XX avaldus lastega suhtlemise korra määramiseks YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 15. mai 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Albrant esindajad ringkonnakohtus Avaldaja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II RR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutused Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ja Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-14237 muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega, millega jätta YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata.
2.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
2.1.Jätta YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata.
2.2.Määrata laste CC ja RR suhtlemise kord ema XX ja isa YY-ga alljärgnevalt:
4.2.1.Lapsed elava kummagi vanema juures järjest ja kordamööda kaks nädalat. Kahenädalane periood algab ja lõppeb iga paarisnädala esmaspäeval.
4.2.2.Paarisaastatel on lapsed sügisvaheaja, suusavaheaja ning talvevaheaja alates 2. jaanuarist kuni vaheaja lõpuni isaga ning talvevaheaja alates vaheaja algusest kuni 2. jaanuarini ja kevadvaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi.
4.2.3.Emadepäeva ja ema sünnipäeva on lapsed emaga ja isadepäeva ning isa sünnipäeva isaga, olenemata sellest, kumma vanema juures lapsed graafikujärgselt viibivad.
4.2.4.Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval kuni kolm tundi, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib.
4.2.5.Mõlemal vanemal on õigus viibida laste üritustel koolis, huviringides, trennis.
4.2.6.Vanemad ei räägi laste juuresolekul või lastele teisest vanemast halvasti.
4.2.7.Vanemate omavahelisel kokkuleppel ja laste soove arvestades, võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised.
4.2.8.Määruse jõustumisel tühistada 14. oktoobri 2019. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus tsiviilasjas nr 2-19-14237.
3.Võtta asja juurde dokumentaalse tõendina XX 22. juulil 2020 esitatud tõend (dr AK arvamus).
4.Jätta asja juurde võtmata dokumentaalsete tõenditena YY 8. juunil 2020 ja 13. juulil 2020 esitatud tõendid (määruskaebuse lisad 1-5 ja seisukoha lisad 1-6) ning XX
29.juunil 2020 esitatud tõend.
5.Jätta YY määruskaebus rahuldamata.
6.Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud YY kanda. Jätta riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
8.Välja mõista YY-lt XX kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud 378 eurot.
9.Määruse p-s 8 väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Osaühingu NVV Õigusbüroo arvelduskontole nr EE062200221069469306, selgitusega tsiviilasi nr 2-1914237. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused
1.XX (avaldaja I, ema) esitas 16. septembril 2019 Harju Maakohtule avalduse määrata kindlaks ema suhtlemise kord laste CC (laps I) ja RR-ga (laps II). Ema lõplikuks nõudeks 2 (8)
menetluses jäi määrata suhtlemise kord, mille kohaselt lapsed viibivad kordamööda kummagi vanema juures kaks nädalat järjest. Avalduse kohaselt elab pere lahus alates 8. aprillist 2018, kui laste ema pidi pere ühisest kodust lahkuma vanemate omavahelise suhte lõppemise tõttu. Kooselu lõppedes jäi vanemate vahel kokkulepe, et lapsed on võrdselt mõlema vanemaga, kuid laste isa pole seda lubadust pidanud, on takistanud emal laste hooldusõigust teostada ning ei lähtu laste huvidest ega soovidest. Isa nõue on olnud, et lapsed oleksid kogu aeg temaga ning näeksid ema üle kahe nädala. Lapsed on avaldanud, et soovivad olla võrdselt mõlema vanemaga. Emal ja lastel on väga lähedane suhe. Laste huvides ei ole veeta emaga aega vaid üle nädala nädalavahetustel. Selline suhtlemine on olnud isa soov, mitte laste.
2.YY (avaldaja II, isa) esitas 8. oktoobril 2019 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks. Avalduse kohaselt ei ole kaks elukohta laste huvides. Lapsed ei ole tulenevalt nende vanusest võimelised kõiki kahe elukohaga kaasnevaid asjaolusid ja probleeme ette nägema ning adekvaatselt hindama. Lapsed ei ole võimelised kolima ja oma asju vedama kahe elukoha vahel ning pidevalt ümber harjuma. Lapsed on nüüdseks laste isaga koos elanud ligemale poolteist aastat. Lastel on olnud võimalik emaga suhelda ning nende huvidega arvestamine on olnud igakülgselt lastele tagatud. Laste isa pole mitte kordagi takistanud emal lastega kohtuda. Laste elukoht peab olema isa juures. Isa on võimeline tagama lastele stabiilse elukorralduse.
3.Harju Maakohus määras ema taotluse alusel 14. oktoobril 2019 esialgse õiguskaitse korras määrusega asjas lõpplahendi jõustumiseni kindlaks ema ja laste suhtluskorra selliselt, et ema ja lapsed viibivad koos igal paarisnädalal ning isa ja lapsed viibivad koos igal paaritul nädalal. Puudutatud isikute seisukohad
4.Vanemad vaidlesid teineteise avaldustele vastu. Isa pakkus välja määrata ema ja laste suhtlemise kord selliselt, et lapsed on koos emaga iga paarisnädala nädalavahetusel reedest pühapäevani ning laste soovi korral esmaspäevast neljapäevani pärastlõunal-õhtul, koolivaheajad ja pühad veedavad lapsed kummagi vanemaga võrdse aja.
5.Laste esindaja toetas laste ema avaldust ja ei toetanud laste isa avaldust. Ema avalduse ja laste ärakuulamise põhjal saab eeldada, et ema ja laste vahel on tugev side, mida isa soovib põhjendamatult kontrollida ja seada emale tingimusi lastega kohtumisteks. Lapsed kinnitasid esindajale, et soovivad elada mõlema vanema juures võrdselt. Kui varateismelised lapsed soovivad elada kordamööda ema ja isa juures, ei ole tegu millegi erakorralise või loomuvastasega, mida sunniga muuta. Lapsed suudavad oma tahet avaldada ja põhjendada, nad on intelligentsed ja selge mõtlemisega. Vanemad on lapsi informeerinud, et vanemate vaheline vaidlus on kohtus, see lapsi ei hirmuta. Lapsed kinnitasid, et vanemate suhted ei ole head. Laste õppeedukus on hea ja nad tegelevad spordiga.
6.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas laste ema esitatud avaldust ning ei toetanud isa avaldust.
7.Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) toetas laste ema avaldust ja ei toetanud laste isa avaldust.
8.Ärakuulamisel avaldasid lapsed maakohtule, et neil on mõlema vanemaga väga lähedased suhted, kodu on mõlema vanema juures. Lapsed on rõõmsad, et on viimasel ajal saanud ka ema juures elada. Lapsed elavad praegu nädala kaupa kummagi vanema juures. Lapsed avaldasid kindlalt, et soovivad elada kordamööda kummagi vanema juures kahe nädala kaupa. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohus rahuldas 15. mai 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse ja jättis isa avalduse rahuldamata. Maakohus määras kindlaks ema ja laste suhtlemise korra. 3 (8)
Maakohus tühistas määruse jõustumisel esialgse õiguskaitse kohaldamise. Lastele määratud esindaja kulud jäid riigi kanda ning muud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Maakohus määras, et lapsed elava kordamööda kummagi vanema juures kaks nädalat, pühad ja koolivaheajad viibivad lapsed võrdselt kummagi vanema juures. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused laste soove arvestades. Maakohus lähtus asja lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 2, § 123 lg-st 1, § 124 lg-st 1, § 137 lgtest 1 ja 3 ning § 143 lg-st 1. Maakohus tuvastas, et lapsed on vastavalt 13 ja 9 aasta vanused. Perekond elas koos kuni 2018. a aprillini, kui ema kodust välja kolis. Ema ja laste selgitustest ilmneb, et vanemate kokkulepe oli, et lapsed hakkavad edaspidi viibima kummagi vanema juures võrdse aja ning sellisest elukorraldusest teavitati ka lapsi. Tegelikkuses määras isa omaalgatuslikult laste elukoha enda juurde ning lubas lastel ema juures viibida üle nädala nädalavahetusel. Lastel ei olnud enam võimalik olla piisavalt koos emaga, kellega nad olid olnud igapäevaselt koos ja lähedases suhtes terve oma senise elu. Selline olukord rikkus väga tugevalt laste huve. Mõlemal vanemal on lastega väga lähedane suhe. Maakohus leidis, et isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluse käigus leidis kinnitust asjaolu, et isa ei mõista laste vajadust teise vanema järele ning isa arvamuse kohaselt on laste elukorralduse mugavus olulisem, kui laste lähedane suhe teise vanemaga. Maakohus ei kahelnud, et kumbki vanematest ei suudaks laste hooldusõigust teostada. Laste vanemad on seni ühiselt hooldusõigust teostanud. Asjaolu, et vanemad on mõnedes kasvatuslikes ja igapäevase hoolduse küsimustes erimeelt, ei ole aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Ületamatuid probleeme ei ole ilmnenud. Laste huvides on, et neil on kaks hooldusõiguslikku isikut, kes laste vajadusi kõigist muudest isikutest paremini teavad ning on võimelised tegema laste huvides parimaid otsustusi. Maakohtu hinnangul on ema avaldus lastele vahelduva elukoha määramiseks põhjendatud. Lapsed viibisid alates esialgse õiguskaitse määruse tegemisest kummagi vanema juures nädal aega järjest. Lapsed on rahul, et nad saavad nüüd ka emaga koos elada. Lapsed avaldasid, et soovivad, et kummagi vanema juures viibimise aeg oleks järjest kaks nädalat, mitte üks nädal, nagu kohtumenetluse ajal. Lastele määratud esindaja ja eeskosteasutused toetasid laste soovi. Lapsed on arenguliselt küpsed oma elukoha suhtes arvamust avaldama. Laste soov on kooskõlas laste huvidega. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
10.Avaldaja II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus isale, määrata laste ja ema suhtlemise kord kindlaks selliselt, et lapsed veedavad emaga aega iga kuu paarisnädala nädalavahetusel, soovi korral esmaspäevast neljapäevani pärastlõunalõhtul ning kindlaks on määratud suhtlemine ka koolivaheaegadel ja perekondlikel sündmustel. Kui ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole võimalik, määrata suhtlemise kord kindlaks selliselt, et lapsed elavad kummagi vanema juures ühe nädala. Menetluskulud palub isa jätta menetlusosaliste endi kanda. Koos määruskaebusega ja 13. juuli 2020. a seisukohaga esitas isa uusi dokumentaalseid tõendeid. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus materiaalõigust ja hindas tõendeid valesti. Määrus kordab peamiselt ema ja eeskosteasutuste seisukohti. Maakohus hindas vanemate õigusi ja kohustusi laste kasvatamisel, kuid ei arvestanud laste huvidega. Maakohus jättis tähelepanuta, et lapsed on arengueas, kus nende identiteedi kujundab nii füüsiline- kui sotsiaalne keskkond. Vanemate kooselu ajal oli laste ema reaalsusega kontaktis olev inimene, kuid see muutus mingil hetkel, kui ta hakkas harrastama esoteerilisi praktikaid ja osalema rituaalsetel üritustel. Isa ei luba oma lapsi lasta sellest kõigest mõjutada. Isa ei tea, 4 (8)
milline on laste ema ja tema uue elukaaslase seksuaalne käitumine, kuid see võib kahjustada laste seksuaalse identiteedi väljakujunemist. Alternatiivsed teadmised ja -praktikad ei tohi tekitada lastele vaimseid traumasid ega risustada nende tõenduspõhise maailmavaate kujunemist. Lastekaitsetöötajad jätsid laste ema elukaaslase vaimse seisundi välja selgitamata ja lähtusid hinnangu andmisel üksnes laste formaalsetest elutingimustest. Maakohus suhtus eeskosteasutuste valesti koostatud seisukohtadesse kriitikavabalt. Seisukohad tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta. Saue valla lastekaitsespetsialist leidis ekslikult, et laste harjumuspärase kasvukeskkonna ei loo mitte elukoht, selle ümbrus jmt., vaid inimesed, kellega lapsed koos elavad. Vastus on kopeeritud aasta varem teise lastekaitsespetsialisti koostatud arvamusest. Laste vaimset tervist, toimetulekut ja psühholoogiliste toimetulekustrateegiate ning eneseregulatsioonioskuste väljaarenemist toetab kindla kodukeskkonna olemasolu või vanemate väga hea omavaheline koostöö (vt nt AK arvamus https://lood.delfi.ee/perejakodu/peresuhted/kes-kasvatab-last-parast-lahutust?id=82318414). Seda ei saa ükski spetsialist ümber lükata. Kokkuleppevõimelisus vanemate vahel praktiliselt puudub. Lapsed avaldasid Tallinna linna lastekaitsespetsialistile spontaanses vestluses, et nende kodu on isa juures ja nad käivad emal vaid külas. Kohtul tuleb nende asjaoludega arvestada. Vajalik on ka psühhiaatri või psühholoogi ekspertarvamus. Lapsed ei oska selgelt sisustada oma huve ega oma heaolu pikemas perspektiivis ette näha. Pärast esialgse õiguskaitse korras rakendatud suhtluskorda on lastega rääkides näha, et nad tunnevad oma tavapärasest elust ja stabiilsest elukeskkonnast väga puudust. Eriti tuleb see esile siis, kui nad ei saa igapäevaselt suhelda ja mängida oma sõpradega. Maakohus tõlgendas vanemate vahelist lahkuminekujärgset kokkulepet erapoolikult ja valesti.
25.aprilli 2018. a e-kirjast on näha, et vanematel ei olnud kokkulepet, et lapsed hakkavad viibima vanemata juures võrdse osa ajast. Laste väited kokkuleppe kohta ei oma tähtsust. Maakohus jättis tähelepanuta isa väited laste ema majandusliku toimetuleku kohta. Ema väited tema sissetuleku kohta on valed. Q OÜ 2019. a majandusaasta aruandest nähtub, et ema teenib 540 eurot kuus, millega ei ole ilmselgelt võimalik kahte last üleval pidada. Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja kuulutatud eriolukorra tõttu kadus laste emal mistahes sissetulek. Laste ema eksitab kohut ja halvustab menetluses isa. Lastekaitse ja lastele määratud esindaja on sellega kaasa läinud. Isa käitumist hinnatakse negatiivsena perekonnaasjades väljakujunenud isade vastase hoiaku tõttu. Isa armastab oma lapsi ja on käitunud laste parimates huvides. Maakohus jättis tähelepanuta, et määratud suhtluskord lahutab lapsed oma 2019. a juunis sündinust poolõest, kellesse nad on väga kiindunud. Maakohus mõistis valesti isa püüdlusi, säilitada laste harjumuspärane elukeskkond, pidades seda pelgalt laste mugavuseks ja vähem oluliseks, kui lähedane suhe teise vanemaga. Laps II vajab eripedagoogi abi igapäevaselt. Kuivõrd emal puuduvad rahalised vahendid koduõpetaja palkamiseks, saab laps eripedagoogi juhendamisel abi vaid isa juures viibides. Uuest õppeaastast tõuseb vanema poja õppekoormus hinnanguliselt 30 tunnini nädalas. Emal ei ole aega klientide kõrvalt lastega tegeleda. Lapsed ootavad ema töö juures puhkeruumis, on ostnud endale ise süüa ja õpivad hilisõhtutel, mistõttu laste õppeedukus kannatab. Koolis käivate laste huvides on, et neil oleks üks kindel elukoht ja päevarutiin. Samuti on laste huvides käia koolis ja huvialaringides elukoha lähedal, mida laste ema neile pakkuda ei saa. Lastel on olnud võimalik emaga suhelda ning nende huvidega arvestamine on olnud igakülgselt laste isa poolt tagatud. Laste ema soovib teostada hooldusõigust vastuolus laste huvidega. Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis menetlusosalistelt seisukohad.
5 (8)
12.Avaldaja I vaidles määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Koos vastusega ja 22. juuli 2020. a seisukohaga esitas avaldaja I uusi dokumentaalseid tõendeid. Laste esindaja ja eeskosteasutused leidsid, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid täiendab maakohtu resolutsiooni otsustusega jätta YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata. Maakohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 442 lg-t 5 (koosmõjus §-ga 659). YY esitas avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks. Maakohtu määruse põhjendustes on maakohus nimetatud nõude sisuliselt lahendanud, kuid on selle määruse resolutsioonis jätnud märkimata. Ringkonnakohus saab maakohtu määruse resolutsiooni täiendada otsustusega jätta YY avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15.Vanemad vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus laste viibimiskoha osas. Samuti vaieldakse selle üle, millistel tingimustel määrata kindlaks ema ja laste suhtlemise kord. Vaidlust ei ole, et vanemad elavad alates 2018. a aprillist eraldi ja lapsed elasid kuni asjas esialgse õiguskaitse määruse tegemiseni isa juures. Ema soovib veeta lastega võrdse osa asjast ega soovi ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist.
16.Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse või suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei esine.
17.Maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on asja lahendamisel lähtunud eeskätt laste huvidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
18.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldused PKS § 137 lg 1 alusel puuduvad. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Isa väited, et ema elustiil ja majanduslik toimetulek ei võimalda lapsi kasvatada, on tõendamata. Tegemist on isa subjektiivse hinnanguga, mida ei toeta ükski asjas esitatud ega kogutud tõend. Määruskaebuses esitatud kriitika kohalike omavalitsuste arvamuste kohta ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud (I kd, tl 117-121, 126128). Kohalike omavalitsuste arvamused on koostatud lastekaitsetöötajate hinnangute põhjal, kes on valdkonna pädevad spetsialistid. Nendest arvamustest ei nähtu, et ema käituks laste huve kahjustavalt. 6 (8)
18.1.Kolleegium märgib, et mõlemal vanemal on laste ülalpidamiskohustus, mistõttu on põhjendamatud isa väited, et ema juures viibides kannataks laste elustandard. Laste ülalpidamiskohustus on nii vanemal, kelle juures lapsed elavad, kui ka lastest lahus elaval vanemal (PKS § 96). Koos määruskaebusega on isa esitanud Q OÜ 2019. a majandusaasta aruande (määruskaebuse lisa 3; II kd, tl 25-30). Kuna nimetatud tõend ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane, siis jätab ringkonnakohus selle vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1).
18.2.Isa kartused, et emaga koos olles võivad lastel tekkida või süveneda õpiraskused ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud. Vanemad ei vaidle, et laps II vajab abi õppimisel, kuid asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et seda saab pakkuda ainult juhul, kui lapse II viibimiskoht on isa juures. Ema esitatud väidetest saab teha järelduse, et ema on teadlik lapse II õpiraskustest ning on lapse II arengut toetav. Ka ülejäänud määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et praeguses asjas esineks laste huvidest tulenevalt vajadus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et isa ei mõista laste vajadust teise vanema järele ning laste elukorralduse mugavus (püsiv elukoht kooli ja treeningute lähedal) ei ole olulisem, kui laste lähedane suhe teise vanemaga. 13 ja 9 aasta vanused lapsed saavad iseseisvalt ühistranspordi kasutamisega hakkama ning meelevaldne on määruskaebusest tulenev isa väide, et ema ei saa tööl käies laste hoolitsemise ega kasvatamisega hakkama.
19.Isa ei ole nõus maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga (PKS § 143). Ringkonnakohtu hinnangul lähtub maakohtu poolt kehtestatud suhtlemise kord laste huvidest, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1. Maakohus on arvestanud laste soovidega, mis on välja selgitatud kohtu, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate ja laste esindaja poolt. Lastekaitsetöötajad ei ole seadnud kahtluse alla, et lapsed ei ole suutelised oma arvamust avaldama või et laste arvamustega ei tohiks laste enda huvidest lähtudes arvestada. Lapsed soovivad elada mõlema vanema juures, kaks nädalat isaga ja kaks nädalat emaga (vt lapse arvamuse väljaselgitamine; I kd, tl 122-123; kohtu poolt laste ärakuulamine 12. detsembril 2019 (ekslikult märgitud 12.12.2020), mille sisu on maakohtu määruses; II kd, tl 12 pöördel). Menetluse käigus esialgse õiguskaitse korras on lastele määratud vahelduv elukoht ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et selline kord ei toimi.
19.1.Isa väidab, et lastel peab olema üks kodu, millega neil on emotsionaalne side, mistõttu on kahe nädala kaupa elukoha määramine välistatud. Isa on seda seisukohta põhjendanud psühhiaater AK internetis avaldatud arvamusega. Kolleegiumi hinnangul ei saa AK artiklist järeldada, et vahelduva elukoha määramine rikub kõikidel juhtudel laste vaimset heaolu. Sellist järeldust ei ole AK teinud ka 16. juuli 2020. a tõendis nr 78221, kus on kirjeldatud lapse II vajadusi ning on välja toodud, et laps on tõmmatud vanemate vahelisse konflikti, mis loob soodsa pinnase depressiooni tekkeks ja õpiraskusteks üle stressi kogemise vanemate düsfunktsionaalsete suhete tõttu (II kd, tl 124-125). Nimetatud tõend on asjakohane ja tuleb võtta asja juurde. Seega on konkreetses vaidluses laste huvides vanemate vahelise koostöö loomine, mitte ühise hooldusõiguse lõpetamine või ühe vanemaga suhtlemise piiramine.
19.2.Praeguses asjas omab tähtsust ka see, et lapsed on pärast esialgse õiguskaitse rakendamist kujunenud elukorraldusega harjunud (vt maakohtu 14. oktoobri 2019. a määrus; I kd, tl 138139). Lapsed ei tunne puudust sõpradega mängimisest ja ema kinnitusel saavad nad soovi korral oma sõpradega ja poolõega kohtuda ka tema juures viibides.
19.3.Määruskaebuses on isa alternatiivselt taotlenud suhtlemise korra määramiseks ühe nädala kaupa. Kolleegium märgib, et tegemist on uue taotlusega, mida isa ei ole maakohtu menetluses esitanud ning mida ringkonnakohus ei saa menetleda (TsMS § 9 lg 3).
20.Mõlema avaldaja poolt täiendavalt esitatud dokumentaalsed tõendid jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 järgi vastu võtmata, sest need ei oma asjas tähtsust või asjaolu ei ole vaidlusalune (TsMS § 238 lg 1 p 1). Nendeks tõenditeks on: määruskaebuse lisad 1-2, 4-5; 7 (8)
avaldaja II 29. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisa 1; avaldaja II 13. juuli 2020. a menetlusdokumendi lisad 1-6. Kolleegium märgib, et asjas puudub vaidlus, et laps II vajab õppimisel abi, mistõttu puudub vajadus eeltoodud asjaolu tõendamiseks. Ülejäänud esitatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.
21.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt avaldaja II kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
21.1.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Avaldaja I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale I määruskaebuse menetluses osutatud õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 54 eurot käibemaksuga (II kd, tl 126-127).
21.2.Kolleegium leiab, et arvestades määruskaebuses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on taotluses esitatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja I esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 5 tundi ja seisukoha koostamiseks 2 tundi. Kokku tuleb avaldajalt II avaldaja I kasuks välja mõista 7 tunni eest 378 eurot (käibemaksuga). Avaldaja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Avaldaja I ei ole taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras viivise tasumist (TsMS § 177 lg 4).
21.3.Avaldaja I on esitanud taotluse menetluskulude tasumise korra kindlaksmääramiseks (TsMS § 445 lg 1). Vastavalt avaldaja I taotlusele määrab ringkonnakohus kindlaks, et avaldajal II tuleb menetluskulud tasuda Osaühingu NVV Õigusbüroo arvelduskontole.
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
23.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.