Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

Maakohtule esitatud hagiavalduses palub M. S.i ja A. S.i seaduslik esindaja J. P. elatist miinimumulatuses. Hagiavaldusest tulenevalt on hagejate seadusliku esindaja ja kostja S. S.i kooselust sündinud lapsed M. S. (sündinud xx.xx.2014) ja A. S. (sündinud xx.xx.2018). Hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes 2020. aastal, kostja ei osale laste elus ega toeta perekonda materiaalselt. Lapsed on hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja palub välja mõista elatise summas 292 eurot lapse kohta, kokku 584 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud miinimummääras. Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, Tallinn, 13615, Harju maakond. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente nimetatud aadressil kätte toimetada.

Hagejate seaduslik esindaja esitas 11.06.2020 kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seoses sellega, et kostja S. S.i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12. juunil 2020.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagiavaldusele lisatud sünni tõenditest nähtub, et hagejate esindaja J. P. on alaealiste laste M. S.i ja A. S.i ema, seega laste seaduslik esindaja. S. S. on M. S.i ja A. S.i isa. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2020. aastal on 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagimaterjalid toimetati kostjale S. S.ile kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12. juunil 2020.a. (vastuse esitamise tähtajaks oli 17.07.2020). Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt S. S.ilt välja elatise alljärgnevalt:



Hageja M. S.i kasuks alates 16.04.2020 summas 292 eurot kuus, kuni M. S.i (sündinud xx.xx.2014) täisealiseks saamiseni, so kuni 23.10.2032;  Hageja A. S.i kasuks alates 16.04.2020 summas 292 eurot kuus, kuni A. S.i (sündinud xx.xx.2018) täisealiseks saamiseni, so kuni 09.05.2036. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg1). Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.