Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-14-52886

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitus: Kohtuotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 440 lg 1 alusel. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda, kuna ta andis põhjust oma käitumisega hagi esitamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kes esitas hagi põhjendamatult. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtule 13.02.2015 esitatud vastuses kostja tunnistas, et hageja nõue on põhjendatud ja tingitud raamatupidamise eksimusest. Hageja nõuded on lahendatud alles kostja vastuse koostamise momendiks, millest kohus järeldab, et kostja oma käitumisega andis hagejale põhjust hagi esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt (tl 5-13, 22-23) vaidlus poolte vahel seoses hagejale kulude ja viivise arvestamise õigsusega kestab kaua aega ning eluliselt ei ole usutav, et hageja ei pöördunud kostja poole kulude ja viivise arvestamise õigsuse probleemidega ka peale 10.10.2012, eriti arvestades poolte eelnevat käitumist. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-14-52886

TsMS § 174 lg-te 1-2 ja 8-11 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (lg 2). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (lg 8). Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (lg 9). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (lg 10). Menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (lg 11). TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. KÜ Tallinna mnt 21 Narva kanda on jäetud menetluskulud. Hageja esindaja on esitanud avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, milledele on lisanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 93-94, 120-121, 127-128, 136, 139), kusjuures hageja kantud menetluskulude sisuks on riigilõivud ja lepingulise esindaja kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja tasus riigilõivu kokku summas 175 eurot (tl 38, 47, 103). Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada 175 eurot tasutud riigilõivude katteks. Hageja lepingulise esindaja kulud olid avalduste kohaselt kokku 730 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Edasi kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Asja materjalidest nähtub, et hagivalduse kirjutas alla hageja ise (tl 2-4), hagiavalduse lõpus on märge, et selle koostas lepinguline esindaja A G (tl 4), täpsustatud hagiavaldus (tuvastushagi) (tl 33-34) on ka allkirjastatud hageja poolt ja on olemas märge, et selle koostas lepinguline esindaja A G (tl 34). Kuna TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks lepingulise esindaja kulu, mitte aga õigusdokumendi koostamise kulu, siis jätab kohus Juriidilise büroo A G poolt esitatud kviitung order nr 34 (05.06.2014) summas 180 eurot (tl 94) ja kviitung order nr 50 (15.08.2014) summas 140 eurot (tl 94) hageja kohtuvälise kuluna arvestamata.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-14-52886

Kohus jätab hageja kohtuvälise kuluna arvestamata ka Juriidilise büroo A G poolt esitatud kviitung order nr 56 (09.10.2015) summas 80 eurot (tl 128), kuna tsiviilasja nr 2-14-52886 toimiku materjalides puudub 9.10.2015 avaldus (sellele pööras kohus hageja esindaja tähelepanu 30.10.2015 kirjas, tl 135). Kohtule 2.11.2015 esitatud kirjas (tl 136) hageja esindaja selgitas vaid, et 9.10.2015 avaldus oli koostatud seoses sellega, et kohus liiga kaua ei teinud otsust, millega rikuti hageja õigusi tema hagi kiireks ja õigeks lahendamiseks. Kohus leiab, et kuna tsiviilasja nr 2-14-52886 toimikus puudub 9.10.2015 avaldus, samuti väidetava kohtu tegevusetuse eest ei vastuta menetlusosaline, siis ei ole ajakulu 9.10.2015 avalduse koostamise ja esitamise eest põhjendatud ega käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mille vastaspool peaks hüvitama. Lähtudes eeltoodust kohus vähendab hageja lepingulise esindaja kulusid 400 euro võrra. Muud hageja lepingulise esindaja kulud, mille hüvitamiseks on avaldused esitatud, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks (summas 330 eurot). Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab hagejale menetluskulud kokku summas 505 eurot (175 eurot riigilõiv + 330 eurot lepingulise esindaja kulud). TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.