Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-19-20768
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuli 2020, Jõhvi kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
M. V. hagi S. V. vastu abielulahutuse nõudes
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
15.04.2020
Menetlusosalised
Hageja: M. V., ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxx linn xxx vald xxxxx, e-post xxx Kostja: S. V., ik xxxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxx
Viru Maakohtu menetluses on M. V. hagi S. V. vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on välja antud tõend xxxxx. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud märtsis 2018 ja pooled ei ela enam koos. Kuna kostja on vanglas, ei saa lahutada perekonnaseisuametis. Kostja tunnistas 31.03.2020 vastuses hagi.
15.04.2020 toimunud kohtuistungil kinnitasid hageja ja kostja, et abielu suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja jäi oma nõude juurde ja palub abielu lahutada. Kostja teatas, et loomulikult tuleb abielu lahutada. Kohus andis pooltele leppimise ajaks 3 kuud so kuni 15.07.2020. Hageja teatas 06.07.2020 kohtule, et soovib jätkuvalt lahutust. Pooled ei ole omavahel suhelnud. On nõus kirjaliku menetlusega. Kostja märkis 13.07.2020 taotluses, et on nõus asja lahendamisega kirjalikult.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hagiavaldus abielu lahutamise nõudes esitati 28.12.2019 Viru Maakohtule. Kohus võttis hagi menetlusse 09.03.2020. Kohus kuulas pooled isiklikult ära 15.04.2020 kohtuistungil. Hageja selgitas, et abielusuhted lõppesid märtsis 2019. Kostja oli hageja suhtes vägivaldne ning tema poolt tehtud enesetapukatse mõjutas lapsi. Hageja ei soovi kostjaga koos elada. Kostja nõustus 15.04.2020 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisega. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohtu poolt antud tähtajaks so 15.07.2020 ei ole pooled ära leppinud. Hageja palub abielu lahutada. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtub, et abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on vormistatud kanne xxxxx. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud- pooled koos ei ela, sest kostja viibib alates 28.08.2019 kinnipidamisasutuses. Pooled kinnitasid 15.04.2020 kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik taastada, so vaidlust ei ole selle üle, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.
Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud abielu. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.