Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga. Laste isa, kostja, annab hagejatele taskuraha ja kannab erinevaid summasid hagejate pangaarvele, kuid laste ülalpidamiseks laste emale raha ei anna. Kostjal on kohustus anda hagejatele elatist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2020-09.03.2020 eest, mil hagejad on palunud kostjal tasuda elatist, kuid kostja seda teinud ei ole. Hageja palub välja mõista T Mlt L M kasuks igakuine elatis alates hagi esitamisest (09.03.2020) summas 292,00 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni L M täisealiseks saamiseni; välja mõista T Mlt L M kasuks igakuine elatis alates hagi esitamisest (09.03.2020) summas 292,00 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni L M täisealiseks saamiseni; välja mõista T Mlt L M kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2020-08.03.2020 eest summas 75,35 eurot; välja mõista T Mlt L M kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2020-08.03.2020 eest summas 75,35 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt annab kostja hagejatele ülalpidamist vahetult. Kostja on L Mle andnud igakuist ülalpidamist keskmiselt 195,36 eurot ja L Mle andnud igakuist ülalpidamist keskmiselt 318,16 eurot. Kostja on seisukohal, et elatise nõue on ülepaisutatud ning laste ülalpidamiskulud ei ole eluliselt usutavad. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate isa. Seega on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hagejate vanemad ei ela koos ning et hagejad elavad oma ema juures. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele, kelle kontole ja kuidas peab hagejate isa täitma hagejate ülalpidamist, kui ta ei ela hagejatega koos (I kd t.l. 17-20, 58-89). Asjaolu, et hagejate vanemad ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele elatise tasumises, ei välista hagejate nõuet tulevikku suunatult saada ülalpidamist raha perioodilise maksmisega hagejate ema kontole. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole nõustunud hagejate ema kontole tegema hagejatele ülalpidamiseks perioodilisi makseid, nagu sooviksid seda hagejad, mistõttu ei ole põhistatud kostja väide, et muul viisil saaks lugeda täidetuks kostja poolt hagejate ülalpidamise kohustuse täitmise seaduses sätestatud elatise miinimummäära ulatuses või hagejate vajadustest lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on märkinud ühe põhjusena, et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määr. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hagejate igakuised vajadused. Hagejad on välja toonud, et hageja I igakuised kulud kokku on 624 eurot ja hageja II kulud on kokku 644 eurot (t.l. 37p, 8-16). Asjaolu, et kostja arvates võivad hagejate vajadusteks tehtavad kulutused olla ülepaisutatud ei luba kohtul iseenesest kahelda, et hagejate väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kuluvad igakuuliselt hagiavalduses märgitud summad: s.o. hageja I ülalpidamiseks eluasemekuludele 217 eurot, kommunaalkuludele 47 eurot, kodutarvetele (käterätid, voodipesu, patareid, tualettpaber jms) 16 eurot, toit 150 eurot, riided/jalanõud 50 eurot, klassi/rühmaraha 10 eurot, õppevahendid 20 eurot, kultuuriline meelelahutus 25 eurot, sõprade sünnipäevad, juuksur 20 eurot, sidekulud 14 eurot, ravimid/vitamiinid 20 eurot, hügieenitarbed ja nahahooldus 15 eurot

ja hageja II ülalpidamiseks eluasemekuludele 217 eurot, kommunaalkuludele 47 eurot, kodutarvetele (käterätid, voodipesu, patareid, tualettpaber jms) 16 eurot, toit 150 eurot, riided/jalanõud 50 eurot, trenn/laager/varustus 40 eurot, klassi/rühmaraha 10 eurot, õppevahendid 20 eurot, kultuuriline meelelahutus 25 eurot, sõprade sünnipäevad, sidekulud 14 eurot, ravimid/vitamiinid 20 eurot, hügieenitarbed ja nahahooldus 15 eurot. Ka kostja väide, et statistiliste näitajate alusel ei pruugi iga lapse vajaduseks kuluda seaduses sätestatud miinimumelatis, ei lükka kohtu arvates ümber elatise tasumise kohustust konkreetse lapse tegelikest vajadustest lähtuvalt ja seaduses sätestatud eeldusest, et lapse vajadusteks ongi seaduses sätestatud miinimumelatis, ja et konkreetse lapse ülalpidamiseks võib kuluda eelkõige seaduses sätestatud miinimumelatisemäär ja ka rohkemgi. Kohtu arvates on hagejad veenvalt põhistanud, et hageja I igakuised vajadused on 624 eurot ja hageja II igakuised vajadused 644 eurot. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hagejate igakuised vajadused on vähemalt seaduses sätestatud kahekordne miinimummäär. Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning eelduslikult peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine hagejatele alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra põhjendusel, et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad. Kostja on palunud mõista välja elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ka tulenevalt oma majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on peale hagejate veel üleval pidada hagejate täiskasvanud õde, kes ei ole 21. aastane ning kostjal on veel kolmas alaealine laps, keda kostja üleval peab ja kostja peab üleval pidama oma kolmanda alaealise lapse ema. Samuti on kostja välja toonud, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kahtlemata tuleb kohtul arvesse võtta kostja ülalpidamiskohustuse täitmisel kostja kolmanda alaealise lapsega (t.l. 111), et ka tema hagejatele elatise väljamõistmisel ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas ei ole veel ühe alaealise lapse olemasolu iseenesest põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et tema juures elav alaealine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja peaks hagejaid üleval pidama võrdses ulatuses hagejate emaga hagejate vajadustest lähtuvalt (I kd t.l. 43, 199-201, II kd t.l. 5), mistõttu ei ole kohtul põhjust arvata, et kui kohus peaks hagejate kasuks välja mõistma elatise hagejate vajadustest lähtuvalt, s.o. miinimumelatisemääras, nagu kohus on eelpooltoodult tuvastanud, et kostjaga koos elav alaealine laps osutus seetõttu varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad, et kostja kolmanda alaealise lapse tegelikud vajadused jääksid seetõttu rahuldamata. Riigikohus on lahendis 2-16-118651 (p 18) märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Kui kostja elabki tema sõnul varasemalt kogutud säästudest, siis on kohtu arvates põhjendatud arvata, et kostja säästudest peaksid olema siiski üleval peetud ka kostja alaealised lapsed võrdselt kostjaga ja kostja täisealise lapsega (I kd t.l. 108-110, 123-128). Kindlasti ei saa kostja täisealise lapse ja kostja kolmanda lapse ema ülalpidamise tõttu, milline kohustus oleks kostjal alles siis, kui kostja on täitnud oma seadusest tuleneva kohustuse, jääda täitmata kohustus pidada üleval oma alaealisi lapsi (I kd t.l. 112). Asjaolu, et kostja toetab oma täiealiseks saanud last L M keskmiselt 1 005,05 euroga kuus, viitab pigem asjaolule, et kostja varanduslik olukord seda võimaldab (I kd t.l. 92-110, 123-128). Asjaolu, et kostja on keskmiselt L M ülalpidamiseks teinud kulutusi varasemalt enne elatise hagi esitamist 318 eurot kuus ja L M ülalpidamiseks teinud kulutusi keskmiselt 195,36 eurot kuus, ilma et kostjal oleks olnudki mingeid arvestatavaid sissetulekuid, lubab samuti arvata, et kostja varanduslik olukord lubab siiski kostjal üleval pidada oma alaealisi lapsi nende miinimumvajadustest lähtudes. Seda arvamust ei muuda asjaolu, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt tehtud kulutusi saab pidada ülalpidamiskuludeks või kingitusteks, sest igal juhul on kostjal on olnud võimalik eeltoodud summad laste heaks kulutada. Kohtul ei ole põhjust arvata, et kui kostja on teinud varasemalt kulutusi eeltoodud summades, et kostja ei oleks

samal ajal üleval pidanud ka oma kolmandat alaealist last, kes on sündinud 04.04.2018 ja ka kostja abikaasat nagu on kostja sooviks. Igal juhul ei luba kohtu ette toodud asjaolud veenvalt arvata, et juhul kui kostja peaks kummalegi hagejale tasuma igakuuliselt elatist 292 eurot kuus, siis kostja ei saaks üleval pidada oma kolmandat alaealist last samal määral lapse vajadustest lähtudes või hankida vajalikke vahendeid nii hagejate kui kolmanda alaealise lapse ja enda ülalpidamiseks. Kostja on välja toonud, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hagejad saavad riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt nende vajadusi katta. Kuna kohus eelnevalt ei tuvastanud, et oleksid olemas mõjuvad põhjused, et kostja tasuks hagejatele elatist alla miinimummäära, siis ei ole kohtu arvates põhjendatud, et hagejate vajadused saaksid osaliselt kaetud riiklikest lastetoetusest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõjuvaid põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei esine, mistõttu tuleb kostjalt hagejate kasuks mõista välja elatis nimetatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 09.03.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kuna pooled ei vaidle, et kostja on siiski andud hagejatele ülalpidamist, kuid vaidlust ei ole selle üle, et hagejate vanemad ei ole olnud üksmeelel, kuidas peab lastele ülalpidamise andmine toimuma, siis ei ole veenvalt põhistatud, et hagejatel on tekkinud kahju perioodil 01.03.2020-08.03.2020 kummalegi 75,35 eurot, sest hagejate vajadused just sellel perioodil oleksid jäänud eeltoodud ulatuses jäänud rahuldamata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagejate tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate ema K T arveldusarvele XXX, selgitusega: „L ja L elatis ning märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud.“ Kohtu arvates ei ole aga hagejate taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks põhjendatud, et kostja peaks kohtuotsuse täitma enne otsuse jõustumist, sest kohus on hagi tagamise korras 16.03.2020 kohtumäärusega juba kohustanud kostjat täitma hagejate

ülalpidamiskohustust kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni, mistõttu on kohtu arvates hagejate elatisenõue neile hädavajalikus ulatuses tagatud 16.03.2020 hagi tagamise määruses märgitud suuruses ning täiendavas ulatuses elatise nõude kohtuotsuse viivitamata täitmine enne kohtuotsuse jõustumist ei ole ilmtingimata hädavajalik (I kd t.l. 44). Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 45-49, 136-151, 158-183, II kd t.l. 6-11, 15-24), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealiste laste nõuetega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.