Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-2422 Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaksmääramise taotlust pooled enam esitada ei saa. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 13.02.2020 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lagunes hageja ema ja kostja kooselu 2019.a augustis ja hageja kolis koos emaga eraldi elama. Hageja ema on kostjaga suhelnud elatise maksmise osas ning viimati saavutas kostjaga kokkuleppe, et kostja tasub elatist 270 eurot kuus alates 01.08.2019. Tänase seisuga on kostja hagejat toetanud kokku 500 euro ulatuses, millest 200 eurot oli mõeldud turvatooli ostmiseks. Regulaarne majanduslik toetus kostjalt puudub. Hageja taotles elatise väljamõistmist miinimummääras alates 01.08.2019. Tartu Maakohtu 17.02.2020.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 27.04.2020. Kättetoimetamisest 21 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Sxxxxx (sünd.xxxxxxxxxxx) on SxxxxVxxxxxxxx ja Kxxxxx Kxxxxxxxxx poeg.

Vxxxxxxx

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusega nr 117 on alates 1. jaanuarist 2019 kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot, seega

2-20-2422 alates 1. jaanuarist 2019 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määrusega nr 115 on alates 1. jaanuarist 2020 kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot, seega alates 1. jaanuarist 2020 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot Hageja esindaja nõuab kostjalt elatist miinimummääras. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 13.02.2020 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimum, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja esindaja esitas hagi 13.02.2020, kuid nõuab elatist alates 01.08.2019. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist perioodil 01.08.201912.02.2020. Tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2019-12.02.2020 eest on elatis miinimumelatise suurust arvestades kokku 1762,83 eurot. Kuna hagi kohaselt on kostja alates lahkuminekust august 2019 kuni hagi esitamiseni last toetanud kokku 500 euroga, tuleb tagasiulatuva elatise kogusummast see maha arvestada, sest selles ulatuses on kostja enda ülalpidamiskohustuse juba täitnud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuvalt elatise summas 1262,83 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb lapse kasuks välja mõistetud elatis maksta Kxxxxx Kxxxxxxxxx pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõude osaliselt. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 % ulatuses kostja kanda. Kohtule ei ole teada, et kummalgi poolel oleks kohtumenetluse käigus menetluskulusid tekkinud, arvestades, et pooltel puudusid lepingulised esindajad ning pooled ei tasunud asjas riigilõive. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks poolte poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.