Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad J. O. ja V. G. Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) liikmed. 04.01.2024 toimus Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) üldkoosolek, millisel hageja J. O. osaleda ei saanud, kuivõrd meili üldkoosoleku toimumise kohta ei saadetud. Ka garaaži teadetetahvlil ei olnud mingisugust teadet. Samuti ei ole paberkandjal üldkoosoleku kokkukutsumise teadet liikmetele edastatud. Selleks, et 04.01.2024 üldkoosolek kokku kutsuda, tuli enne kõigepealt 20.12.2023 üldkoosolek kutsuda kokku ja panna vastav teade teadetetahvlile. Tegelikult sellist teadet pol seal mitte kunagi olnud, ei 20.12.2023 ega 04.01.2024 üldkoosolekute kohta. 04.01.2024 üldkoosoleku protokoll oleks pidanud olema liikmetele nähtav 1 nädala jooksul. Hageja J. O. sai sellest koosolekust teada 12.02.2024, kuivõrd kohtunik tegi juurdepääsu tsiviilasjale nr 2-24-383 ja seal oli juttu 04.01.2024 toimunud üldkoosolekust. Kostja liikmele hagejale V. G.ile on teatavaks saanud, et 04.01.2024 toimus kostja korduv erakorraline üldkoosolek, mille eesmärgiks oli kostja likvideerijate tagasikutsumine ning uute likvideerijate valimine, kuna esimene erakorraline üldkoosolek, mis toimus 20.12.2023, ei olnud õigusvõimeline kvoorumi täitmata jätmise tõttu. Kuna hageja ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumisest teadlik ega saanud sellel osaleda (hageja sai üldkoosoleku toimumisest teada alles 2024.a veebruaris, saades infot teiselt kostja liikmelt), pöördus hageja kostja likvideerijate poole, et saada teavet üldkoosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise kohta ning tutvuda üldkoosolekute protokollidega ja nende

lisadega. Hagejale esitatud dokumendist, mille sisuks on kostja 1/10 liikmete nõue korraldada 20.12.2023 erakorraline üldkoosolek päevakorraga kutsuda tagasi kõik likvideerijad ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni ja valida likvideerijateks V. L., V. D. ja L. K., ei nähtu, millal ning kelle poolt on nõue koostatud. Vastuolulised ning mõistetamatud on ka vaidlusaluses nõudes märgitud 20.12.2023 erakorralise üldkoosoleku päevakorra punktid, mille kohaselt kostja liikmed nõuavad ebaefektiivse töö eest likvideerijate tagasikutsumist ning seejärel samade isikute likvideerijateks tagasi valimist. Kostja registrikaardilt nähtub, et 20.12.2023 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise ajal olid kostja likvideerijateks V. L., V. D. ja L. K.. Hageja selgitab, et need kostja liikmed, kes reaalselt kostja likvideerijate V. L.i, V. D. ja L. K. tegevusega rahul ei olnud, korraldasid juba 14.12.2023 erakorralise üldkoosoleku nimetatud likvideerijate tagasikutsumiseks ja uute likvideerijate määramiseks, kuid kvoorumi täitmata jätmise tõttu ei olnud koosolek õigusvõimeline. Seega on 20.12.2023 erakorralise üldkoosoleku päevakorra üldine ning ebamäärane sõnastus kutsuda tagasi kõik likvideerijad ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni tingitud sellest, et kostja likvideerijad V. L., V. D. ja L. K. eeldasid, et neid kutsutakse 14.12.2023 üldkoosolekul tagasi, mistõttu oli nende eesmärk korraldada 20.12.2023 uus üldkoosolek nö uute, sisuliselt 1 nädala tegutsenud, likvideerijate tagasikutsumiseks. Eeltoodu selgitab ka seda, miks 20.12.2023 üldkoosoleku päevakorras ei ole märgitud nimeliselt likvideerijaid, keda sooviti tagasi kutsuda. Hageja lisab 14.12.2023 üldkoosolekuga seoses, et 03.01.2024 toimus korduv üldkoosolek, kus kostja liikmed kutsusidki kostja likvideerijad V. L., V. D. ja L. K. tagasi ning valisid uued likvideerijad. Vastavad 03.01.2024 üldkoosoleku otsused on vaidlustatud Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-24383). Vaidlusaluse 04.01.2024 üldkoosoleku protokollile ei ole lisatud esindajate volikirju ning üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast ei selgu, kes on liikmete esindajatena üldkoosolekul osalenud, st nimekirja ei ole kantud esindaja puhul tema nimi, ning kui mitut liiget on üks esindaja üldkoosolekul esindanud. Hagejatele teadaolevalt ei ole kostja avaldanud 20.12.2023 ning 04.01.2024 üldkoosolekute kokkukutsumise kohta teadet ajalehes Postimees ega üheski teises üleriigilise levikuga päevalehes. Hageja V. G. kinnitab, et üldkoosoleku toimumise teateid ei ole avaldatud ka kostja kodulehel. Kostja ei ole 20.12.2023 erakorralisest üldkoosolekust ning 04.01.2024 korduvast üldkoosolekust teavitamisel järginud ka kostja põhikirja p-i 6.4, mille kohaselt juhatus avaldab teate üldkoosoleku toimumise kohta vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadete tahvlitel. Nõude kutsuda kokku 20.12.2023 erakorraline üldkoosolek on allkirjastanud üksnes 20 kostja liiget, mitte 24 liiget ning seega ei ole täidetud TÜS § 40 lg 3 p 2 sätestatud nõue, mille kohaselt peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme. Hageja J. O. palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõivu summas 420 eurot ja tõlkekulu summas 300 eurot. Hageja V. G. palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 4400 eurot. Samuti palub hageja V. G. mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust tegeva laendi jõustumisest kuni selle tasumiseni.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja hinnangul ei ole 20.12.2023 ja 04.01.2024 üldkoosolekute kokkukutsumisel esinenud niivõrd olulised rikkumised, mis annaksid alust tuvastada 04.01.2024 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Hooneühistu pole kohustatud saata hagejale teateid üldkoosoleku toimumise kohta e-posti

teel ja hageja J. O. viited selles osas TÜS § 41 on asjakohatud. Teade ajalehes Postimees oli avaldatud vastavalt TÜS § 41 lg-s 1 2 sätestatud reeglitele. Vastavalt hooneühistu põhikirja p. 6.4 avaldab juhatus teate üldkoosoleku toimumise kohta vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel. Kostja avaldab, et teade 04.01.2024 üldkoosoleku toimumise kohta oli avaldatud alates 21.12.2023 garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel. Hageja J. O. etteheited, et 04.01.2024 üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri oli koosoleku juhataja ja protokollija poolt allkirjastamata ei vii automaatselt nimetatud üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisusele. Kostja likvideerijad kutsusid 24 Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) liikme avalduse alusel kokku erakorralise üldkoosoleku. Teade 20.12.2023 erakorralise üldkoosoleku kohta oli avaldatud alates 06.12.2023 garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel. Samas avaldati teade selle üldkoosoleku kohta ajalehes „Postimees“. Võttes arvesse, et 20.12.2023 ei olnud kvoorumit otsuste vastuvõtmiseks, siis oligi kokku kutsutud korduv üldkoosolek, mis toimus 04.01.2024. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate kanda ja välja mõista hagejatelt esindajakulu summas 1000 eurot ja tõlgikulu summas 140 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastab poolte vaidlustamata asjaoludena järgmise:

Hagejad on Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) liikmed; 20.12.2023 toimus Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) üldkoosolek, millisel hagejad ei osalenud; 04.01.2024 toimus Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) korduv üldkoosolek, millel hagejad ei osalenud. 04.01.2024 toimunud Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) korduval üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused (dtl 75): 1) Päevakorra punkt 1. Kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigustega) kõik likvideerijaid ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni. POOLT-64 häält. Otsus: Vastuvõetud 2) Päevakorra punkt 2. HÜ Kuramaa likvideerijate valimine Kandidaadid: V. L., V. D., L. K. Hääletamise tulemused: V. L. , POOLT- 63 häält V. D. POOLT- 64 häält L. K. POOLT- 63 häält Otsus: Vastuvõetud.

Kokkuvõtvalt seega otsustati vaidlustatud 04.01.2024 koosolekul päevakorra punkti 1 raames kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigusega) kõik likvideerijad

ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni ning päevakorra punkti 2 raames valida HÜ Kuramaa likvideerijateks V. L., V. D., L. K..

Vaidlus on pooltel selle üle, kas on rikutud 04.01.2024 üldkoosoleku kokkukutsumise korda või mõnda muud nõuet, mis tooks kaasa sellel vastu võetud otsuste tühisuse. Hagejad on esitanud 04.01.2024 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuded, otsuste kehtetuse alustele ei ole tuginetud.

Kostja on hooneühistu. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 kohaselt hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühsituseaduse (TÜS) § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TÜS § 52 1 lg 1 punkt 3 kohaselt ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus analüüsib esmalt koosolekute kokkukutsumise korra järgimist kostja poolt.

Üldkoosoleku otsus on tühine, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid.

Riigikohus on 03.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-13391 punktis 37 selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui päevkord on puudlik või ebaselge (vt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-22-08, p 11). Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010/36, p 11; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub. Kuigi Riigikohus analüüsis viidatud lahendis korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisusega seonduvat, kohalduvad kohtu hinnangul samad põhimõtted ka hooneühistu (tulundusühistu) üldkoosoleku otsuste kehtivuse ja tühisuse hindamisel.

Hagejad on kohtule esitatud avalduses tuginenud asjaolule, et kostja 04.01.2024 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja ja seaduse nõudeid. Kostja vaidleb sellele vastu.

Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) põhikirja punkti 6.4 kohaselt avaldab juhatus teate üldkoosoleku toimumise kohta vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel (dtl 89). Lisaks sätestab TÜS § 41 lg 1, et juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele. Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Kui ühistu teab või peab teadma, et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka

sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt üldkoosoleku toimumise teade tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressi asemel saata liikmete nimekirja kantud elektronposti aadressil, kui liige on esitanud ühistule vastavasisulise kirjaliku taotluse. Muus osas kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ja lõike 12 järgi kui ühistul on üle 50 liikme, ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.

Vaidlus puudub selle üle, et kostjal on üle 50 liikme. Seega ei kohaldunud kostja üldkoosolekute kokkukutsumisel nõue saata teade igale liikmele (TÜS § 41 lg 1 ja 1 1), vaid selle asemel tuli avaldada vastav teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes (TÜS § 41 lg 12). Kuna kostja põhikiri kehtestas üldkoosolekust etteteatamise ajaks kaks nädalat (vt kostja põhikiri p 6.4, dtl 89), tuleb kahenädalast etteteatamise aega kohaldada ka päevalehes teate avaldamisele.

04.01.2024 toimus 20.12.2023 üldkoosoleku korduskoosolek, seega tuleb kohtul vastava väite esitamisel kontrollida ka seda, kas 20.12.2023 koosolek oli kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõudeid järgides. Kostja on kohtule esitanud ajalehe Postimees 07.12.2023 elektroonilise versiooni, milles lk-l 21 rubriigis „Teated“ on avaldatud: „Teatis HÜ Kuramaa erakorraline üldkoosolek toimub 1/10 liikmete nõudmisel 20.12.2023 aadressil Vikerlase 11, Tallinn, kell 18. Päevakord: 1. Kõikide likvideerijate tagasikutsumine. 2. Likvideerijate valimine. Kandidaadid: V. L., V. D., L. K..“ (dtl 225). Lisaks on kostja poolt kohtule esitatud Postimees arve nr 410009973 summas 32,52 eurot ning nimetatud arve sisuks on „Postimees Reakuulutus 07.12.2023“ (dtl 154). 07.12.2023 teate avaldamisest möödus kaks nädalat 21.12.2023. Seega oli nimetatud kostja üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud kostja põhikirja punktis 6.4 sätestatud koosolekust etteteatamise aega ning üldkoosolekut ei saanud pidada 20.12.2023. Tulenevalt TÜS § 42 ja TÜS § 52 1 lg 1 punkt 3 oleks olnud tegemist tühise koosolekuga ning kohus leiab, et sellise rikkumise korral ei saaks korralda korduskoosolekut TÜS § 46 lg 2 mõttes. Vastasel juhul võiks üldkoosoleku kokkukutsumisest etteteatamise nõuded muutuda väheoluliseks, kui esimese TÜS § 46 lg 1 nimetatud kvooruminõudeid mittetäitva, kuid „tühise“ koosoleku kokkukutsumisel võiks kokku kutsuda teise koosoleku, millel kvooruminõuded enam ei kehtiks. Siinjuures ei kõrvalda tühisuse tagajärge ka see, kui kostja oleks teate 20.12.2023 koosoleku kohta avaldanud teadetetahvlil õigeaegselt ehk hiljemalt 06.12.2023 (vt dtl 150, p 2). Kuna kostja põhikirjas ja tulundusühistuseaduses on sätestatud kaks viisi koosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks (teadetetahvel ja ajaleht), peavad need mõlemad olema toimunud korrektselt, sh. vastavalt minimaalselt nõutud etteteatamistähtajale. Kuna ajalehe teate puhul see järgitud ei olnud, siis on kokkukutsumise korda rikutud.

TÜS § 46 lg 2 sätestab, et kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Samuti sätestab kostja põhikirja punkt 6.9, et „Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud nõutud arv liikmeid, kutsud juhatus kolme

nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku saame päevakorraga.“ (dtl 89, kirjapilt muutmata).

04.01.2024 korduskoosoleku kokkukutsumisega seoses on kostja selgitanud, et kuna „20.12.2023 ei olnud kvoorumit otsuste vastuvõtmiseks (osales üksnes 17 liiget, so vähem kui 10% üldarvust), siis oligi kokku kutsutud korduv üldkoosolek, mis toimus 04.01.2024“ (dtl 150, p 3). Kohtule on esitatud ajalehe Postimees 20.12.2023 elektrooniline versioon, milles lk-l 21 rubriigis „Teated“ on avaldatud: „Teatis. HÜ Kuramaa korduv erakorraline üldkoosolek 1/10 liikmete nõudmisel toimub 4.01.2024 kell 18 aadressil Koorti 23, Tallinn. Päevakord: 1. Kõikide likvideerijate tagasikutsumine. 2. Likvideerijate valimine. Kandidaadid: V. L., V. D., L. K..“ (dtl 201). Samuti on esitatud kohtule Postimees arve nr 410011368 summas 33 eurot ning nimetatud arve sisuks on „Postimees Reakuulutus 20.12.2023“ (dtl 74).

Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-22-08 p-s 15 analoogselt sõnastatud osaühinguid puudutava korduskoosoleku kokkukutsumise sätet (ÄS § 171 lg 6) selgitanud järgmiselt: „ÄS § 171 lg 6 esimese lause kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Nimetatud ühenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust.“ Kuivõrd TÜS § 3 lg 1 alusel kohaldatakse tulundusühistule äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, siis saab kohtu arvates seda Riigikohtu selgitust rakendada ka TÜS § 46 lg 2 kohaldamisel.

Eeltoodut arvestades sai kostja edastada oma liikmetele korduskoosoleku kokkukutsumiseks teate pärast 20.12.2023 kvooruminõuet mittetäitvat üldkoosolekut mitte varem kui seitsme päeva ning mitte hiljem kui kolme nädala pärast. Samuti pidi uue koosoleku kokku kutsumise kohta teate edastamise (avaldamise) ja selle toimumise vahele jääma vähemalt kaks nädalat. Seega kõige varasem kuupäev korduskoosoleku kokkukutsumiseks oleks olnud 28.12.2023 (7 päeva pärast kvooruminõuet mittetäitvat 20.12.2023 üldkoosolekut). Kui teade oleks avaldatud 28.12.2023, siis oleks korduskoosolekut olnud võimalik pidada kõige varasemalt 12.01.2024, arvestades kahenädalast etteteatamise nõuet. Kuivõrd kostja avaldas teate aga 20.12.2023 ja korraldas korduskoosoleku 04.01.2024, on sellega oluliselt rikutud korduskoosoleku kokkukutsumise korda, mille tõttu on koosolekul vastu võetud otsused tühised (TÜS § 42).

Kohus märgib, et isegi kui kõrvale jätta TÜS § 46 lg-s 2 sätestatud minimaalselt ühenädalane tähtaeg korduskoosolekust liikmetele teatamiseks, siis oleks antud juhul kostja ikkagi rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt.

Nimelt ei võimalda seadus korduskoosolekut kokku kutsuda juba enne nn esmase koosoleku toimumist ja selgumist, et esmasel koosolekul puudub otsustamiseks kvoorum. Käesoleval juhul oli esmane koosolek kokku kutsutud 20.12.2023 kl 18 (dtl 225). Korduskoosoleku teada avaldati 20.12.2023 ajalehes Postimees (dtl 201). Üldteadaolevalt trükitakse päevalehti eelmisel õhtul või öösel ja need on valmis tellijatele üleandmiseks varahommikul. Seega kutsus kostja korduskoosoleku kokku juba enne seda, kui esmane koosolek oli toimunud, sest 20.12.2023 kl 18 toimuva üldkoosoleku korduskoosolek kutsuti kokku juba sama kuupäeva hommikul ilmunud

ajalehekuulutusega.

Kostja on kohtule veel avaldanud, et „teade 04.01.2024 üldkoosoleku toimumise kohta oli avaldatud alates 21.12.2023 garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel“ (dtl 28). Kui kokkukutsumise teade avaldati 21.12.2023, siis sai tulenevalt minimaalselt kahenädalasest etteteatamise ajast koosolek ise toimuda mitte varem, kui 05.01.2024. Kuna kostja põhikirjas ja tulundusühistuseaduses on sätestatud kaks viisi koosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks (teadetetahvel ja ajaleht), peavad need mõlemad olema toimunud korrektselt, sh. vastavalt minimaalselt nõutud etteteatamistähtajale. Isegi, kui TÜS § 46 lg 2 korduskoosoleku kokkukutsumise tähtaegu mitte kohaldada, siis teadetetahvli teate puhul põhikirja p 6.4 tähtaeg järgitud ei olnud, mistõttu on kokkukutsumise korda rikutud ja koosolekul vastu võetud otsused tühised (TÜS § 42).

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et ühepäevane tähtaja mittejärgimine ei ole oluline rikkumine, mistõttu ei ole tegemist tühise koosolekuga. Kohus on seisukohal, et seaduses või põhikirjas selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt sätestatud üldkoosolekust minimaalse etteteatamistähtaja puhul on ka selle ühepäevane rikkumine oluline. Samuti on oluliseks rikkumiseks korduskoosoleku kokkukutsumine enne esmase koosoleku toimumist ning esmase koosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise vahele jääva minimaalselt ühenädalase tähtaja eiramine. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud hagiavaldused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohus tuvastab kostja 04.01.2024 korduval üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Sellega seoses puudub vajadus analüüsida hagejate muid põhjendusi koosoleku otsuste tühisuse osas. Samuti ei ole asja lahendamiseks oluline tuvastada, kas ja mis kuupäeval pani kostja teadetetahvlile teate 20.12.2023 esmase koosoleku või 04.01.2023 korduskoosoleku toimumise kohta, kuna muude tõendite ja asjaoludega on juba tuvastatud, et koosolekute kokkukutsumise korda oli oluliselt rikutud. Seetõttu kohus ei analüüsi lähemalt tunnistajate ütluseid (dtl 323-328) ega kostja poolt esitatud videot (dtl 33).

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

Hageja J. O. palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja tõlgikulu kogusummas 300 eurot (dtl 389-390). Kostja sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole.

Hageja J. O. on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Kooskõlas TsMS § 143 p 1 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele tõlgikulu kogusummas 300 eurot seoses tunnistajate ülekuulamise suulise tõlkega kohtus 14.10.2024 ja 11.11.2024 istungitel.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale J. O. hüvitamisele menetluskulu summas 720 eurot.

Hageja V. G. palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu summas 4 400 eurot (dtl 374-377). Kostja sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole.

Hageja V. G. on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 160 eurot koos käibemaksuga (dtl 376). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 160 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale V. G. hüvitamisele menetluskulu kokku summas 4820 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu summas 4400 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja V. G. taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.