Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
nr 2-20-122463
Menetluse ese
X.X.ja X.X.hagi väljamõistmiseks hagimenetlus
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja I
X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx)
Hageja II
X.X. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx)
Hagejate seaduslik esindaja
X.X.(isikukood xxxxxxx, elukoht Xxxxxx x-x xxxx-xxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx)
Hagejate lepinguline esindaja
jurist X.X: (OÜ HUGO, Vabaduse plats 4, Viljandi; e-post:)
Kostja
X.X. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xx xx-x, xxxxxx ; e-post:)
X.X.vastu
10. august 2020
elatise
euro
Pooled on 23.07.2020 esitanud kohtule kompromisslepingu ning taotlenud selle kinnitamist kohtu poolt. Pooled on märkinud, et nad on teadlikud tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning leppinud kokku määruskaebuse tähtaja lühendamises kolmele tööpäevale.
Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lgs 3 sätestatuga. Kompromissi punktis 1.4 on pooled märkinud, et X.X. kohustub tasuma X.X.(s.o hageja I) elatise võlgnevuse perioodi eest 09.06-31.07.2020 summas kokku 110 eurot hiljemalt 31.10.2020. Sama on pooled märkinud ka kompromissi punktis 1.3. Kohtu hinnangul on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kompromissi kinnitamise võimalikkust ning on mõistetav, et punktis 1.4 on pooled silmas pidanud siiski hagejat II ehk X.X.it. Seega leiab kohus, et seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Pärast kohtulahendi, millega kostjalt mõisteti välja elatis, jõustumist, on nii hagejatel kui kostjal õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Nii seaduse kui poolte kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.