Tartu Maakohtu registriosakonna sundlõpetamise otsustamiseks
avaldus
XXX
OÜ
Puudutatud isikud: 1) XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) 2) XXX OÜ seadusjärgsed esindajad juhatuse liikmed (ja ka osanikud) XXX ja XXX e-post XXX Kirjalik menetlus hagita asjas kohtu algatusel
RESOLUTSIOON
1.Sundlõpetada XXX OÜ (registrikood XXX) likvideerimismenetluseta.
2.Kustutada XXX OÜ registrist.
3.Menetluskulud jätta XXX OÜ kanda.
4.Määrus saata puudutatud isikutele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post [email protected]). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
1.01.10.2015 edastas Tartu Maakohtu registriosakond Harju Maakohtule XXX OÜ dokumendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 176 nõuetele (edaspidi lühendatult ka kui avaldus).
2.Avalduse kohaselt on registripidaja 03.06.2010, 22.03.2011, 01.08.2012 ja 14.06.2013 teatanud XXX OÜ juhatusele netovara mittevastavusest ÄS § 136 nõuetele.
3.Registriosakonna 16.03.2015 määrusega teatati äriühingu juhatusele veelkord, et osaühingu netorvara ei vasta ÄS § 136 nõuetele ning anti tähtaeg 180 päeva, et esitada registripidajale äriühingu otsus tarvitusele võetud abinõude kohta vastavalt ÄS § 176. XXX OÜ nimetatud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud.
4.Harju Maakohtu 02.10.2015 määrusega võeti Tartu Maakohtu registriosakonna avaldus menetlusse ja paluti XXX OÜ-l esitada oma seisukoht 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et XXX OÜ-l on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks ning teavitada, keda soovib äriühing likvideerijaks.
5.Määrus on XXX OÜ-le kätte toimetatud 21.10.2015. Äriühing ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud. Kohtule ei ole selgitusi, taotlusi ega dokumente esitatud.
6.Tartu Maakohtu registriosakond on 09.11.2015 kinnitanud Harju Maakohtule, et ettevõte ei ole registripidajale jätkuvalt esitanud dokumente, millest ilmneks, et äriühing on tarvitusele võtnud ÄS § 176 ettenähtud abinõud. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sellele lisatud tõenditega, analüüsinud äriühingu poolt selle asutamisest 2009 kuni käesoleva ajani registripidajale esitatud majandusaasta aruandeid, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ja registrist kustutada ilma likvideerimismenetluseta. -
Vastavalt ÄS § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot.
-
ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.
-
ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.
8.Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara vähem ÄS § 136 nimetatud osakapitali kohustuslik suurus. Registriosakond on nimetatud puudusele äriühingu tähelepanu korduvalt juhtinud, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist.
9.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele ja seaduses sätestatud abinõusid äriühingu poolt tarvitusele võetud ei ole, siis kuulub äriühing sundlõpetamisele.
10.ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
selle
likvideerimine
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 2 kohaselt korraldavad juriidilise isiku likvideerimise likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.
12.TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.
13.Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub ning teisi isikuid, keda likvideerijaks määrata, ei ole kohtule teada, siis ei ole võimalik likvideerijat määrata. Kohus on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.
14.Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
15.TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud XXX OÜ kanda.
16.ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
17.TsMS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.