Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 17.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-6560/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.07.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 767

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-20-6560/21Viru Maakohus Narva kohtumaja21.08.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2020, Narva

Tsiviilasja number

2-20-6560

Tsiviilasi

M hagi J M vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: A M (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja: J M (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Forstiman (epost [email protected])

Asja läbivaatamine

16.06.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada abielu lahutamise nõude osas osaotsusega.

2.Lahutada A M (isikukood XXX) ja J M (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 24. septembril 2005 Ida-Viru Maavalitsuses.

3.Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

4.Menetluskulud abielu lahutamise nõude osas jätta poolte endi kanda.

5.Ühisvara jagamise nõudes menetlus jätkub. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud A M esitas Viru Maakohtule 05.05.2020 J M vastu hagi abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 24.09.2005 Ida-Viru Maavalitsuses. Kuivõrd poolte suhted on juba 3 aastat pingelised, palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning selgitas, et soovib abielu lahutamist, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud. Pooled elavad eraldi. Hageja leppimisaega ei soovi, kuna pooled on proovinud 3 aasta jooksul suhteid taastada.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

Kostja abielu lahutuse osas vastuväiteid ei esitanud ning palub abielu lahutada. Kohtuistungil teatas kostja, et pooled edasi koos elada ei saa. Suhete taastamine ei ole võimalik. Leppimisaega ei soovi. Kohus andis siiski pooltele leppimiseks aega kuni 16.07.2020. Kohus selgitas, et kui hageja ei võta hagi tagasi kuni 16.07.2020, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas abielu lahutamise nõudes lahendi 17.07.2020. Ühtlasi selgitas kohus pooltele, et ühisvara on võimalik jagada alles pärast abielu lahutamist. Pooled teatasid kohtule, et ilmselt õnnestub neil siiski ühisvara jagada kokkuleppel notari juures. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi abielu lahutamise nõudes tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Asja materjalide ja rahvastikuregistrist nähtub, et poolte abielu sõlmiti 24.09.2005 Ida-Viru Maavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Toimiku materjalidest ja hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Hageja leppimisaega ei soovi. Ka kostja avaldas, et abielu tuleb lahutada. Kohus määras pooltele siiski leppimiseks aega kuni 16.07.2020. Kuivõrd hageja kohtu poolt määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.