lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-5323/60

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-5323/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1639
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 639Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalisedTsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-5323/59Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.01.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Hooneühistu Kuramaa80075555(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-24-5323

Kohtuasi

G.J hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu tuvastada Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 04.01.2024 üldkoosoleku otsuste tühisus B.Q hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 04.01.2024 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Hooneühistu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja I G.J (isikukood XXX)

Kuramaa

(likvideerimisel)

Hageja II B.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Reeli Kalme Kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555), lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14.01.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-5323 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kanda. G.Jl ja B.Q-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-24-5323 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-20553/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TÜS § 42Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine
TÜS § 46 lg 2Üldkoosoleku läbiviimine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud

1.G.J (hageja I) esitas 03.04.2024 Harju Maakohtule Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja 04.01.2024 üldkoosoleku otsuste tühisus. Hagiavalduse kohaselt on hageja I kostja liige. 04.01.2024 toimus kostja korduv üldkoosolek, mille teadet hagejale I ei saadetud. Üldkoosoleku toimumise teadet ei avaldatud ka teadetetahvlil ega üleriigilise levikuga ajalehes.
2.B.Q (hageja II) esitas 04.04.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagi ja 16.04.2024 selle täienduse, milles palus tuvastada kostja 04.01.2024 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja 2 tühisus. Hagiavalduse kohaselt on hageja II kostja liige. Hageja ei olnud 04.01.2024 üldkoosoleku kokkukutsumisest teadlik ega saanud sellel osaleda. Hageja II sai üldkoosoleku toimumisest teada teiselt kostja liikmelt alles 2024. a veebruaris. Üldkoosoleku teadet ei ole avaldatud. Samuti oli üldkoosoleku päevakord üldine ja ebamäärane. Üldkoosoleku protokollile ei lisatud ka esindajate volikirju ja üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast ei selgu, kes on liikmete esindajatena üldkoosolekul osalenud.
3.Maakohus liitis hagejate hagid ühte menetlusse. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagidele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Kostja hinnangul ei esinenud 20.12.2023 ja 04.01.2024 üldkoosolekute kokkukutsumisel niivõrd olulisi rikkumisi, mis annaksid alust 04.01.2024 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuseks. Üldkoosoleku teade avaldati ajalehes „Postimees“ ja garaažibokside sissepääsude juures oleval teadetetahvlil. Kostja likvideerijad kutsusid üldkoosoleku kokku kostja 24 liikme avalduse alusel. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 14.01.2025 otsusega hagid ja tuvastas kostja 04.01.2024 korduval üldkoosolekul vastuvõetud järgmiste otsuste tühisuse: 1) kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigusega) kõik likvideerijad ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni; ja 2) valida kostja likvideerijateks VL, VD ja LK. Menetluskulud jäid kostja kanda ning maakohus määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse.

2-24-5323

5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -

kostjal on üle 50 liikme; hagejad on kostja liikmed; 20.12.2023 toimus kostja üldkoosolek, millel hagejad ei osalenud; 04.01.2024 toimus kostja korduv üldkoosolek, millel hagejad ei osalenud; 04.01.2024 toimunud kostja korduval üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: o kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigustega) kõik likvideerijaid ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni; o valida kostja likvideerijateks VL, VD ja LK.

5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikuti kostja üldkoosoleku kokkukutsumisel kostja põhikirja punktis 6.4 sätestatud koosolekust etteteatamise aega ning 20.12.2023 ei saanud seetõttu üldkoosolekut pidada. Ajalehes „Postimees“ 07.12.2023 ilmunud teate avaldamisest möödus kaks nädalat 21.12.2023. Tulenevalt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 42 ja § 52 1 lg 1 p-st 3 oleks olnud tegemist tühise koosolekuga ning sellise rikkumise korral ei saaks ka korduskoosolekut TÜS § 46 lg 2 mõttes korraldada.
5.3.Otsuste tühisust ei kõrvalda ka see, kui kostja oleks teate 20.12.2023 koosoleku kohta avaldanud teadetetahvlil õigeaegselt ehk hiljemalt 06.12.2023. Kuna kostja põhikirjas ja tulundusühistuseaduses on sätestatud kaks viisi koosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks (s.o teadetetahvel ja ajaleht), peavad mõlemad olema toimunud vastavalt nõutud etteteatamistähtajale. Kuna ajalehes „Postimees“ ilmunul teate puhul ei olnud eelnev järgitud, siis rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel selleks ettenähtud korda.
5.4.Kostja sai edastada oma liikmetele teate korduskoosoleku kokkukutsumiseks pärast 20.12.2023 üldkoosolekut mitte varem kui seitsme päeva ja mitte hiljem kui kolme nädala pärast. Samuti pidi uue koosoleku kokkukutsumise kohta teate edastamise (avaldamise) ja selle toimumise vahele jääma vähemalt kaks nädalat. Seega kõige varasem kuupäev korduskoosoleku kokkukutsumiseks oleks olnud 28.12.2023 (s.o seitse päeva pärast 20.12.2023 üldkoosolekut). Kui teade oleks avaldatud 28.12.2023, siis oleks korduskoosolekut olnud võimalik pidada kõige varem 12.01.2024, arvestades kahenädalast etteteatamise nõuet. Kuivõrd kostja avaldas teate 20.12.2023 ja korraldas korduskoosoleku 04.01.2024, rikuti sellega oluliselt korduskoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on koosolekul vastu võetud otsused tühised (TÜS § 42).
5.5.Kuna maakohus rahuldas hagid, jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulude hüvitis 560 eurot ja hageja II kasuks välja menetluskulude hüvitis 3500 eurot. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei kontrollinud maakohus piisavalt hagejate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja I tõlgikulu on 160 euro ulatuses

2-24-5323 põhjendamatu, sest 14.10.2024 istungil tõlk teenust ei osutanud. Hageja II lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud, sest osadele menetlustoimingutele kulus liiga palju aega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
9.Praeguses asjas vaidlustab kostja maakohtu otsust üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Seega peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete alusel kontrollima üksnes seda, kas maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud.
10.Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus ka kostja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades määrata hagejate menetluskulud kindlaks maakohtust erinevalt.
10.1.Kostja väidab, et hageja I tõlgikulu ei olnud täiel määral põhjendatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt osales tõlk küll 14.10.2024 toimunud kohtuistungil, kuid lahkus varem, sest selgus, et kohtuistungil ei ole tõlgi osalemist vaja. Toimiku kohaselt oli 14.10.2024 kohtuistungil planeeritud tunnistajate ülekuulamine, mistõttu osales istungil ka tõlk, kuid kostja ise vaidles tunnistajate ülekuulamisele 14.10.2024 istungil vastu (dtl 289, ajamärk 00:54:40 – „Aleksei Smelov: Meie arvates ei peaks tunnistajaid täna ära kuulama. Me lihtsalt raiskame aega. Minu hinnangul on kompromiss 90% valmis“). Hageja I, kelle tõlgikulu kostjalt välja mõisteti, soovis istungil tunnistajate ülekuulamist (dtl 289, ajamärgid 00:35:45, 00:54:30 ja 00:54:47). Kuna apellatsioonkaebuse väitel osales hageja I tõlk asjaomasel istungil, ei saaks kostja väide tingida hageja I osas menetluskulude kindlaksmääramist maakohtust erinevalt. Tunnistajad, kelle ülekuulamisele 14.10.2024 istungil vaidles kostja vastu, tuli hiljem siiski üle kuulata (dtl 312–317).
10.2.Hageja II menetluskulude kohta toob kostja esile, et hageja II lepingulisel esindajal oleks pidanud asjaomastele toimingutele kuluma vähem aega, kui maakohus põhjendatuks pidas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

2-24-5323 eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Seega ei ole rringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda apellatsioonkaebust rahuldada ainuüksi kostja enda hinnang, et põhjendatud ajakulu on väiksem, kui maakohus põhjendatuks pidas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja II lepingulise esindaja töö mahtu ja mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Ringkonnakohtul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

11.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada ning kolleegium jätab apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejatel ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kuigi praeguses asjas ei ole kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium