Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on V M ja N Di kooselust 02.10.2018 sündinud A D. Alates 2020 jaanuarist hageja vanemate kooselu lõppes. Hageja ema ei suuda last üksinda kasvatada. Hageja ema ei ole kindel kas kostja hakkab vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks hageja emale elatist tasuma. Hageja vajadused ühes kuus on 672 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest, s.o. alates 09.03.2020 miinimummääras. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Vaatamata sellele, et kostja asus jaanuaris 2020 ajutiselt eraldi elama ei tähenda seda, et lapse ema kasvatab last üksinda. Kostja on kandnud ja kannab ka edaspidi kõiki vajalikke kulusid. Kostja täidab lapse ülapidamiskohustust nii lapse emale raha ülekandmisega kui ka vahetu lapse ülalpidamisega ning kulude jooksva katmisega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (t.l. 4). Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on andnud hagejale regulaarselt perioodilist ülalpidamist, nagu seda on soovinud hageja. Pooled ei vaidle, et kostjal on võimalik anda elatist hagejale miinimumelatisemäära ulatuses. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise tasumiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on märkinud, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määr. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hagejate igakuised vajadused. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja igakuulisteks vajadusteks kokku 672 eurot: eluasemekuludele 200 eurot, toidule 150 eurot, transpordile 20 eurot, tervishoiule 50 eurot, hügieenitarvetele 100 eurot, koolikohustuse täitmiseks 52 eurot, riietele/jalanõudele 100 eurot. Kostja väide, et kui statistiliste näitajate alusel ei kulu lapse vajaduseks seaduses sätestatud miinimumelatis, mida hageja nõuab, siis ei lükka see kohtu arvates ümber elatise tasumise kohustust konkreetse lapse tegelikest vajadustest lähtuvalt ja seaduses sätestatud eeldusest, et lapse vajadusteks ongi seaduses sätestatud miinimumelatis, ja et konkreetse lapse ülalpidamiseks võib kuluda eelkõige seaduses sätestatud miinimumelatisemäär ja ka rohkemgi. Asjaolu, et seniajani on kostja kandnud hageja eluasemekulud ei luba kuidagi asuda seisukohale, et need kulud ei kuuluks nagu hageja vajaduste hulka. Kuna hageja on tõepoolest 1,5 aastane elatishagi esitamisel, siis on põhjendatud kostja märkus, et hageja koolikohustuse täitmiseks märgitud summa 52 eurot ei ole ei põhistatud ega tõendatud. Samas on kohtu arvates muud hageja igakuulisteks vajadusteks märgitud summad veenvalt põhjendatud, kohtul ei ole põhjust kahelda, et sellised kulutused hageja ülalpidamiseks vähemalt kahekordse miinimumelatise määras, s.o. 584 eurot, on vajalikud ja mõistlikud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ülalpidamiseks kuluks vähem kui kahekordne seadusjärgne miinimumelatisemäär. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused on 584 eurot. Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning eelduslikult peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine hagejale alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra põhjendusel, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad. Kostja on välja toonud, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hagejad saavad riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt nende vajadusi katta. Kuna kohus eelnevalt ei tuvastanud, et oleksid olemas mõjuvad põhjused, et kostja tasuks hagejale elatist alla miinimummäära, siis ei ole kohtu arvates põhjendatud, et hageja vajadused saaksid osaliselt kaetud riiklikest lastetoetusest. Seega asub kohus seisukohale, et mõjuvaid põhjused elatise tasumiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei esine, mistõttu tuleks kostjal anda hagejale elatist seaduses nimetatud määras. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejat varasemalt üleval pidanud ja tasunud hagejale elatise ka märtsikuu eest kohtuväliselt (t.l. 19-21). Kuid kohtu arvates on veenev hageja väide, et kostja ei pruugi edaspidi täita oma ülalpidamiskohustust viisil nagu seda sooviks hageja, s.o. raha perioodile

maksmisega hageja kontole, sest ka kostja enda sõnul on ta täitnud aprillikuu ülalpidamisekohustuse viisil, mida hageja pole soovinud, s.o. ostes lapsele asju. Kuna kostja pole tõendanud, mis ulatuses ta on täitnud aprillikuu ülalpidamiskohustuse hageja suhtes, siis pole võimalik tõsikindlalt tuvastada missuguseid kulutusi ja mil määral on kostja teinud ja kas tehtud kulutused on olnud vajalikud (t.l. 22). Igal juhul ei ole võimalik tehtud kulutustega lugeda tuvastatuks poolte kokkuleppel kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmise, sest vaidlust ei ole, et hageja soovib kostja poolt tema ülalpidamiskohustuse täitmist perioodiliste maksete näol (t.l. 2526, 43-44). Ka hageja kontole kantud rahadega ja kindlustuslepingu alusel lapse tuleviku kindlustamiseks tehtavate ülekannetega ei ole kuidagi võimalik tuvastada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite andmist lapse ema käsutusse. Asjaolu, et kostja teeb hagejale täiendavaid ülekandeid ja seda lisaks hageja igakuulistele vajadustele (t.l. 23-24), viitab pigem sellele, et kostja möönab, et lapse vajadusteks kulub rohkemgi, kui hageja märgitud summad. Kindlasti ei saa aga kostja poolt vabatahtlikult raha kogumist hageja kontole ja hageja heaks arvestada või tasaarvestada hageja igakuuliste vajaduste katmisega. Samas on kostja sõnul hageja konto kostja käsutada, kust on väidetavalt tehtud ülalpidamiskulutuste katteks hageja emale ülekanded, mis samuti kinnitab kohtu arvamust, et lapse kontole tehtud ülekandeid ei saa iseenesest kuidagi pidada ülekanneteks lapse ülalpidamiskulude katteks. Kuna hageja kontolt ei ole tehtud ülekandeid kostja nimel hageja ülalpidamiseks hageja soovitud suuruses, siis ei ole põhjendatud lugeda tehtud ülekannetega täidetuks ülalpidamiskohustuse täitmist hageja vanemate ühisel kokkuleppel hageja poolt soovitud suuruses. Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot, on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejale lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise tasumisel tuleb arvesse võtta kostja poolt menetluse kestel tasutud elatist hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja ema Viktoria Mamatmusseja arveldusarvele. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 8-9, 31-33), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud menetluskulud, siis ei pea kohus vajalikuks määrata kindlaks hageja menetluskulude suurust, sest hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.