Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.juuli 2020 Paide
Tsiviilasja number
2-19-11521
Tsiviilasi
XX’i hagi YY’i ja ZZ’i vastu elatise vähendamise nõudes
Hagi hind
810 (270-180 x 9) EUR; 810 (270-180 x 9) EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Kostjad: YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx, seaduslik esindaja (vanem) WW ZZ, isikukood 6xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx, seaduslik esindaja (vanem) WW
Läbivaatamise aeg
29.juuli 2020, kirjalik menetlus (TsMS § 403 lg 1)
Jätta rahuldamata XX’i hagi temalt Pärnu Maakohtu 11.04.2011 kohtuotsusega nr 2-11-1 YY’i ülalpidamiseks välja mõistetud elatise ja Pärnu Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega nr 2-16xxxx ZZ’i ülalpidamiseks välja mõistetud elatise vähendamiseks.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-11521 jätta hageja kanda. Jätta rahuldamata kostjate taotlus menetluskulude (õigusabikulu 60 eurot) hagejalt välja mõistmiseks.
Hageja palub vähendada temalt Pärnu Maakohtu kohtuotsustega YY’i ja ZZ’i kasuks väljamõistetud elatiste suurust kummalgi 180 euroni kuus (tl 10).
Hagiavalduse (täiendatud 25.09.2019) kohaselt on hagejalt kohtulikult välja mõistetud igakuine elatis YYi’le ja ZZil’e (kostjad) miinimummääras. Kostjatele väljamõistetud elatise maksmisel jääb vähem kindlustatuks tema uuest kooselust sündinud kolmas laps AA (isikukood xxxxxxxxxxx). Hageja väitel ei võimalda tema varaline seisund maksta kolmele lapsele igakuiselt seadusest tulenevat miinimumelatist. YYja ZZ elavad xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxx xxx, samal aadressil elab ka nende ema WW. Korter on hageja ja WW kaasomandis, korteri ülalpidamiskulusid katab WW ja tema uus abikaasa. Kolmanda lapse elukoht on xxxxxxxxxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ning tema elamiskulude eest on hoolitsenud lapse ema BB, kelle sissetulekuks on peretoetused (ca 500 eurot kuus). BB puuduvad hetkel võima-lused tööle asuda, kuna AA pole jõudnud vajalikku ikka, et käia lasteaias. Kostjad on aga kooliealised ning nende emal on võimalik töötada. Hageja esitas oma pangakonto väljavõtte selgitades, et „ametlikke alimente“ arvestatakse otse tema palgast läbi tööandja ja seda tema konto väljavõttest ei nähtu. Hageja märkis ka, et kostjad saavad temalt hetkel „alimente“ kokku 540 eurot kuus, mis on põhimõtteliselt pool tema igakuisest ametlikust töötasust. Hageja soovib kostjatele makstavat elatist vähendada selliselt, et jagada 540 eurot oma kolme lapse vahel, st igale lapsele võrdselt 180 eurot kuus. Hageja arvates peaks talle endale elamiseks kätte jääma 250 eurot kuus (tl 1, 10-11). 12.10.2019 seisukohas lisas hageja, et seoses WWga kaasomandis oleva korteri (xxxxxxx xxx xxx, xxxxxxx xxxx) laenuga ei ole temal enam kohustusi, kuna laen sai nende kooselu lõppedes WW nõusolekul pangas tema nimele ümber vormistatud. Hageja selgitas, et vähem kui kaks aastat tagasi jäi ta majanduslikult raskesse olukorda, kuna soetas ja ehitas oma kolmandale lapsele (AA) isikliku kodu. Sellel ajal jäi hageja makseraskustesse kostjatele elatise maksmisega, mille peale pöördus kostjate Tsiviilasi nr 2-19-11521
1 (4)
seaduslik esindaja kohtutäituri poole. Kohtutäitur arestis hageja kõik vabad vahendid ja nii tekkis hagejale väga raske majanduslik olukord. Hageja väitel puudub tal igasugune vara, mille arvelt oma isiklikke igakuiseid väljaminekuid vähendada ning majandusliku olukorda parandada. Hageja soovib oma kolmele lapsele võrdset kohtlemist ja seda, et tema isiklik elukvaliteet jääks samuti normaalsetesse piiridesse. Hageja on veendumusel, et 180 eurot iga kuu igale lapsele on mõistlik ja igati põhjendatud. Seda enam, kui laste elusse panustavad mõlemad vanemad võrdselt. Hageja arvates oleks sel juhul kostjate elukvaliteet tagatud (tl 44-45). 23.01.2020 seletuses teatas hageja, et töötab täis tööajaga xxxxxx xxxxxxxxxxxx. Tööandja arvestab tema palgast kohtu poolt peale pandud YYi ja ZZi „alimentide“ summa (nüüdseks 584 eurot) ja kohtutäituri poolt paigaldatud aresti summad maha, mille tulemusena jääb talle elamiseks ja kolmanda lapse AAi elatusrahadeks ca 400-500 eurot. Kostja väitel pole tal võimalik lisatööd teha ja lisaraha teenida, kuna töötab täistööajaga, pealegi on vaja kasvatada kolmandat last, kes on alles 1,8 kuune (tl 51).
Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja väitis, et 540 eurot, mis ta alimente maksab, on pool tema igakuisest töötasust. Seega jääb hagejale pärast kostjatele makstava elatise mahaarvamist kätte 540 eurot. Tasudes kätte jäävast summast kolmandale lapsele elatist 270 eurot, jääb hagejale enda kulude katteks hagis märgitud 250 eurot (eluaseme- ja töölkäimise kulud). Seega puudub kostjate hinnangul vajadus elatise ümberarvestamiseks. Kostjad selgitasid, et nad elavad xxxxxx xxxxx xxxxxx xxx xxx korteris, mis on kostjate ema WW ja hageja kaasomandis. Korter on ostetud laenuga ja laenumakseid (ligikaudu 165 eurot kuus + 15 eurot kindlustus) tasub WW üksinda. Kostjad märkisid, et nende igakuised ülalpidamiskulud ei ole võrreldes hagejalt nende kasuks elatise väljamõistmise ajaga vähenenud. Elatise vähendamisel halveneksid võimalused kostjate täisväärtuslikuks, sotsiaalseks arenguks ja suureneks oht terviseriskideks. Väheneksid võimalused võtta osa kooli huvitegevusest, soetada ilmastikule vastavaid riideid, pakkuda kostjatele tervislikku ja mitmekülgset toitu jne (tl 24-25). 10.07.2020 lõplikes seisukohtades märkisid kostjad, et hageja ise kostjatele elatist ei maksa, vaid elatis kantakse kostjate ema kontole kohtutäituri kaudu. Hageja ei ole pakkunud muud abi laste kasvatamisel. Pealegi on hageja käitunud vastutustundetult, võttes pangast laenu ja jätnud selle tasumata. Käesolevaks ajaks on korterile seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks ning juhul, kui pangal ei õnnestu hagejalt võlga kätte saada, on oht et korter, kus kostjad koos emaga elavad, sundvõõrandatakse ning kostjad jäävad elukohata.
Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Riigikohtu lahend 3-2-1-125-11). Jõustunud lahendi muutmiseks peavad muutmist põhjendavad asjaolud olema tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kui hageja oleks saanud samadele asjaoludele tuginedes eelnevas menetluses nõuet suurendada või kostja nõudele vastuväiteid esitada, st hüvitise määramisel oleks saanud neid asjaolusid arvestada, ei ole jõustunud lahendi muutmiseks alust (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, Tln 2017, lk 1232 p 3.1.4).
Arvestades, et hageja 2019.aasta keskmine sissetulek ühes kuus oli hagi esitamisele eelneva kuue kuu sissetulekust veelgi suurem (1203,89 eurot kuus), võimaldas hageja sissetulek kohtu hinnangul hagejal 2019.aastal raskusteta anda võrdselt miinimumelatist nii kostjatele kui oma kolmandale lapsele, samuti oli tagatud hageja enda vajalike kulude katmine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.