Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.07.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-14728
Tsiviilasi
X X hagi X X vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
900 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X X (isikukood xxx), määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Kostja: X X (isikukood xxx), seaduslik esindaja ema X X
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, v.a hagejale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 vastavalt kostja esitatud menetluskulude nimekirjale, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus määrab kindlaks eraldi määrusega.
Kostja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
2-19-14728 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
2 (7)
2-19-14728 Hagejal on osaline töövõime. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ja maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Asjaolu, et hagejal on kehtiv juhtimisõigus, ei oma asjas tähendust. Tööandjal on õigus maksta hagejale preemiat ükskõik mis põhjusel. Hageja varasemalt esitatud andmed laenukohustuste kohta on asjakohased, eriti arvestades hageja osalist töövõimet. Hageja on laenanud raha enda ja enda pere/laste esmatarbevajaduste rahuldamiseks. Teise töökoha leidmine/suurema sissetuleku teenimine, arvestades osalist töövõimet, oleks hageja puhul raskendatud või isegi välistatud. Perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale liiga suur. Arvestada tuleb, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
3 (7)
2-19-14728 dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või teha järelepärimisi asutustele. Kui kohus märgib, et pooled ei vaidle mingi asjaolu üle, peab kohus silmas seda, et asjaolu on teise poole poolt omaks võetud tingimusteta ja selgesõnaliselt või pole vastaspool vaidlustanud faktilist asjaolu selgesõnaliselt ega avaldanud vaidlustamise tahet selleks, hoolimata kohtu poolses viitest (TsMS § 231 lg 2 ja lg 4).
2-19-14728 põhjustatud sisekõrvahaigusest ja avaldub mh ka peapööritusena, mõjutab hageja töösuutlikkust ja tingib sagedaste haiguslehtede tõttu töötasu vähenemise, kuivõrd hagejale makstakse töötasu toodangu pealt. Hageja esitatud Töötukassa 15.08.2019. a ja 23.03.2020. a otsustega on hageja tõendanud, et tal on Töötukassa poolt tuvastatud osaline töövõime alates 31.07.2019 - 04.03.2021. Hageja ei ole tuginenud ja ka otsustest nähtub, et töövõime ei ole varasema Töötukassa otsuse aja seisuga halvenenud, vaid hinnang töövõime ulatusele on jäänud samaks. Olenemata osalisest töövõimest, tuleb hagejal aga ka PKS § 102 lg 1 alusel elatise vähendamiseks alla väljamõistetud elatise tõendada, et osalise töövõime tõttu on hageja võimalused maksta elatist vähenenud (st hageja sissetulekud on vähenenud). Hageja poolt viidatud ringkonnakohtu otsuse p-s 10 on tuvastatud, et hageja on olnud suuteline teenima töötasuna ligikaudu 1000 euro suurust netosissetulekut. Samas suuruses sissetulekutele viitab hageja ka hagiavalduse p-des 16 ja 17, märkides ise, et tema keskmine 6 kuu sissetulek on 1042,17 eurot. Hageja on seega ise tõdenud sissetulekute jätkumist määras, mille piisavust elatise tasumiseks tuvastas kohus ka eelmises asjas. Arvestades, et Töötukassa otsustest lähtuvalt on antud hagejale ka õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduses sätestatud tingimustel ning hageja ei ole tõendanud ega põhistanud sissetulekute (sh palga) vähenemist määras, mis ei võimaldaks tal jätkata elatise tasumist väljamõistetud ulatuses, ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest johtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja sissetulekud oleksid oluliselt muutunud võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga tsiviilasjas nr 2-17-16076. Hageja tõi hagiavalduses esile ka asjaolu, et tal on lisaks kostjale ka 24.01.2014 sündinud tütar X X ja 23.06.2016 sündinud tütar X X. Hageja kinnitusel tasub ta tütardele nende emaga 13.06.2019 sõlmitud kokkuleppe alusel elatist 100 eurot kuus lapse kohta (hagiavalduse lisa 6). Asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last, kelle suhtes peab hageja täitma ülalpidamiskohustust, ei ole muutunud asjaolud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga. Küll aga on hageja toonud kohtu ette, et lähtuvalt kokkuleppest tütarde emaga lastele elatise tasumise osas summas 100 eurot kuus lapse kohta. Asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last, tuvastas ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus tuvastas teiste laste ülalpidamiskohustuse suurusena samuti samas suurusjärgus summa (otsuse p 11). Seega ei ole ka teiste alaealiste laste olemasolu asjaolu, miks kohus peaks leidma, et jõustunud otsust tuleb muuta. Kuivõrd hageja ei ole tuginenud teiste laste vajaduste muutumisel, ei saa kohus sellega jõustunud otsuse muutmiseks arvestada. Üksnes asjaolu, et hageja tasub teiste laste vanemaga sõlmitud kokkuleppe alusel teistele lastele elatist 100 eurot kuus, ei saa kohus vähendada kostjale tasutavat elatist. Iga lapse osas tuleb arvestada tema vajadusi (PKS § 99 lg 1) ning kui teiste laste vajadused on väiksemad või teiste laste teise vanema võimalused suuremad, ei saa see tingida elatise vähendamist kostja puhul. Kostja seaduslik esindaja on mh välja toonud, et kostjal on raske puue, mis tingib täiendavate kulude kandmise mh erialaspetsialistidele või lapse puudest tingitud teistele kuludele (nt riided). Seega asjaolu, et hageja on jõudnud oma teiste laste emaga kokkuleppele kummalegi lapsele 100 euro suuruse igakuise elatise tasumises, ei anna alust järeldada, et kostjale tasutava elatise suuruse vähendamata jätmisel osutuksid teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks. Sellekohaseid asjaolusid pole hageja kohtu ette toonud. Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole hageja kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus leida, et hageja sissetulekud või muud asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga. Hageja on kohtu ette toonud asjaolud, millest alusel saab kohus asuda vastupidisele seisukohale, mida kohus selgitab järgmises punktis.
5 (7)
2-19-14728 ülalpidamist kokku 200 eurot kuus (varasema otsusega pole muutunud). See tähendab, et hagejal jääb enda igakuisest sissetulekust üle 842,17 eurot, et täita ülalpidamiskohustust kostja ees ja tagada endale ülalpidamine. Varasemas otsuses tuvastas ringkonnakohus hageja vajadused enda ülalpidamiseks summas 620,23 eurot (ringkonnakohtu otsuse p 11). Hageja on selgitanud, et tal on laenukohustusi, kuid hageja ei ole välja toonud, et laenukohustused oleks oluliselt suurenenud võrreldes varasema otsuse aja seisuga. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu samuti, et tegemist oleks laenude või kohustustega, mis ei oleks varasema otsuse ajal eksisteerinud. x OÜ lepingust (hagiavalduse lisa 8) nähtub, et sellega refinantseeriti varasemat x kohustust (p 2). Ka teiste laenude laenulepingute numbrid viitavad sellele, et tegemist on juba varasemate kohustustega (hagiavalduse lisa 9 – 11). Muid asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et hageja vajadused on varasema otsuse aja seisuga oluliselt muutunud, pole hageja kohtu ette toonud. Varasema otsusega on tuvastatud kostja kui alaealise lapse vajadused miimummääras (s.o 2019. a 540 eurot ja 2020. a 584 eurot; ringkonnakohtu otsuse p 12). Hageja ei ole ka välja toonud, et kostja vajadused oleks varasema otsuse aja seisuga oluliselt muutunud. Seega saab kohus lähtuda asjaoludest, et ei hageja sissetulekud, teiste laste ülalpidamiskohustused, hageja vajadused ega ka kostja vajadused ei ole varasema otsusega seisuga oluliselt muutunud selliselt, et kohus peaks jõudma järeldusele, et väljamõistetud elatist tuleks vähendada. Riigikohtu praktika kohaselt, kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4; RKTKm 3-2-1-119-15, p 11). Kuivõrd kohus saab arvestada hageja vajadustega 620,23 eurot ja kostja vajadustega (osas, mis tuleb kanda hagejal) summas 262 eurot, saab lähtuda vajaduste proportsioonist u 70/30. Nimetatud proportsioon on ka tagatud käesoleval juhul, kuivõrd 2020. a tasumisele kuuluva elatise (s.o 262 eurot) sissetulekust mahaarvestamisel, on hagejal võimalik kulutada enda vajadustele 580,17 eurot, mis ongi ligikaudu 70% hageja sissetulekust (samale järeldusele jõuti ka ringkonnakohtu otsuses, p 13). Seega ei saa hageja enda kohtu ette toodud asjaoludel leida, et jõustunud otsuse ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud selliselt, mis tingiks lahendi muutmise selliselt, et elatist vähendataks.
6 (7)
2-19-14728 igakuise sissetuleku, millest kohus saab lähtuda asja lahendamisel. Täpsete haiguslehtedel olnud päevade ja hüvitiste kindlakstegemine ei ole asjas määrav. Seetõttu ei hinda kohus ka asjas esitatud pangakonto väljavõtet, sest hagi ei kuulu rahuldamisele ka eeldades nende asjaolude õigsust, millele hageja on soovinud nende põhjal tugineda. Tõendid väärtusliku vara puudumise kohta (hagiavalduse lisad 12 ja 13) ei oma tähendust, sest kohus pole ka nimetatud varaga arvestanud ülalpidamisvõime kindlakstegemisel. Kostja poolt esitatud video sellest, kuidas hageja sõidab autoga, ei oma samuti asja lahendamisel tähendust.
Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.