T. G., F. G. hagi A. G. vastu elatise nõudes Hageja I osas 2628 eurot/hageja II osas 2628 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja I: T. G. (isikukood xxx)
esindajad
Hageja II: F. G. (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: M. A. Kostja: A. G. (isikukood xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. G.lt igakuiselt elatis T. G. kasuks alates 22.01.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni T. G. täisealiseks saamiseni (s.o xxx).
3.Välja mõista A. G.lt igakuiselt elatis F. G. kasuks alates 22.01.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni F. G. täisealiseks saamiseni (s.o xxx).
4.Elatise summad kanda iga kuu 10.kuupäevaks M. A. arvelduskontole nr EExxx, selgitusega „elatis“.
Juhul, kui A. G. on kohtumenetluse kestel T. G.le ja/või F. G.le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
6.Menetluskulud jätta A. G. kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.03.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sündisid M. A.i ja A. G. (kostja) kooselust T. G. (hageja I) ja F. G. (hageja II). Kooselu lõppes 2019 mai ning kostja laste elus ei osale. Nii hageja I, kui ka hageja II kulud ühes kuus moodustavad kokku 728,30 eurot, s.h eluasemekulud (rent ja kommunaalkulud) 325 eurot; kodused toidukulud 100 eurot; kulud riietele 50 eurot, hügieeni ja pesemistarbed, juuksur keskmiselt 30 eurot; kooli ja õppe kulud (s.h koolikohvikus söömine) keskmiselt 28,30 eurot kuus; koolitarbed 15 eurot; teater, kino, jm. üritused koos sõpradega, 50 eurot; klassiga ekskursioonile käimine, muuseumid, teatrid keskmiselt 25 eurot; ravimid ja vitamiinid 15 eurot; jalgpall 90 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni kehtiva miinimummäära ulatuses s.o. summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Pooled alustasid läbirääkimisi 17.01.2020 ning jõudsid 04.02.2020 läbirääkimiste tulemusel kokkuleppele, et elatisnõue on 200 eurot ühe lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja on aga taganenud nimetatud kokkuleppest.
Kostja on seisukohal, et hagis märgitud igakuised kulud on ülepaisutatud. Riigikohus on välja toonud, et miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmist võib pidada põhjendatuks (näiteks) kui ülalpidamisel on rohkem kui üks laps (mastaabisääst). Kostjal on kaks last – T. ja F.. Kostja soovib tugineda ka sellele, et temale teadaolevalt kannab riik hageja seadusliku esindaja kontole lastetoetust s.o 2x60 eurot kuus. Kostja soovib tugineda ka hiljuti valminud Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüsi „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus 172 eurot kuus. Kostja töötas kuni 16.03.2020 ettekandjana Itaalia restoranis A.. Alates 17.03.2020 on kostja töötu. Kõike ülaltoodut arvesse võttes palub kostja kohaldada PKS § 102 lg-t 2 ning vähendada PKS § 101 lg-s 1 ettenähtud elatise suurust. Kostja palub kohtul määrata hageja I igakuiseks elatiseks 172 eurot kuus ning hageja II igakuiseks elatiseks 172 eurot kuus. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest 1⁄2 on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
4.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja M. A. (dtl 44, 45) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava
hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muid ülalpidamisega seotud vajalike kulutusi kandnud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Samuti ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul elatise nõude esitamise takistuseks asjaolu, kas või millises summas on hagejate vanemad varasemalt elatise suuruses kokku leppinud. Hagejad ei nõua elatist tagasiulatuvalt vaid avalduse esitamise hetkest. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata kostja väiteid ega tõendeid seoses väidetava varasema kokkuleppega (kirjavahetus dtl 55-64).
6.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Mõlemad hagejad on hagiavalduses välja toonud oma igakuised kulud summas 728,30 eurot, s.h eluasemekulud 325 eurot, kodused toidukulud 100 eurot ning toit koolis 28,30 eurot, kulutused riietele 50 eurot, kulutused hügieeni ja pesemistarvetele (s.h juuksur) 30 eurot, koolitarbed 15 eurot ning klassiga ekskurssioonid, muuseumid, teatrid 25 eurot, meelelahutus 50 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot ning jalgpall 90 eurot. Kostja on esitanud vastuväiteid hagejate igakuiste kulude suurusele. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hagejate poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Hagejad on välja toonud eluasemekulud kokku summas 325 eurot. 29.05.2020 esitatud dokumendis on hagejate seaduslik esindaja selgitanud, et eluasemekulu koosneb üürist
summas 1000 eurot ning kommunaalkuludest summas 300 eurot. Seega on mõlema hageja osa eluasemekuludest 325 eurot (1300 eurot/4 inimesega). Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. Korteri üürimist ei saa pidada ebavajalikuks. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid üürile ning kommunaalkuludele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 325 euro ulatuses. 6.2 Hagejad on märkinud söögikuludeks kokku 128,30 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks söömist koolikohvikus. Kohtu hinnangul on seega hagejate väljatoodud toidukulu suurus põhjendatud. 6.3 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealisel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Seega on kohtu hinnangul 50 eurot mõlema hageja osas igati mõistlik ja põhjendatud. 6.4 Kulutused hügieeni ja pesemistarvetele (s.h juuksur) 30 eurot ning ravimitele ja vitamiinidele 15 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud kokku mõlema hageja osas 45 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele) ning kulusid juuksurile. 6.5 Koolitarbed summas 15 eurot ning muud kooli kulud summas 25 eurot (s.o ekskurssioonid, muuseumid, teatrid) on kohtu hinnangul põhjendatud kulud arvestades, et hagejad on kooliealised. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid, käiakse teatrites ja muuseumites. 6.6 Ka kulusid meelelahutusele ei saa pidada ebavajalikuks arvestades hagejate vanusega. On usutav, et igakuiselt teatud kulu meelelahutusele võib tekkida, nt käiakse kinos, sõprade sünnipäevadel jms. Samas pakuvad paljud meelelahutusasutused ka lastele ja peredele soodushindasid ning lastega ajaveetmine ja meelelahutuse pakkumine ei pea olema alati tasuline. Kohus peab mõistlikuks kuluks 25 eurot.
6.7 Kohus selgitab, et igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Hagejad on välja toonud, et tegelevad jalgpalliga ning seega tekivad kulud nii trennitasule 75 eurot kuus (trennid toimuvad aastaringselt), võistluste tasudele 30-150 eurot kuus (lisanduvad transpordikulud) ning samuti täiendavad kulud trenniriietele ja jalatsitele (iga kolme kuu tagant jalatsid 50 eurot, riietus ca 200 eurot iga pool aasta). Arvestades hagejate poolt väljatooduga on kohtu hinnangul kulud jalgpallile 90 euro ulatuses põhjendatud. 6.8 Seega on mõlema hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud ca 700 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa 350 eurot, mis on käesoleval ajal miinimumist suurem. Seega isegi juhul, kui kohus peaks täiendavalt hageja teatud kulusid ülepaisutatuks (s.o ca 100 euro ulatuses), vastaksid hagejate igakuised kulud ikka vähemalt miinimumile.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on palunud menetluses elatist vähendada põhjusel, et ta ei ole suuteline elatist miinimumsummas tasuma, ilma et tema enese ülalpidamine ei kannataks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus märgib, et kostja ei ole töövõimetu ning tal ei ole teisi ülalpeetavaid, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejatega. Kostja ei ole kohtule väljatoonud ühtegi selgitust ega tõendit, millest nähtuks, et kostjal oleks sissetuleku teenimine takistatud. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh
hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kinnistusraamatu kohaselt kostja ühegi kinnisasjaga seotud ei ole, samuti ei nähtu äriregistrist, et kostjal oleks seoseid mõne äriühinguga. Kostjale kuulub sõiduauto Opel Astra Sports Tourer. Seega ei saa pidada kostjat täielikult varatuks. Kohus on teinud päringu ka Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Kostja omab kontot AS-s SEB Pank, milles oli hoiustatud 11.06.2020 seisuga xxx eurot. 6 kuu jooksul on kontole laekunud xxx eurot (s.o ca xxx eurot kuus). Kostjale on laekunud töötasu X ́lt detsember 2019 kuni märts 2020 ning samuti Yandexilt detsember 2019 kuni märts 2020. Samuti nähtub, et kostja on teinud sularaha sissemakseid ning toimunud on müügitehing, mille alusel laekus kostja pangakontole 15 000 eurot (konto väljavõttest nähtub selgitus xxx, müügihinna osa). 18.05.2020 kirjas on kohus m.h kohustanud kostjat esitama ka selgitud ja tõendid oma igakuiste väljaminekute kohta. Kostja ei ole ühtegi tõendit väljaminekute kohta esitanud. Kohus loeb usutavaks, et teatud kulud igakuiselt tekitavad, s.o nii söögile, hügieenile, kui ka eluasemele. Samas ei ole kostja aga tõendanud, et elatise tasumise korral tema enda ülalpidamine kannataks. Seega on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu ega täielikult varatu ning tal puuduvad takistused lisa tuluallikate leidmiseks. Samuti on kostjal võimalik teatud igakuiste kulude osas kokku hoida (s.h nt konto väljavõttest nähtuvad väljaminekud restoranidele, baaridele, lotole).
8.Kostja on viidanud, et lapse emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole
lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Laste tegelikult kulud on igakuiselt miinimumist suuremad ning kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hagejate emale ning selle arvelt elatist vähendada.
9.Kostja on viidanud ka Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüsile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Kohus selgitab, et nimetatud analüüsist nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Samas tuleb kohtul kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Samuti märgib kohus, et on kulude hindamisel eelnevalt juba hinnanud, kas kulud on ülepaisutatud või mitte. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada üksnes lähtudes kostja viidatud uuringust.
10.Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus vähendada elatist ka mastaabisäästu tõttu. Iseenesest on õige, et mitme lapse puhul võivad olla teatud kulud väiksemad mastaabisäästu tõttu. Samas on kohus mõlema hageja puhul leidnud, et nende tegelikud kulud on miinimumist suuremad. Seega isegi juhul, kui kohus vähendaks nt toidu- ja hügieenikulusid teatud määral, vastaksid hagejate igakuised kulud ikka vähemalt miinimumile. Samuti märgib kohus, et suurem osa kulusid on seotud hagejate isikuga ning ei ole seega vähendatavad mastaabisäästu tõttu (s.h nt eluasemekulud, koolikulud, trennikulud).
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest miinimummääras kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 22.01.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
12.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,
kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jätab menetlukulud kostja kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.