagejatele kuuluvatest asjadest on üksnes üksikud esemed soetatud poolte kooselu ajal ning edaspidi tuleb kõik soetada kostjal endal, mistõttu on kulutused suured. Hagejate seadusliku esindaja pildistatud ostutšekid võivad kajastada kellegi teise kulutusi, aga mitte hagejate omi. Kostja hüvitab oma isale laste transportimisega seonduvad kulud. Topelt õueriiete ostmise osas kostja hagejate seadusliku esindaja seisukohta ei jaga, kuna saatis kilepüksid juba järgmisel päeval laste emale. Kostja on ostnud lastele kõik vajaliku oma elukohas. Täiendavate kulutuste hüvitamises ei ole kostjal võimalik osaleda, kuna hagejate seaduslik esindaja teda tekkinud kulutustest ei teavita. Hagejate seaduslik esindaja teeb kostjale kohatuid etteheiteid ilma, et ta oleks ise kostjalt kunagi nimetatud kulutuste hüvitamist soovinud. Hagejatel ei ole kostja elukohta minnes kunagi kaasas vahetusriideid. Põhjendatud ei saa olla hagejate kulu toidule summas 315 eurot, kui hagejad viibivad argipäeviti valdavalt lasteaias. Kostja juures on hagejate toidukulu suurem, kuna siis lapsed lasteaias ei käi. Lisaks on hagejate seaduslik esindaja eksimuses
selles osas, et tal on võimalik ülalpidamiskuludena arvestada lastega koos elamiselt hüvitist kasutuseelise kaotuse eest. Laste ülalpidamiskuludena saavad arvesse tulla ikkagi tegelikud kulud. Kuna hagejate seaduslik esindaja tegelikult üüri ei maksa, ei ole tal võimalik mingisugust üürikulu ka laste ülalpidamiskuluna arvestada. Kostja esitab täiendava arvestuse laste viibimise kohta kostja elukohas 2020. a jaanuarist aprillini. Kostja arvestuse kohaselt on hagejad viibinud kostja elukohas järgmiselt: jaanuaris hageja II 30% ja hageja I 20%, veebruaris hageja II 45% ja hageja I 25%, märtsis hageja II 50% ja hageja I 20% ning aprillis hageja II 35% ja hageja I 25%. Kostja jääb oma varasemate taotluste juurde.
13.04.06.2020. a tegi kohus menetlusosalistele TsMS § 4 lg 4 korras kompromissettepaneku.
14.19.06.2020. a esitas kostja kohtule kompromissettepaneku, mille oli 16.06.2020. a esitanud ka hagejatele. Hagejad tehtud ettepanekuga ei nõustunud.
15.31.07.2020. a andis kostja nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
16.31.07.2020. a kirjaga määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks otsuse tegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja soovi korral esitada lõppseisukohad, samuti menetluskulude nimekirjad ning seisukohad vastaspoole menetluskulude nimekirjale.
17.14.08.2020. a esitas kostja kohtule lõppseisukohad. Kostja hinnangul on kujunenud olukord, kus hagejate seaduslik esindaja hagejatega seonduvatest kulutustest kostjat ei teavita, mistõttu kostjal ei ole ka võimalik täiendavalt kulutuste hüvitamises osaleda. Kostja on seisukohal, et käesolevalt on sisuliselt tegemist elatise muutmise hagiga, kuna pooled on varasemalt kokku leppinud elatise tasumise osas. Seega tuleb hagejatel tõendada vajaduste suurenemine lähtudes varasemalt kokkulepitust. Hagejad seda menetluses teinud ei ole. Kohtu tuleb otsuse tegemisel arvestada poltevahelist kokkulepet ning mõista välja elatis üksnes ulatuses, mille osas vanemate vaheline kokkulepe ülalpidamist ei kata. Kostja on seisukohal, et poole kulutused hagejatel on võrdsed. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja elatise välja mõistmata, kuna kostja poolt hagejatel vahetult antav ülalpidamine on piisav. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Kostja esitas 14.08.2020. a ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjale õigusabi osutatu käesolevas menetluses kokku 13,75 tunni ulatuses. Õigusteenuse hinnaks on 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja menetluskulud maakohtus on seega kokku 1650 eurot.
18.18.08.2020. a esitasid hagejad kohtule menetluskulude nimekirja. Hagejate kohtuvälised kulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest seoses osutatud õigusteenusega kokku summas 1553,60 eurot. Õigusabi osutati kokku 9 h 55 min. Esitatud on spetsifikatsioon. Menetluskulud mõista välja kostjalt. Hagejad esitasid taotluse kohtu poolt määratud tähtaja pikendamiseks, kuna hagejate lepinguline esindaja viibis perioodil 20.07 kuni 10.08.2020. a puhkusel.
19.19.08.2020. a esitas kostja vastuväite hagejate menetluskuludele. Kostja palub kohtul jätta hagejate esitatud menetluskulude nimekirja vastu võtmata, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt. Kostja leiab, et kostja taotluse rahuldamine on põhjendatud osas, milles kostja taotles menetluskulude jaotamist selliselt, et mõlemal poolel tekkinud kulud jäävad tema enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
20.Kohus leiab, et hagejate nõue elatise saamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab elatise välja summas, millega on võimalik katta laste vajadused ja mis arvestab laste viibimist ühe või teise vanema juures. Riigikohus on korduvalt erinevates lahendites (3-2-1-165-13, 32-1-35-17) väljendanud seisukohta, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Sõltuvalt laste viibimisest ühe või teise vanema juures ja seal laste ülalpidamiseks tehtavatest vajalikest kulutustest sõltub ka summa suurus, mida tuleks lapse ülalpidamiseks välja mõista vanemalt, kelle juures lapsed igapäevaselt ei ela.
21.Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et Exxx Lxxxx ja Hxxxxx Kxxxxxxxx ühised lapsed on Mxxxxxx Kxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a) ja Oxxxxx Kxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxxx a). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et Exxx Lxxxxxja Hxxxxx Kxxxxxxxx kooselu lõppes 2017. a ning hagejad elavad vanemate eraldi elama asumisest emaga. Peale poolte kooselu lõppemist on hagejad perioodiliselt viibinud ka kostja elukohas ning olnud kostja ülalpidamisel.
22.Poolte vahel ei ole seega vaidlust selles, et kostja on vähemalt osaliselt hagejate ees ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja kinnitusel on tal olnud hagejate ülalpidamise osas kokkulepe hageja seadusliku esindajaga. Nii on kostja 13.03.2020. a kirjalikus seisukohas väljendanud, et pooled leppisid 04.09.2018. a kokku kostja poolt pooles ulatuses lasteaiatasude maksmise. Ka hagejad on hagiavalduses kinnitanud, et kostja tasub pooles ulatuses lasteaiatasusid alates 2018/2019 õppeaastast. Kohus leiab, et kuigi poolte vahel 04.09.2018. a sõlmitud kokkulepet saab käsitleda kokkuleppena PKS § 100 lg 3 tähenduses, puudutab see siiski üksnes kostja poolt lasteaiatasude kandmist. Muus osas poolte kokkulepe puudub. Kostja on küll kogu menetluse vältel tuginenud väidetele, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe hagejatele ülalpidamise andmiseks, s.o kostja tasub poole hagejate lasteaiatasudest ning ülejäänud ülalpidamine on kaetud kostja poolt hagejatele vahetult antud ülalpidamisega, siis kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kostja sellesisulisi väiteid kinnitaks. 22.1 Hagejate seaduslik esindaja on 02.03.2020. a seisukoha lisas 1.1 esitanud kohtule väljavõtte oma arveldusarve väljavõttest, kus on kajastatud Exxx Lxxxxxpoolt lasteaiatasude maksmine xxxxxx Vallavalitsusele perioodil 06.12.2017. a kuni 10.02.2019. a. Nii nähtub esitatud andmetest, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud nimetatud perioodil lasteaiatasude katteks kokku 1925,65 eurot. Ning esitatud menetlusdokumendi kohaselt on kostja perioodil 07.09.2018. a kuni 07.02.2019. a tasunud lasteaiakulude katteks 711,68 eurot. Kohus nõustub kostjaga osas, et kõrvale tuleb jätta hagejate seadusliku esindaja väited ja tõendid tema poolt kantud hagejate lasteaiakulude kohta, mis jääb aega enne 2018. a septembrit, s.o kui poolte vahel sõlmiti kokkulepe lasteaiatasude maksmise kohta. Esitatud andmete kohaselt on hagejate seaduslik esindaja alates 14.09.2018. a kuni 10.02.2020. a tasunud hagejate lasteaiakulude katteks 1389,15 eurot ning kostja on sellest hüvitanud 711,68 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et pooled on esitatud andmete põhjal kandnud hagejate lasteaiakulud enam-vähem võrdselt - kostja on tasunud 17,10 eurot rohkem. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et nii kostja kui ka hagejate seaduslik esindaja on vastavalt 03.04.2020. a ja 27.04.2020. a menetlusdokumendis märkinud igakuiseks hagejate lasteaiakuluks 45 eurot.
23.Kostja ei vaidlusta hagejate ülalpidamise kohustust üldiselt, vaid leiab, et kuna hagejad on võrdse osa ajast tema vahetul ülalpidamisel, siis on elatise nõue põhjendamatu. Kostja arvestuse kohaselt viibisid hagejad tema elukohas ning seega ka ema ülalpidamisel järgmiselt: 01.08-05.08, 10.08-12.08 ja 14.08-26.08, s.o kokku 21 päeva, hageja I aga 04.08-05.08, 10.08-12.08 ja 14.08-26.08, s.o kokku 18 päeva; 2019. a septembris hageja II 03.09-07-09, 12.09-15.09, 19.09-24.09, 26.09-27.09 ja 30.09, s.o kokku 13 päeva ning hageja I 04.09-07.09, 12.09-15.09, 21.09-24.09 ja 30.09, s.o kokku 13 päeva; 2019. a oktoobris hageja II 01.10-02.10, 08.10-17.10 ja 22.10-26.10, s.o kokku 17 päeva ning hageja I 01.10,
09.10-10.10, 15.10-17.10, 23.10-26.10, s.o kokku 10 päeva; 2019. a novembris hagejad I ja II 01.11-03.11, 08.11-11.11, 15.11-17.11, 22.11-24.11 ja 29.11-30.11, s.o kokku 15 päeva; 2019. a detsembris hagejad I ja II 01.12-02.12, 13.12-15.12 ja 19.12-25.12, s.o kokku 12 päeva; 2020. a jaanuaris hageja II 03.01-05.01, 09.01-12.01, 17.01-19.01, s.o kokku 10 päeva, hageja I 03.01-05.01, 17.01-19.01, s.o kokku 9 päeva ning 31.01 kuni 02.02.2020. a. 2020. a veebruaris viibisid mõlemad hagejad kostja juures 06.02-09.02, 14.02 kuni 16.02, 28.02-01.03 ning hageja II ka 20.02 kuni 23.02. 2020. a märtsis hageja II kostja juures 06.03 kuni 08.03, 13.03 kuni 22.03 ja 26.03 kuni 29.03 ning hageja I 13.03 kuni 15.03 ja 26.03 kuni 29.03. 2020. a aprillis viibisid hagejad kostja juures järgmiselt: 03.04 kuni 05.04, 09.04 kuni 12.04, 24.04 kuni 26.04 ning 30.04. Lisas viibis hageja II kostja juures ka 17.04 kuni 19.04. Hagejate seaduslik esindaja on 27.04.2020. a kirjaliku seisukoha lisana esitanud tabeli laste liikumiste kohta isa juurde perioodil 2019. a november kuni 2020. a aprill. Esitatud tabeli kohaselt kattuvad hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud ajad hagejate viibimise kohta kostja juures kostja esitatud aegadega. Võttes arvesse kohtule esitatud andmeid (nii hagejate seadusliku esindaja kui ka kostja) kohaselt on hagejad valdavalt läinud kostja juurde kell 16.00 paiku ning tagasi ema juures on nad valdavalt kella 17.00 ja 18.00 vahel, saab kohtu hinnangul nõustuda hageja seadusliku esindajaga, et hagejad on kostja elukohas viibinud valdavalt nädalavahtustel ning 2-3 ööd nädalas. Võttes aluseks poolte esitatud kuupäevad hagejate viibimise kohta kostja juures, ei saa kohus nõustuda kostja arvestusega hagejate viibitud päevade arvu kohta kostja elukohas. Kohtu hinnangul saab lugeda, et hagejad viibisid perioodil 2019. a august kuni 2020. a aprill kostja juures järgmiselt: 2019. a augustis hageja I 15 päeva ja hageja II 18 päeva, 2019. a septembris hageja II 14 päeva ja hageja I 10 päeva, 2019. a oktoobris hageja II 14 päeva ja hageja I 7 päeva, 2019. a novembris mõlemad hagejad 10 päeva, 2019. a detsembris mõlemad hagejad 9 päeva, 2020. a jaanuaris hageja II 9 päeva ja hageja I 4 päeva, 2020. a veebruaris hageja II 10 päeva ning hageja I 4 päeva, 2020. a märtsis hageja II 14 päeva ja hageja I 5 päeva ning 2020. a aprillis hageja II 10 päeva ja hageja I 8 päeva. Seega on hageja II nimetatud perioodil viibinud kostja elukohas ligikaudu 40% ajast (39,42%) ning hageja I on viibinud kostja juures 26,28% ajast. Keskmiselt on hagejad seega viibinud kostja elukohas ligikaudu 30% ajast (32,85%) nagu on hinnanud ka hagejate seaduslik esindaja. Hinnates hagejate ülalpidamiskulude katmist ühe ja teise vanema poolt ajal, mil lapsed viibivad selle vanema juures, lähtubki kohus asjaolust, et hagejad viibivad oma seadusliku esindaja (ema) juures umbes 70% ajast ja kostja (isa) juures umbes 30% ajast. Kohus lähtub eeldusest, et hagejate ema kannab vahetutest ülalpidamiskuludest umbes 70% ja isa umbes 30%.
24.Hagiavalduse kohaselt on laste ülalpidamisse panustanud üksnes hagejate seaduslik esindaja ning kostja on osalenud üksnes üksikute kulude kandmises, regulaarselt üksnes hagejate lasteaiatasude maksmisel pooles ulatuses alates 2018/2019 õppeaastast. Kostja leiab, et hagejad viibivad võrdse osa ajast kostja elukohas ning on seega kostja vahetul ülalpidamisel, mistõttu elatise nõue ei ole põhjendatud. Kostja on taganud oma elukohas kõik hagejate eluks vajaliku (mööbel, riided ja jalanõud, mänguasjad, raamatud jms). Kostja 03.04.2020. a seisukohast nähtuvalt on tema igakuine kulu hagejate ülalpidamiseks kokku 649,70 eurot, s.o ühe lapse ülalpidamiseks kulub 324,85 eurot. Hagejad on 27.04.2020. a menetlusdokumendis väljendanud seisukohta, et nende igakuine kulu kokku on 899,80 eurot, s.o 449,99 eurot lapse kohta. Esitatu põhjal on kummagi hageja igakuine kulu kaks korda seaduses sätestatud miinimumäär (s.o mõlema vanema juures kokku), seega kulud on oluliselt suuremad, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“, oli alates 01.01.2019. a kehtestatud kuutasu alammääraks 540 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270 eurot ja alates 01.01.2020. a on töötasu alammääraks 584 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292 eurot.
Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13). Seega peavad laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused üle eelpool toodud määra olema põhjendatud ja tõendatud. Alljärgnevalt hindab kohus hagejate igakuiseid vajadusi.
25.Hagejad on välja toonud, et nende igakuised kulud on järgmised: kulu toidule 315 eurot, kulu eluasemele ja kommunaalkulud (sh kindlustus) 151,83 eurot, kulutus internetile ja TV-le 27,97 eurot, kulud mänguasjadele, lauamängudele ja raamatutele 45 eurot, kultuurile ja meelelahutusele 70 eurot, kulud muudele tarvikutele (õppevahendid, huvitegevuse vahendid, ekskursioonid, teatrid jms) 35 eurot, juuksur 15 eurot, kulud transpordile (lasteaed, kodu, arst) 55 eurot, kulud ravimitele 10 eurot, kulutud riietele ja jalanõudele 125 eurot ning kulud lasteaia tasudele 45 eurot. Kokku 899,80 eurot, mis ühe lapse kohta on 449,99 eurot. Kostja on 06.04.2020. a esitanud kohtule tema poolt igakuiselt hagejatele tehtava kulutused, mis on järgmised: transpordikulu 250 eurot, eluasemekulud 74 eurot (sisaldab laenu- ja kindlustusmaksete arvestuslikku laste osa 2/3), kommunaalkulud 36,50 eurot (sisaldab kommunaalkulusid ja elektrikulu 2/3), toit 100 eurot, riided ja hügieenitarbed 70 eurot, lasteaiatasu 45 eurot, mänguasjad ning raamatud 30 eurot, meelelahutus ning väljasõidud 25 eurot, tervisekulu 5 eurot, internet ja TV 11,20 eurot (2/3) ning TV lastepakett 3 eurot. Kokku 649,70 eurot, s.o ühe lapse ülalpidamiskulu 324,85 eurot. Kohus tugineb hageja igakuiste vajaduste hindamisel muuhulgas ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt läbi viidud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne. 2020“.1 Vaidlust ei ole selles, et nii hagejate seaduslik esindaja kui ka kostja tasuvad kumbki igakuiselt lasteaiatasude katteks 45 eurot (vt käesoleva otsuse punkt 22.1). Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Kohus peab põhjendatuks hagejate igakuist toidukulu kostja juures summas 100 eurot, kuid kohtu hinnangul ei ole laste toidukulu ema juures summas 315 eurot põhjendatud. Siinkohal tuleb nõustuda kostjaga, et mõlemad lapsed käivad lasteaias, kus söövad olulise osa päevatoidust ning nende toidukulud on osaliselt kaetud hariduskuluga (s.o lasteaiatasuga). Oluline on seegi, et mõlemale hagejale ostetakse ning valmistatakse toitu korraga, mis teeb hagejate toidukulu veelgi väiksemaks (nn mastaabisääst). Samas nähtub esitatud asjaoludest, et hagejate toidule tehtavad kulutused nende seadusliku esindaja poolt on mõnevõrra suuremad seonduvalt väljas söömisega. Kohus peab hagejate põhjendatud kuluks toidule ema juures 200 eurot. Eluaseme kulude tõendamiseks on hagejad esitanud arve nr 342 kuupäevaga 31.03.2020. a, mille kohaselt on xxxxxxxxxxx xx korter x, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond arve kokku 140,89 eurot, sh elektrienergia 0,91 eurot, prügivedu 4,32 eurot, külm vesi 7,62 eurot, kanalisatsioon 9,64 eurot, soe vesi 40,20
eurot, haldusteenus 6,49 eurot, remondifond 12,98 eurot ning soojusenergia 58,73 eurot. Eesti Energia arve nr 139895339567 kuupäevaga 31.03.2020. a kohaselt on eluaseme kulu elektrienergiale olnud 53,94 eurot. Kulud interneti ja TV eest on 31.03.2020. a koostatud arve nr 20200301409041 (27.04.2020. a seisukoha lisa) kohaselt on 59,95 eurot, sh kodused teenused 32,99 eurot, mobiilsed teenused 19,97 eurot ja lisateenused 6,99 eurot. Võttes arvesse hagejate vanust, aga ka asjaolu, et esitatud tõendite kohaselt hagejatel endal mobiiltelefonid puuduvad, ei saa põhjendatuks pidada kogu mobiilsete- ning koduste teenuste jagamist võrdselt kõikide elanike vahel. Kohus leiab, et põhjendatud hagejate koduste- ja mobiilsete teenuste kuluks saab pidada kokku 20 eurot. Seejuures arvestab kohus, et hagejad vaatavad TV, kasutavad vähesel määral interneti ning hagejatega seoses on nende seaduslikul esindajal vajalik kasutada ka sidevahendit, s.o mobiiltelefoni. Kohus leiab, et tarbimiskulud (s.o kulud elektrienergiale, prügiveole, veele ning kanalisatsioonile, internetile ja TV-le) tuleb arvestada proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad vanema juures, s.o 70% ulatuses. Arvestada tuleb sedagi, et hagejad elavad koos emaga, ehk leibkonda kuulub kolm inimest, aga ka asjaolu, et hagejate viibimise ajal teise vanema juures tuleb tagada ikkagi eluaseme küte, samuti tasuda haldusteenuse eest ning remondifondi. Samuti tuleb hagejate äraolekul kanda eluaseme kindlustusega seotud kulu, mis 22.04.2020. a koostatud arve nr 7201900844869 kohaselt on 16,87 eurot ning Seega kujuneb hagejate igakuiseks eluasemekuluks ema juures 127,14 eurot. Hagejate eluasemekulude hulka ei kuulu kasutuseeliste mittesaamine. Sarnasest põhimõttest lähtudes tuleb hinnata ka kostja poolt kantavate hagejate eluasemekulude hindamisel. Esmalt märgib kohus, et hagejate elamiskulude hulka ei saa arvestada kinnisasja omandamise hinda. Kostja on omandanud kinnisasja enda omandisse ning sellega seonduvad laenukulud laste eluasemekulude hulka kuuluda ei saa. Seega jätab kohus tähelepanuta 06.04.2020. a seisukoha lisa 1.1, s.o laenu tagasimakse graafiku. Kohus lähtub põhjendatud eluasemekulude kindlakstegemisel asjaolust, et lapsed viibivad isa juures ligikaudu 30% ajast ning seega arvestab osaliselt tarbimiskulusid. Lisaks tuleb kantavad kulud jagada neljaga, sest käesolevas menetluses on ilmnenud, et kinnisasjal elab ka kostja elukaaslane. Nii on kostja 13.03.2020. a seisukohas märkinud, et laste hoidmisel saab kasutada lisaks vanemate abile ka elukaaslase abi nagu seda peredes ikka tehakse. 29.02.2020.a koostatud arve nr 900 (lisa 2.1) kohaselt on aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (maksja Hxxxxx Kxxxxxxx) kommunaalteenuste kulu olnud järgmine kokku 117 eurot, sh tarbimiskulud 25,77 eurot (üldelekter, prügivedu, vesi ja jagamata vesi). Eesti Energia 29.02.2020. a arve nr 594915296767 kohaselt kuulus elektrienergia eest tasumisele 29,68 eurot (lisa 2.2). Lisast 3 nähtub, et Telia Eesti AS on kostjale esitanud 31.03.2020. a arve nr 20200301440439 summas 132,31 eurot, sh kodused teenused 42,99 eurot, mobiilsed teenused 22,69 eurot ning järelmaks ja liising 66,63 eurot. Kohus leiab, et järelmaksu ja liisingut ei saa arvestada hagejate eluasemekulude hulka. Koduste- ja mobiilsete teenuste põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda sarnasest põhimõttest nagu ka sarnaste kulude hindamisel hagejate seadusliku esindaja juures. Seega loeb kohus hagejate põhjendatud TV ja interneti kuluks kostja juures 20 eurot (kahe hageja peale kokku) ning arvestab, et hagejad viibivad 30% ajast kostja juures. If P & C Insurance AS 04.04.2020. a arve kohaselt on kostja eluaseme kindlustusmakse 10,21 eurot kuus (lisa 1.2). Seega kujuneb kummagi hageja igakuiseks eluasemekuluks kostja juures 31,43 eurot, s.o mõlema hageja kulu kokku 62,88 eurot. Hagejate seadusliku esindaja arvestuse kohaselt on tema igakuised kulutused hagejate riietele ning jalanõudele 125 eurot ning kostjal kulud hagejate riietele ning hügieenitarvetele kokku 70 eurot. Mõlemad vanemad on seejuures kinnitanud, et on ostnud oma elukohta kõik hagejatele vajaminevad riided. Kostja on esitanud oma väidete kinnitamiseks fotod hagejate riietest (13.03.2020. a seisukoha lisad 2.14-2.16). Kohtu hinnangul saab esitatud fotosid käsitelda tõenditena ülalpidamiskulude hindamisel. Fotodelt nähtub, et hagejatele on soetatud
nii õue- kui ka toariideid. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud kohtule 02.03.2020. a seisukoha lisadena kulutšekke, millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on teinud kulutusi nii laste riietele kui ka jalanõudele. Tšekid on esitatud valdavalt 2019. a kohta. Seega saab esitatud tõenditest teha järelduse, et mõlemad vanemad on kandnud kulusid seoses hagejate riiete ja jalanõudega. Samas ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks, et lastele ostetakse kõiki riideesemeid topelt. Siinjuures märgib kohus, et lapsed kasvavad kiiresti riietest ning jalanõudest välja. Mõistlikuks ei saa pidada asjaolu, et osa laste jaoks soetatud asju (riided, jalanõud) seisab teatud osa ajast kasutult, mistõttu on sellised kulutused ka ebamõistlikud. Kohus leiab, et hagejate riietele ja jalanõudele saab teise vanema juurde minnes kaasa pakkida ning sel moel vanemate tehtavaid kulutusi vähendada. Samas peab kohus põhjendatuks, et hagejatel on ka kostja juures mõned nö varuriided. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks, et mõlemad vanemad teevad kulutusi hagejate riietele ning jalanõudele, seejuures on kulu ühele hagejale mõnevõrra suurem, kui see on välja toodud sotsiaalteaduslikus uuringus (3-6aastaste laste igakuiseks põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele 68 eurot). Kohus peab igakuiseks põhjendatuks kuluks ühe hageja riietele ning jalanõudele 105 eurot (70+35), seejuures hagejate seadusliku esindaja kanda on igakuiselt 140 eurot ning kostja kanda 70 eurot. Kohus märgib, et vanemad saavad omavahel kokku leppida, millised konkreetsed esemed kumbki vanematest hagejatele soetab. Kohus märgib, et hagejate vanematel on võrdne õigus osaleda oma tegevusega laste kasvatamisel, sh teha valikuid ja osaleda lastele vajalike riiete ning jalanõude soetamise otsustamisel. Hageja seaduslik esindaja on märkinud igakuiseks kuluks juuksurile 15 eurot ning ravimitele 10 eurot. Kostja märkis hügieenitarvete kuluks koos riietega kokku 70 eurot ning tervisekuluks 5 eurot. Lähtudes sotsiaalteaduslikust uuringust lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta, saab kohtu hinnangul pidada hagejate igakuiseks hügieenitarvete kuluks kokku 16 eurot ning tervishoiule 12 eurot. Võttes arvesse, et hagejad viibivad ema juures 70% ajast ja isa juures 30% ajast, saab mõistlikuks igakuiseks hügieenitarvete kuluks ema juures 11,20 eurot ja isa juures 4,80 eurot ning tervishoiukuludeks vastavalt 8,40 eurot ja 3,60 eurot. Pooled on arvestanud hagejate kulude hulka märkimisväärselt suure summa mängasjadele, raamatutele, huvitegevusele ning meelelahutusele. Kohus ei saa selliseid kulusid pidada mõistlikuks. Käesolevas lahendis viidatud uuringu kohaselt on 3-6aastaste laste kulu vabale ajale 28 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on 02.03.2020. a seisukohas välja toonud, et kulud mänguasjadele, lauamängudele ja raamatutele on 45 eurot, kultuurile ja meelelahutusele 70 eurot ning kulud muudele tarvikutele (õppevahendid, huvitegevuse vahendid, ekskursioonid, teatrid jms) 35 eurot. Viidatud seisukoha lisades on esitatud kokkuvõtteid ning ka kulutšekke vaba aja veetmise, aga ka mänguasjade ja raamatute soetamise kohta. Kostja on märkinud igakuiseks kuluks mänguasjadele ning raamatutele 30 eurot ning meelelahutusele ja väljasõitudele 25 eurot. Kostja on esitanud fotosid lastele soetatud mängudest oma elukohas. Kohus märgib (nagu ka varasemalt 04.06.2020. a kirjas pooltele), et vanematele ei saa keelata tegemast lastele kingitusi ja osta mänguasju, kuid kõiki selliseid väljaminekuid ei pea arvama konkreetsete summadena elatisesummade hulka kui igakuiseid vajadusi. Siinkohal on oluline, et hagejad käivad mõlemad lasteaias, kus neil on kasutada erinevaid arendavaid mänge ning raamatuid, mistõttu saab osaliselt sellised kulud lugeda kaetuks hariduse kuludega. Lisaks märgib kohus, et lastes ei tuleks kujundada tarbimisharjumust ning raamatud on hästi kättesaadavad ka raamatukogust. Kuna lapsed on umbes üheealised, saavad nad mängida samade mänguasjadega ja iga mänguasja ning raamatut ei pea olema topelt. Tähelepanuta ei saa jätta, et hagejad veedavad enamasti nädalavahetused kostja juures ja sellel ajal ei saa hagejate ema teha lastele vaba aja kulutusi, see vähendab hageja seadusliku esindaja (ema) ülalpidamiskoormust. Kohus leiab, et põhjendatud vaba aja kuluks ühe hageja kohta saab
pidada 50 eurot. Võttes arvesse menetluses esitatud tõendeid, nähtub, et kuigi hagejad viibivad nädalavahetustel valdavalt kotja juures, on hagejate seaduslikul esindajal kulud hagejate meelelahutusele olnud oluliselt suuremad kui kostjal. Nii nähtub hagejate seadusliku esindaja 02.03.2020. a seisukoha lisast 1.2 (väljaspool kodu lastega veedetud aeg), et ema käib lastega sageli meelelahutusasutustes (sh mängumaad, kino, muuseumid jne). Samas on kostja kohtule kinnitanud, et eelistab olla loominguine ning hagejate meelelahutusele vähem kulutusi teha (pigem käiakse kalal, seenel, vaatetornides jne). Kohus leiab, et laste igakülgseks arenguks on vaja väisata kindlasti erinevaid kultuuriasutusi ja -sündmusi, kuid kindlasti saab vaba aega veeta ka looduses ning tasuta vaatamisväärsusi ning mänguväljakuid külastades. Esitatud asjaolusid arvestades, peab kohus põhjendatuks ühe hageja kuluks meelelahutusele 50 eurot (100 eurot kahele hagejale), seejuures on hageja seadusliku esindaja kanda 80 eurot, ning kostja kanda 20 eurot. Lisaks nähtub esitatud tõendistest, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud hagejate trennide eest perioodil alates 26.02.2018. a kuni 07.01.2019. a kokku 160 eurot, s.o ligikaudu 27 eurot kuus. Kostja nende kulude kandmises osalenud ei ole. Samas on kostja tasunud lasteaeda soetatud ujumistarvikute eest 72 eurot (ühekordne kulu). Tuginedes läbiviidud uuringule, peab kohus põhjendatud hagejate transpordikuluks kuus 80 eurot. Seejuures tuleb lähtuda kindlasti asjaolust, et hagejaid transporditakse valdavalt koos ning eraldi kulu sellest ühele hagejale ei teki. Kohus märgib, et laste transportimine suhtluskorra raames ei ole laste ülalpidamiskulu kandmine. Transpordikulu tuleb kanda pooltel võrdselt. Esitatud asjaolusid arvestades, saab pidada hagejate põhjendatud kuludeks nende seadusliku esindaja juures 668,74 eurot ning kostja juures 356,28 eurot. Kokku on seega hagejate igakuised kulud 1025,02 eurot.
25.Laste kohta makstavate toetuste korra ja suuruse sätestab perehüvitiste seadus (PHS), mille § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on alates 01.01.2019. a 60 eurot. Perehüvitiste seaduse § 2 järgi on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Hagejatele makstakse riiklikku lastetoetust. Tulenevalt asjaolust, et riiklike peretoetuste arvel on võimalik katta hagejate vajalikke kulusid ja peretoetuse sellise kasutamise näeb ette seadus, leiab kohus, et elatise väljamõistmisel hagejale tuleb peretoetustega arvestada, kostja on sellekohase taotluse esitanud.
26.Seega, kui võtta aluseks, et hagejate igakuine kulu on kokku 1025,02 eurot (678,74+346,28) ning riiklikud peretoetused kokku 120 eurot (2x60) (laekuvad hagejate seadusliku esindaja arvele), jääks kummagi vanema kanda igakuiselt 452,51 eurot (1025,02-120/2). Esitatu põhjal saab teha järelduse, et kostja kannab hagejatega seonduvaid kulusid igakuiselt vähem 106,23 euro ulatuses ja see summa tuleb kahele hagejale elatisena kostjalt välja mõista. Kohus mõistab PkS § 97 p.1 alusel elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja Oxxxxx Kxxxxxxx saab täisealiseks xxxxxxxxxx. Sealt edasi jätkub elatise maksmine summas 53,12 eurot kuus kuni hageja Mxxxxxx Kxxxxxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd kohus rahuldas hagejate nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul on hagi rahuldatud osaliselt, s.o 53,12% ulatuses (200 euro asemel 106,23 eurot). Arvestades hagi rahuldamise proportsiooni ehk hagi rahuldamist oluliselt väiksemas ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.