2-20-5774/26 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sündis K Ri ja A S kooselu ajal xxxx ühine laps S S S. K R ja A S elavad 2015 aasta kevadest eraldi ning laps S S S elab püsivalt koos ema K Riga. A S on ajavahemikul 19.04.2019 kuni 18.04.2020 tasunud hageja ema arvele 64 eurot ja tasunud hageja treeningute eest 55 eurot kuus. Hagejal on õigus nõuda elatist seadusjärgses suuruses 270 eurot kuus 2019 aasta eest ja 292 eurot kuus 2020 aasta eest. Hageja palub mõista kostjalt A Slt hageja S S S kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 19.04.2019–18.04.2020 eest, so aasta enne hagi esitamist kokku summas 2 751,20 eurot ja igakuine elatis alammääras (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära) S S S ülalpidamiseks alates 19.04.2020 kuni S S S täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja on olnud töötuna arvel Töötukassas septembrist 2017 kuni detsembrini 2019, kus kostja on elanud oma säästudest ja laenates raha sugulastelt. Kostja on otsinud tööd, kuid ei ole leidnud. Töö leidmist on takistanud ka xxxx järgselt halvenenud tervis. Kostja tervislik seisund on maist 2019 halvenenud veelgi. Kostja palus hageja emal võtta üle kostja maksed poja suhtes kuni kostja olukord paraneb. 07.10.2019 on kostjal hinnatud xxxx ja määratud xxxx kuus. Alates 04.05.2020 on kostja vormistatud töölepinguga tööle ning alates juunist 2020 on kostja taas võimeline tasuma makseid oma poja ülalpidamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (t.l. 15). Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole andnud hagejale regulaarselt perioodilist ülalpidamist (t.l. 16-26). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vajadused on kahekordne miinimumelatis ning mõlemal lapsevanemal on kohustus lapse vajadusteks kulutada vähemalt seaduses sätestatud elatise miinimummäära ulatuses rahalisi vahendeid. Pooled ei vaidle, et hageja igakuised vajadused on elatise kahekordne miinimummäär, s.o. 584 eurot. Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning pooled ei vaidle, et hageja vanemad peavad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejale lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja vastusest tulenevalt peab kohus tuvastama kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja vastuse kohaselt on tal võimalus tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud suuruses alates juunist 2020, sest kostja on asunud tööle alles maikuust 2020. Kohus tuvastas, et 11.11.2019 Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse alusel on kostjal tuvastatud osaline töövõime üheks aastaks 07.10.2019-06.10.2020 ning kostjale on määratud töövõimetoetus (t.l. 47-48). Vaidlust ei ole, et kostja töövõimetoetuseks ühes kuus on xxxx eurot ning kostja ei ole alates 2019 detsembrikuust Eesti Töötukassas olnud töötuna arvel (t.l. 46). Vaidlust ei ole, et kostja on alates maikuust 2020 leidnud endale töö ning kostja töötasust on võimalik anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummsuuruses. Kohtu arvates on kostja võimeline lisaks enese ülalpidamisele andma oma praegusest brutotöötasust 1 297 eurot ja töövõimetoetusest xxxx eurot, millist kostja saab maikuust alates, hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud määras elatisnõude esitamisest, s.o. 19.04.2020, sest kostja sissetulek maikuust võimaldab tasuda hagejale ülalpidamist ka aprillikuu päevade eest (t.l. 41-42, 61-62), mil kostja oli töölt eemal seetõttu, et tal ei õnnestunud leida endale tööd. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõjuvaid põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei esine, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja elatis nimetatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 19.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Pooled ei vaidle, et alates 19 aprillist 2019 kuni 18 aprillini 2020 oleks kostja pidanud hagejale tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummäärast lähtudes kokku 3 310,20 eurot, millest kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 559 eurot (t.l.16-26). Kuigi pooled ei vaidle, et kostja tööle asumiseni maikuus 2020 ei ole kostjal olnud muid sissetulekuid peale Eesti Töötukassa poolt alates oktoobrist 2019 töövõimetoetuse hüvitise xxxx eurot kuus (t.l. 35-40, 49, 61-62) ja tuvastatud on, et kostjal osaline töövõime alates 2019, siis ei saa iseenesest tööta olek või osaline töövõime olla mõjuvaks põhjuseks, et kostja poolt tasumisele kuuluvat elatist aasta eest tagasi tuleks igal juhul vähendada alla PKS § 101 lg 1 määra. Isik peab tegema kõik endast oleneva, et tagada oma alealise lapse ülalpidamine. Kostja ei ole veenvalt põhistanud, et kuigi kostja on olnud tööta, siis tema varanduslikus olukorrast lähtuvalt ei ole tal võimalik tagada lapsele ülalpidamist. Vaidlust ei ole, et kostja arveldusarvel on ajast, mil hageja nõuab tagasiulatuva elatise tasumist üle 10 000 euro ja seisuga 2020 mai on kostjal arveldusarvel üle 6 000 euro. Kui kostja väidab, et tema on elanud varasematest säästudest ajal, mil tal ei olnud tööd ja tema tervislik olukord ei ole lubanud kostjal tööd leida, siis on mõistlik arvata, et kostja säästusid peab kostja kasutama ka oma alaealise lapse ülalpidamiseks võrdselt enda ülalpidamisega (t.l. 34, 43-44, 47-48). Kostja varanduslikku seisundit tervikuna hinnates ei saa kuidagi järeldada, et kostjal ei oleks pidanud üleval pidama oma alaealist last ja võiks vabaneda tagasiulatuva elatise tasumisest hageja miinimumvajadustest lähtudes. Seetõttu ei ole ka põhjendatud arvata, et elatise tagantjärgi tasumisega oleks kostja pandud raskesse olukorda. Pooled ei vaidle selle üle, et ka tagantjärgi on lapse vajadused tulnud rahuldada ning seda on teinud hageja ema. Kuivõrd kohus ei ole tuvastatud, et kostjal oleks olnud mõjuv põhjus elatise maksmiseks hagejale aasta enne elatishagi kohtusse esitamist, s.o. 19.04.2019-18.04.2020 nimetatud perioodil alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, siis tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 2 751,20 eurot (3 310,20-559). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda iga kuu ette hageja ema K Ri kontole nr xxxx, selgitusega: „S S S elatisraha.“ Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 02.07.2020, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu kokku 1 144 eurot, mis koosneb kulust õigusabile. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmine: kliendiga arutelu, nõude selgitamine tõendite analüüs ja hagi esitamine 4,5 tundi; kohtumäärusega tutvumine 0,15 tundi; kostja vastusega tutvumine ja arutelu kliendiga 1,5 tundi; kostja vastusele vastuse koostamine 1,5 tundi; kohtumäärusega tutvumine 0,15 tundi; menetluskulude taotluse koostamine ja edastamine 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja mõistlik hageja poolt väljatoodud toimingutele arvestades hagihinda, mahukust ja keerukust kulutada rohkem aega kokku kui 5 tundi. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokkuleppeliselt ja tunnihinnaga 130 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 130 eurot, millele ei lisandu käibemaks, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 5 tundi ning lähtudes tunnihinnast 130 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 650 eurot. Võttes arvesse kulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 650 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.