XX nõude suhtes 855 eurot YY nõude suhtes 855 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Allan Valk Kostja: KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 16. märtsi 2020 otsuse resolutsiooni otsustusega, et XX ja YY hagid KK vastu jäävad rahuldamata tagasiulatuvalt 2970 euro suuruse elatise väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Rahuldada osaliselt XX ja YY hagid KK vastu elatise väljamõistmiseks. 3.2.Välja mõista KK-lt XX ülalpidamiseks igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates 06.05.2019 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.03.2026, XX kasuks. 3.3.Välja mõista KK-lt YY ülalpidamiseks igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates 06.05.2019 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.03.2026, YY kasuks. 3.4.KK-l tuleb elatis kanda CC arvelduskontole nr
3.5.Jätta rahuldamata XX ja YY hagid KK vastu tagasiulatuvalt 2970 euro suuruse elatise väljamõistmiseks.
3.6.Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja KK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX ja YY esitasid 05.02.2019 Harju Maakohtule hagid KK vastu elatise saamiseks, mida täiendasid 07.02.2019. Hagejad palusid välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 06.02.2018 kuni 31.01.2019, kummagi hageja kasuks 2970 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummagi hageja kasuks elatise 270 eurot kuus, kuid mitte väiksemas summas kui on 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos oma emaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja on hagejate isa. Kostja ei osale nõuetekohaselt hagejate ülalpidamises. 2018.a maksis kostja lastele elatist viiel korral ja sedagi seaduses sätestatust vähem (veebruarist juunini 2018 200 eurot kuus).
3.Hagejatel puudub kindlus, et kostja täidab ülalpidamiskohustust edaspidi vabatahtlikult, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis perekonnaseaduses (PKS) § 101 sätestatud määras. Kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust seni kohaselt täitnud, palusid hagejad mõista elatise välja ka ühe aasta eest enne hagi esitamist.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
5.Hagejate nõue tagasiulatuva elatise saamiseks on arusaamatu. Kostja on maksnud hagejatele elatist kokkulepitud summas, s.o 2011.a 100 eurot kuus ja alates 2012.a kuni tänaseni 200 eurot kuus. Elatise makseid ei teinud ta juulist 2018 kuni veebruarini 2019 seetõttu, et viibis Eestist eemal ja taastas tervist. Kui on olnud lisakulutusi (nt prillid, teater, riided, kooli- ja klassiraha), on kostja tasunud elatist ka kokkulepitust suuremas summas.
6.Kostja on maksnud elatist, kuid ei ole lapsi näinud alates märtsist 2014, kuna laste ema seda ei võimalda.
7.Hagejate nõutud elatis suurusega 270 eurot kuus ei ole mõistlik, arvestades kostja igakuist sissetulekut ja kulutusi elukohale. Kostja elab üürikorteris.
8.Eelduslikult peaks ka hagejate ema kulutama lastele 540 eurot kuus, s.t lastele peaks kuluma kokku 1080 eurot. Kostja soovib saada lastele tehtavatest igakuistest kuludest ülevaadet.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks alates 06.05.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja elatise suuruses, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
10.Vaidlust ei ole selles, et hagejate emal ja kostjal on ühised lapsed, 12-aastased tütar ja poeg, kes elavad ema juures ning et vanemad peavad lapsi ühiselt ülal pidama.
11.Kuigi hagejad esitasid nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, on hagejate vajadused väidetavalt seaduses sätestatust suuremad. Seega peavad hagejad oma vajadusi tõendama.
12.Kummagi hageja igakuised keskmised vajadused on väidetavalt 561 kuni 566 eurot, s.o 61 kuni 66 eurot üle 2018.a kehtinud kahekordse elatise miinimummäära ja 21 kuni 26 eurot üle 2019.a kehtinud kahekordse elatise miinimummäära.
13.Hagejate vajadused on järgmised: eluasemekulud 73 eurot; toidukulud 200 eurot; riiete ja jalatsite kulu 60 eurot; juuksurikulu 20 eurot; kooliürituste, väljasõitude, sõprade sünnipäevade jm kulu 50 eurot; huviringikulu 60 eurot; ravimite, vitamiinide, hügieenitarvete kulu 40 eurot; transpordikulu 30 eurot; sidekulu 8 eurot; lastetarbed 20 kuni 25 eurot. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile hagejate iga vajaduse osas selle väidetavat ülepaisutatust ega põhjendamatust. Kostja vastuväide on üldine. Seega on kummagi hageja igakuine vajadus vähemalt 561 eurot.
14.Vaidlust ei ole selles, et hagejate vanemate igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub lisaks eluasemele Rakveres ka korter Tallinnas. Kostjale kuulub pärimise teel saadud kinnistu osa. Kostjale kuuluvad ka sõidukid. Mõlema vanema ülalpidamisel on alaealistest lastest hagejad. Vanemate töövõimet ei ole piiratud. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, on nad ise kujundanud laste elulaadi, sisustanud laste vaba aja huviringidega ja sellega pidanud endale ka teadvustama, et nad võtavad endale kohustuse tagada laste sellistele vajadustele rahaline kate. Kostja majanduslik olukord, sh igakuine sissetulek, ei takista tal hagejatele miinimummääras elatise tasumist.
15.Alates hagi esitamisest, 06.02.2019 kuni 10.09.2019 on kostja tasunud mõlemale hagejale kokku elatist 200 eurot kuus. Hagejate ja kostja omavaheline suhtlus on sellel ajavahemikul olnud minimaalne. Seega on kostja pidanud kumbagi hagejat ülal alates hagi esitamisest 2 kuud ja 29 päeva (tasutud 800 eurot hageja kohta ÷ 270 eurot/kuus) ning kostjalt tuleb elatis välja mõista kummagi hageja kasuks alates 06.05.2019 miinimummääras.
16.Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud. Kostja väitel oli vanemate vahel kokkulepe kuus 200 euro suuruse elatise tasumise kohta. Kuna kostja on seda kokkulepet järginud, on ta oma ülalpidamiskohustust kuni hagi esitamiseni täitnud. Ainuüksi poolte kirjavahetusest ei piisa vanemate vahelise teistsuguse kokkuleppe tõendamiseks.
APELLATSIOONKAEBUS
17.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatisena välja 175 eurot.
18.Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja kokku 584 eurot. Seega kulub iga kuu ainuüksi kahe lapse peale väidetavalt 1192 eurot. Elatist tuleb vähendada seoses hagejate kolimisega Tallinnast Rakverre. Sellega läksid hagejate kulud väiksemaks. Rakvere ja Tallinna eluasemekulud ei ole võrreldavad.
19.Hagejate ema sissetulek on kostja omast poole suurem ja tal on elukaaslane, kelle sissetulekud tuleb samuti arvesse võtta. Hagejate ema sissetulek veebruarist 2018 augustini 2019 oli 2140 eurot kuus. Kostja sissetulek on 1150 eurot kuus. Kui kostja sissetulekust arvestada maha kostja elukoha üür 400 eurot (sõltub kommunaalkulude suurusest) ja hagejate kasuks välja mõistetud elatis, jääb kostjale 166 eurot. Sellest tuleb tasuda ka sidekulud 42,97 eurot ja transpordikulud 100 eurot. Kostjale jääb umbes 25 eurot söögi ja muude kulude katmiseks (nt hügieenitarbed). Sellega jääb kostjal raha alla elatusmiinimumi ja ta muutub elatise maksmisel võlglaseks. Kostjal ei ole seoses töö eripära ja –graafikuga võimalik lisatööd võtta.
20.Mitmele lapsele elatise väljamõistmisel peab arvestama ka mastaabisäästuga. Uuringute kohaselt ei ole laste kulud tegelikult nii kõrged, kui on elatise miinimummäär.
21.Hagejate igakuised eluasemekulud ja toidukulud tuleb üle vaadata ning tõendada. Toidukulu 400 eurot kuus on liiga palju, arvestades et kostjal jääb toidu jaoks 25 eurot. Tõendada tuleb ka hagejate transpordi- ja huviringide- ning kooliürituste kulud. Kuna kostja ei saa lastega suhelda, ei ole ta laste tegemiste ja kulude põhjendatusega kursis. Arvesse tuleb võtta laste tegelikud vajadused. Suvekuudel kooliüritusi ja huviringe ei toimu ning transpordikulu ei teki. Laste juukselõikus maksab 5-7 eurot. Tüdrukud ei käi juuksuris iga kuu 20 euro eest.
22.Hagejate esindaja saab riigi poolt erinevaid toetusi. Ühele hagejale on määratud puue. Ravimite ja vitamiinide kulud katab riiklik toetus.
23.Arvesse tuleb võtta ka seda, et edaspidi on lapsed kostjaga rohkem koos.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
24.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Maakohtu otsuse resolutsioonis on märgitud, et kohus rahuldas hagid osaliselt, kuid märkimata on jäänud see, millises osas jättis kohus hagejate hagid rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitu kohaselt jättis kohus rahuldamata hagid tagasiulatuvalt 2970 euro suuruse elatise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb selles osas täiendada ja märkida selgelt, et hagejate tagasiulatuva elatise nõuded jäid rahuldamata.
26.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 175 eurot ületavas summas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
27.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
28.Apellatsioonimenetluses kontrollitakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
29.TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtus tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta asjaolud, millele kostja tugineb esmakordselt apellatsioonkaebuses, sh hagejate kolimine Tallinnast Rakverre ja sellega vähenenud kulud eluasemele, väikesed kulud suvekuudel ja hagejate juukselõikuse maksumus.
30.Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on kostja alaealised lapsed, lapsed elavad emaga ja kostja on kohustatud maksma nende ülalpidamiseks elatist. Apellatsioonimenetluses on vaidlus jätkuvalt selle üle, kui suured on hagejate vajadused ja kui suurt elatist on kostja võimeline hagejatele nende ülalpidamiseks maksma.
31.Hagejad nõudsid kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastuses hagiavaldusele leidis kostja, et hagid tuleb jätta rahuldamata, sest mõlemale hagejale piisab 100 euro suurusest elatisest kuus, mida ta on aastaid maksnud (v.a perioodil juuli 2018-veebruar 2019). 01.11.2019 menetlusdokumendis nõustus kostja maksma kummalegi hagejale elatist 150 eurot kuus ja apellatsioonkaebuses on selleks summaks 175 eurot kuus.
32.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Kostja ei esitanud maakohtus vastuväiteid konkreetsete kulude suurusele, tema väited olid üldsõnalised ja maakohus ei saanud nendega otsuse tegemisel arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kummagi hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks kulub vähemalt 561 eurot.
33.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-17, p 22).
34.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus siiski mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2
neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem. Kostja seda ei teinud.
35.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kuid otsuse põhjendusi tuleb selles osas täiendada.
36.Maakohus tuvastas kostja varalise olukorra puudulikult. Nimelt märkis maakohus ebaõigesti, et kostjale kuuluvad kinnistu osad. Kostja kinnitas 01.11.2019 menetlusdokumendis, et talle kuulub kaasomandiosa XXX kinnistust, mis asub XXX ja tema ainuomandis on YYY kinnistu, mis asub YYY (tlk 165 pöördel). Samuti kuulub kostjale 3 sõidukit, mille tuvastas õigesti ka maakohus. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et tema ainuomandis olev kinnistu on väheväärtuslik ja väidetavalt kaasomandis oleva kinnistu müümine ei ole võimalik ning sõidukitest ainult üks on töökorras. Seega tuleb eeldada, et kostjal on võimalik muu hulgas olemasoleva vara müümisega saada rahalisi vahendeid hagejate ülalpidamiseks.
37.Maakohus leidis, et vanemate sissetulekud on võrreldavas suuruses, kuid ka seda järeldust ei ole kohus põhjendanud. Maakohtule esitatud hagejate vanemate pangakontode andmetest järeldub, et hagejate ema ainsaks sissetulekuks on töötasu, mida talle maksab F OÜ. Enne hagide esitamist oli tema keskmine netotöötasu kuuekuulist perioodi arvestades 1832 eurot kuus, pärast hagi esitamist 7 kuu jooksul 1776 eurot kuus.
38.Kostja netotöötasu W haldusalas oli 6 kuu jooksul enne hagide esitamist keskmiselt 1228 eurot ja järgneva 8 kuu jooksul 1351 eurot kuus. Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et kostja sissetulek on 1150 eurot kuus ja hagejate ema sissetulek on kostja omast poole suurem.
39.Pealegi ei saa kostja maksevõime kindlakstegemisel lähtuda üksnes tema töötasu suurusest, vaid ka muudest sissetulekutest, milliste olemasolule viitasid hagejad 05.11.2019 maakohtule esitatud menetlusdokumendis (tlk 169,170). Kostja pangakontode väljavõtetest ning Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et kuni oktoobrini 2018 sai ta töötasu mitte üksnes W-st, vaid ka R OÜ-st. Seega ei vasta tõele kostja apellatsioonkaebuse väide, et tal ei ole töö eripära ja –graafiku tõttu võimalik lisatööd teha. Kuni oktoobrini 2018 ta seda tegi.
40.Lisaks sellele nähtuvad kostja pangakontode väljavõtetest ka pidevad sularaha sissemaksed. Kõiki kostja pangakontodele laekuvaid summasid tuleb käsitleda tema sissetulekuna. 6 kuu jooksul enne hagide esitamist maksis kostja oma kontodele keskmiselt 893,33 eurot kuus, järgneva 5 kuu jooksul keskmiselt 1065 eurot kuus. Arvestades ainuüksi töötasu ja sularahas kontole makstud summasid, oli kostja keskmine netosissetulek 6 kuu jooksul enne hagide esitamist 2121 eurot kuus ja sealt edasi 2415 eurot kuus. Arvestades seaduses ettenähtud elatise miinimummäära tuli kostjal seega tasuda kahe lapse ülalpidamiseks 2019.a alates hagi esitamisest elatist 540 eurot kuus ja talle jäi oma kulutuste katmiseks 1875 eurot kuus. Kuna kostja väidete kohaselt on tema eluruumi üürimise kulud 400 eurot, sidekulud 42,97 eurot ja transpordikulud 100 eurot kuus, jäi talle söögi- ja muude kulutuste kandmiseks raha 1332 eurot, mitte 25 eurot, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab.
41.Samuti tuleb kostja sissetulekutena käsitleda AS K ja M OÜ poolt kostja kontole kantud summasid. Lisaks eeltoodule nähtub kostja pangakontode väljavõtetest, et sinna on kandnud raha füüsilised isikud, kusjuures maksete selgitustesse on märgitud korduvalt kas sõidukite või varuosade nimetusi. Ringkonnakohus ei hakka nimetatud isikute poolt üle kantud
summasid kokku liitma, kuna juba käesoleva otsuse eelmises punktis märgitu näitab, et kostja on võimeline andma lastele ülalpidamist hagetud suuruses ilma, et tema enese tavaline ülalpidamine saaks kahjustatud. Seda ei muuda ka asjaolu, et alates 2020.a algusest peab kostja tasuma kahele lapsele elatist kokku 584 eurot (ühele lapsele 292 eurot).
42.Kostja head varalist olukorda kinnitab lisaks eeltoodule ka asjaolu, et pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on ta nii enne hagi esitamist kui ka pärast seda kandnud Soome firmale A üle märkimisväärselt suuri summasid, seejuures alates hagi esitamisest kuni 2019.a septembri lõpuni 5 korral, kokku 6905 eurot.
43.Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, ei kuulu PKS § 102 lg 2 käesolevas asjas kohaldamisele. Kostja ei toonud maakohtu menetluses välja asjaolusid, mis võimaldaks teha teistsugust järeldust.
44.Ebaõige ja vastuolus seadusega on ka kostja seisukoht, et elatiseasja lahendamisel tuleb arvestada hagejate ema elukaaslase sissetulekutega. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejate ema elukaaslane ei ole eelnimetatud sätte järgi isik, kes peaks hagejaid ülal pidama.
45.Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-118651, p 14 ja selles viidatud lahendeid). Lapse vajadusi tuleb hinnata juhul, kui kohtu ette on toodud asjaolud ja esitatud tõendid mõjuvate põhjuste kohta, mis võimaldavad kohtul kaaluda miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmist PKS § 102 kolmanda ja neljanda lause järgi. Olukorras, kus kostja väitis, et hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad, pidi ta seda tõendama (vt Riigikohtu lahendit nr 2-16-11905, p 19). Kostja seda ei teinud.
46.Maakohus ei pidanud otsuse tegemisel arvestama ka asjaoluga, et hagejate ema saab riigi poolt erinevaid toetusi. Riigikohus on korduvalt leidnud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nagu kohustatud vanema halb varaline seisund või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-11905, p 19). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole kostja tõendanud oma halba varalist seisundit ja hagejate miinimummäärast väiksemaid vajadusi.
47.TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja 03.07.2020 menetlusdokumendis esitatud uued asjaolud hagejate ema perekonna ja varalise olukorra kohta, kuna kostja ei põhjendanud nende esitamise lubatavust.
48.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.