Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.07.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-19206
Tsiviilasi
A G, V G hagi D M vastu elatise nõudes 2430 eurot/ 2430 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: V G (isikukood xxx) Hageja II: A G (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: A F Hagejate lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post [email protected]) Kostja: D M (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Harland Paas (OÜ HUGO; e-post [email protected]) kirjalik menetluses
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.12.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on A Fl ja R Gl ühised lapsed V G (hageja I) ja A G (hageja II). Peale poolte lahutamist lapsed jäid elama hagejate seadusliku esindajaga ning asuvad täilikult hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. 01.05.2017 aastal hagejate seaduslik esindaja pöördus kohtu poole elatise nõudega. Harju Maakohus rahuldas 03.11.2017 tsiviilasjas nr 2-17108992 hagiavalduse tagaseljaotsusega ning otsustas välja mõista R G igakuise elatise 235 eurot A G kasuks alates 01.05.2017 kuni A G täisealiseks saamiseni ning 235 eurot V G kasuks alates 01.05.2017 kuni V G täisealiseks saamiseni. Pärast kohtuotsuse tegemist R G ei hakanud oma kohustust täitma. Hagejate seaduslik esindaja oli sunnitud pöörduma täitemenetluse alustamiseks avaldusega Eesti kohtutäiturite poole. Seisuga 31.12.2019 on R Gi elatise võlgnevus summas 4778,33*2=9556,66 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et puudub lootus, et võlgnik R G tasub oma lastele elatist. R G ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Lähtudes sellest hagejad otsustasid pöörduda R Gi vanema D M (kostja) poole, kellel on kohustus anda ülalpidamist lapselastele ehk siis, kes võib ülalpidamist osutada järgmisena peale R Gi. Kostjal on piisavalt rahalisi võimalusi, selleks, et anda ülalpidamist lapselastele. Hagejad on välja toonud, et hageja I igakuised kulutused on kokku 549 eurot, s.h eluasemekulud 50 eurot; toitlustamine 150 eurot; ujumine 38 eurot; joonistamine 36 eurot; hügieen 30 eurot; ravi 10 eurot; meelelahutus 50 eurot; riided ja jalatsid 125 eurot; kommunaalkulud moodustuvad ümardatud keskmise tarbitud elektrienergiast, veega seotud kuludest 40 eurot; telefon 10 eurot; koolitarbed 10 eurot. Hageja II kulutused moodustavad kokku 545 eurot, s.h eluasemekulud 50 eurot; toitlustamine 150 eurot; huviringid 70 eurot; hügieen 30 eurot; ravi 10 eurot; meelelahutus 50 eurot; riided ja jalatsid 125 eurot; kommunaalkulud moodustuvad ümardatud keskmise tarbitud elektrienergiast, veega seotud kuludest 40 eurot; telefon 10 eurot; koolitarbed 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise alates 06.12.2019 hageja I kasuks summas 270 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II osas summas 270 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kostja vastus
Kostja hagi ei tunnistanud. R. G töötab alates 02.01.2020 xxx OÜ-s xxx. Praktikandina ja katseajal on tema töötasu küll alamäära suuruses, kuid peale 3 kuu möödumist töötasu suureneb. See tähendab seda, et laste isa töötasust alustatakse elatisraha kinnipidamist ja ta asub kohtuotsust täitma. Seega puudub alus kostja vastu esitatud nõude rahuldamiseks. Lisaks on hagiavalduses märgitud laste ülalpidamise kulud ebamõistlikult suured ja tõendamata. Kostja viitas vastuses RAKE uuringule ning leidis, et lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks on 313 eurot kuus. Kostja ühe kuu netotöötasu on ca 1500 eurot, mis xxx elukallidust arvestades on äärmiselt väike. Samuti puudub kostjal kinnisvara – kostja elab üürikorteris. Lisaks on kostjal endal rahalised kohustused laenuandjate ees, mille täitmine on möödapääsmatu. Kohtu põhjendused
väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.