Tallinna Ringkonnakohus Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-10444
Tsiviilasi
MMi hagi HHi vastu elatise suurendamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus MMi 10.02.2020 apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja liik Apellatsioonkaebuse hind
810 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): MM (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja HM ja lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja (vastustaja): HH (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus HHilt enamas kui 180 euro ulatuses igakuise elatise välja mõistmata jätmise osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning rahuldas hagi osaliselt, mõistes HHilt välja igakuiselt elatise MMi kasuks alates 11.07.2019 summas 180 eurot kuni MMi täisealiseks saamiseni (s.o 02.02.2028). Samuti on maakohtu otsus jõustunud elatise tasumise täitmist korraldavas osas (resolutsiooni p 4) ning osas, milles maakohus tasaarvestas menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise väljamõistetud elatisega (resolutsiooni p 5).
4.Kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks lahendab maakohus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse punktide 1-3 peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule
Tsiviilasi nr 2-19-10444 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MM esitas 11.07.2019 Harju Maakohtule hagi HHi vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuiselt alates 11.07.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras.
2.Kostja pöördus 2014. a kohtusse hagiavaldusega elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr x-xxxxxxx). Tol hetkel oli kostja igakuine neto sissetulek 333,60 eurot. Seetõttu vähendas kohus hageja elatist 111,20 euroni. Eelmisest lahendist on hetkel möödas enam kui viis aastat ja kostja majanduslik seisund on paranenud.
3.Äriregistri andmetel on kostja saanud osanikuks ja juhatuse liikmeks ettevõttes Xxxxxxxxxxx OÜ. Ettevõtte 2018. aasta müügitulu oli 13 123 eurot. Kostjale kuuluvad kinnisasjad aadressil Xxxxxxxx maakond, xxxxxxxx vald, xxxxxxx küla, xxxxxxx, suurusega 15 850 m2 ning aadressil xxxxx maakond, xxxxx vald, xxxxxx küla, xxxxx x, suurusega 14 684 m2. Kostja on müünud 2019. aastal külmikbussi ja hiljuti 2 sõiduautot. Kostja tegeleb luksuslike hobidega – xxxxxxxx ja xxxxxxx. Kostjal on ka teine laps, kellele on ostetud xxxxxxx ja xxx. Selgusetu on, mille arvelt on kostja pangakontole kogunenud raha ligikaudu 7000 eurot. Kostja sõiduki müügist on saadud 3980 eurot, kuid 2726 eurot peab olema saadud muudest allikatest. Kostja on värskelt renoveerinud oma elamut.
4.Hageja kulutused, võrreldes viie aasta taguse ajaga, on muutunud. Toona sai hageja hakkama 355 euroga kuus. Nüüd käib hageja koolis ja suurenenud on ka elamispinna kulu. Hageja igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulud 50 eurot; toit 200 eurot; transport 24 eurot; sidekulud 10 eurot; tervishoiukulud 20 eurot; hügieenitarbed 5 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot; muud vältimatud püsikulud (teater, kino, ujumine) 35 eurot. Samuti on hagejal igakuised kulud koolikohustuse täitmiseks: xxxxxxxx kooli õppemaks kuus 155 eurot; koolitoit 7 eurot; koolitarbed õppeaasta jooksul 10 eurot; koolitarbed õppeaasta alguses 150 eurot (seega igakuiselt keskmiselt 12,50 eurot); muuseumid, klassiekskursioonid ja võistlused 10 eurot; koolivorm (1x aastas 158 eurot) keskmiselt igakuiselt 13,20 eurot; võimlemisriided (1x aastas 100 eurot) keskmiselt igakuiselt 8,30 eurot; kohustuslik ajakirja „xxxxxx“ tellimus (1x aastas 20 eurot) 1,60 eurot; e-kooli aastamaks 20 eurot (igakuiselt 1,60 eurot), lõunasöök (5 eurot x 20 päeva) 100 eurot. Samuti on hagejal igakuised kulud huvialaringidele: xxxxxxxxx kuutasu 175 eurot; xxxxxxxx kuutasu 70 eurot; xxxxxxxxx 20 eurot.
5.Hageja ema töötab Sihtasutuses xxxxxxxx ja tema igakuine sissetulek on 1190,47 eurot. Hageja ema on kandnud valdava osa hageja kuludest. Kostja poolt tasutav osa 111,20 eurot on ebapiisav. Kostja kulutused ei ole nii suured nagu kostja seda näitab. 2019. a augustis 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10444 on kostja kulud olnud 68,5 eurot. Lähtudes kostja elustandardist on kostja võimeline maksma elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt on kostja nõus hagi rahuldamisega igakuise elatise suurendamisega 150 euroni.
7.Hageja ei ole tõendanud, et kostja majanduslik seis on viie aastaga paranenud. Kostja on osalise töövõimega ja tema igakuine sissetulek on käesoleval hetkel ligikaudu 500 eurot, millest 250 eurot on tulu ettevõtlusest ja 230-245 eurot kuus on töövõimetustoetus.
8.Hageja igakuised kulutused on ülepaisutatud. Kulutused toidule ja riietele on ebaselged. Toimetuleku piir on 150 eurot kuus, millega peab inimene igakuiselt hakkama saama.
9.Kostjal on ka teine laps, kes elab eraldi ja kellele kostja tasub samuti igakuiselt 111 eurot elatist. Kostja täidab seda kohustust vabatahtlikult. Lisaks igakuisele elatisele (kokku 222 eurot kuus), kulub kostja sissetulekust ülejäänud 318 eurot kommunaalmaksetele, ravimitele, toidule ja transpordile.
10.Kostjal on 2 kinnisasja, kuid ühel asub elamu, milles kostja elab ja teisel asub väike metsatukk küttepuude soetamiseks. Kostja pangakontol on 2019. a oktoobrikuu seisuga 6706 eurot, mida kostja on kogunud ravimite ja kodu remondi jaoks. Osa kogutud rahast (3980 eurot) on saadud vana sõiduki müügist. Kogutud raha on vaja kasutada uue transpordivahendi soetamiseks, mille järgselt oleks pangakonto jääk nullis.
11.Kostja elustandard ei ole nii hea, nagu hageja seda näidata püüab. Kostja ei nõustu, et kostja tegeleb luksuslike hobidega. Kostjale kuuluv mootorratas ei ole töökorras ja selle väärtus on kõigest 1500 eurot. Kostja elumaja teine korrus on valmis ehitamata põhjusel, et kostjal puuduvad rahalised vahendid. Kostjale kuuluval ettevõttel on müügitulu, kuid see on samas suurusjärgus kuludega. Teisele lapsele ostetud xxxxxx ei viita luksusliku eluviisile.
12.Kostjal puudub alus kohelda lapsi ebavõrdselt, kuid juhul kui kohus rahuldab hagi, satub kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda, kuna kostja ei ole samaväärselt võimeline teisele lapsele elatist maksma. Maakohtu otsus
13.Harju Maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, rahuldas 09.01.2020 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus muutis 27.11.2014 Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx välja mõistetud elatise suurust ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise alates 11.07.2019 summas 180 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 02.02.2028). Maakohus määras elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 1-ks kuupäevaks hageja arvelduskontole selgitusega „elatis“. Samuti tasaarvestas maakohus menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise väljamõistetud elatisega.
14.Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostjalt 111,2 euro suuruse igakuise elatise väljamõistmisel arvestati kostja ühe kuu sissetulekuga 333,60 eurot ja kostjal teise lapse olemasoluga. Maakohus leidis, et kostjal on käesoleval hetkel osaline töövõime, kuid kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on kostja majanduslik olukord paranenud võrreldes 2014. aastaga. Maakohus pidas eluliselt usutavaks kostja poolt esile toodud igakuiseid kulutusi. Maakohus võttis arvesse, et kostja sissetulekud on suurenenud, ta on äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige ning kostjale kuulub kaks kinnisasja, millest maakohus järeldas, et kostjalt väljamõistetavat igakuist elatist tuleb suurendada 180 euroni. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10444
15.Lisaks leidis maakohus, et puudub vajadus hinnata hageja igakuiseid kulusid, kuna kostja ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline hagejale miinimumulatuses elatist tasuma. Lisaks ei ole hageja esile toonud, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise aja seisuga oleksid hageja igakuised kulutused oluliselt muutunud. Apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 10.02.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata elatise 180 eurot ületavas osas ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
17.Hageja hinnangul on maakohus rikkunud materiaalõiguse norme (Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 ja 102 lg 2). Samuti on maakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust.
18.Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Maakohus ei ole kohtuasjas arvestanud kostja tegeliku elustandardiga. Kostja majanduslik seisund on võrreldes 2014. aastaga ligikaudu 4 korda paranenud (kontol olevast rahast lähtudes keskmine 6 kuu sissetulek tegelikkuses 1303,03 eurot) ning arusaamatuks jääb seejuures maakohtu järeldus, millest tulenevalt on kostja võimeline tasuma vaid 180 euro suurust elatist. Analüüsimata on jäetud kostja hobidega tegelemine ja elamu renoveerimine.
19.Maakohus ei ole tuvastanud kostja kulude ulatust ja kohtuotsuses on ka põhjendamata, millistest vahenditest kostja endale ravimeid, toiduaineid ja transporditeenust lubada saab. Kostja äritegevuse kasumlikkust näitab seegi, et kostja müüs oma ettevõtte kaudu uueväärset kaubikut. Maakohus pole ka seda asjaolu hinnanud.
20.Kohtuotsuses ei ole põhjendatud mil viisil kahjustaks hagejale miinimumelatise maksmine kostjat. Maakohus pole märkinud, milline summa on vajalik säilitamaks kostjale minimaalne toimetulek.
21.Maakohus on nentinud, et kostjal on osaline töövõime, kuid pole tuvastanud ega põhjendanud, milline kostja tervisest tulenev tegevus on eelnevast tulenevalt takistatud. Nii elamu renoveerimine kui ka xxxxxx müügiga tegelemine on füüsilised tööd, millega kostja saab hakkama osalise töövõimega. Kostja omab ka xxxxxxxxx, millega kehva tervise korral pole ilmselt võimalik liikuda. Lisaks eelnevale pole maakohus analüüsinud ka kostjale kuuluva vara müümise võimalust. Vastustaja seisukoht
22.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas 25.03.2020 apellatsioonkaebuse vastuse lisadena maksekorraldused maakohtu poolt väljamõistetud elatise tasumise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata igakuise elatise 180 eurot ületavas osas, kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. Pooled ei vaidlusta seega maakohtu otsust osas, millega maakohus suurendas kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat igakuist elatist ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt 180 eurot alates 11.07.2019. Lisaks ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning milles maakohus tasaarvestas menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise väljamõistetud elatisega ning elatise tasumise täitmist korraldavas osas. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10444 (TsMS) § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning saata tsiviilasi tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
25.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt hindamata, kas kostja on võimeline tasuma hagejale elatist suuremas ulatuses kui 180 eurot kuus, arvestades seejuures kostja teise lapse huvisid.
26.Kohtul tuleb elatise nõuet lahendades analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb kostja varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2162343p 13). Riigikohus on lisaks leidnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14). Maakohus ei hinnanud otsuses hageja väiteid kostja elustandardi kohta (hobidega tegelemine, elumaja renoveerimine) ning kostja vara müügi võimalikkust ja selle arvelt hagejale suurema kui 180 euro suuruse elatise maksmist. Maakohus rikkus kolleegiumi hinnangul selles osas põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8). Lisaks on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud kostjale vajadust täpsustada, millistest vahenditest on kostja võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja renoveerimist ning mille arvelt on kostja suutnud enda pangakontole koguda raha summas 2726 eurot. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (vt Riigikohtu 08.04.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11; 28.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07, p 14).
27.Maakohus tuvastas, et varasemas tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx elatise vähendamise nõude lahendamisel arvestati kostjalt hageja kasuks 111,20 euro suuruse igakuise elatise välja mõistmisel sellega, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Kostja on käesolevas asjas läbivalt tuginenud sellele, et tema teise lapse heaolu tuleb jätkuvalt arvesse võtta, vastasel korral tekib ebavõrdne olukord. Kolleegium nõustub sellega, et ka käesolevas menetluses on vajalik arvestada kostja teise lapse huvidega. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldusena analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10). Kolleegiumi hinnangul kohaldub Riigikohtu eeltoodud seisukoht ka olukorras, kus kohtule on esitatud elatise suurendamise hagi. Seega tuleb kohtul, vaatamata sellele, et varasemas menetluses on kostja teise lapsega arvestatud, elatise suurendamise nõude lahendamisel täiendavalt hinnata seda, kas kostja suudab maksta kõigile lastele elatist 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10444 võrdväärselt. Ühe lapse kasuks elatise suurendamine ei tohi tuua kaasa olukorda, kus teine laps jääb vähem kindlustatuks.
28.Maakohus selgitas käesolevas asjas, et kostjal tuleb esile tuua kulud, mida ta kannab seoses teise lapsega. Kostja tõi esile, et ta tasub teisele lapsele elatist 111 eurot kuus. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16118651, p 17). Kostjal, kui isikul, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb seega teise lapse vajadused ning nende rahuldamise võimalused esile tuua ja vajadusel tõendada. Maakohus selgitas küll õigesti vajadust tuua välja kulutused teisele lapsele, kuid jättis edasiselt kostjale selgitamata, et kostjal on vaja esile tuua ka, millised on kostja teise lapse vajadused ja kostja võimalused nende vajaduste rahuldamiseks.
29.Riigikohus on leidnud, et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka teise vanema panust lapse ülalpidamisse (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Seega tuleb käesolevas asjas arvesse võtta kostja teise lapse ema panust lapse vajaduste rahuldamiseks. Need asjaolud tuleb kostjal samuti esile tuua ja vajadusel tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17). Maakohus on jätnud ka selles osas selgitamiskohustuse täitmata.
30.Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled teise lapsega seonduvate asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada. Poolte võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid. Ka sellisel juhul kohaldub TsMS § 230 lg 3, mis võimaldab kohtul koguda lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid ka omal algatusel (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
31.Kui kostja on esile toonud ja vajadusel tõendanud teise lapse vajadused, enda võimekuse nende vajaduste rahuldamiseks ning teise lapse ema panuse, saab kohus järgnevalt hinnata, kas kostja sissetulek ja varaline olukord võimaldab hagejaga võrdväärset ülalpidamist teisele lapsele anda. Seejuures tuleb arvestada käesolevas asjas maakohtu otsuse jõustunud ulatust 180 eurot kuus. See tähendab, et juhul kui maakohus tuvastab, et kostja majanduslik olukord ei võimalda kostja teist last võrdväärselt hagejaga, 180 eurot ületavas osas hageja kasuks elatise välja mõistmisel, ülal pidada, ei ole kolleegiumi hinnangul 180 ületavas osas hagi võimalik rahuldada.
32.Kui maakohus tuvastab, et kostja teine laps ei satu hageja elatise suurendamisel ebavõrdsesse olukorda, tuleb maakohtul asja uuel arutamisel arvestada ka kostja vastuväitega selles osas, et hageja kulud ei ole põhjendatud. Kostja tõi maakohtus esile, et hageja kulud on põhjendatud 150 euro ulatuses. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16118651, p 14). Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldus hageja kulude hindamise mittevajalikkuse kohta ebaõige. Kolleegium märgib, et tulenevalt maakohtu otsuse jõustumisest 180 euro osas, ei saa olla enam vaidlust selles, et hageja kulud on põhjendatud antud summa ulatuses, kuid tuvastamaks, kas kostjalt on põhjendatud välja mõista suuremas ulatuses elatis, tuleb hinnata, kas hageja kulud 180 euro ulatuses kuni kahekordse elatise määrani on põhjendatud. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10444
33.Õige on hageja märkus, et maakohus ei ole hinnanud, kuidas mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime. Maakohus ei ole selgitanud, milles kostja osaline töövõimetus seisneb. Üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus ei anna alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale kuusissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt välja mõistmata elatise alammäära (vt Riigikohtu 12.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-119-07, p 12; 11.04.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08, p 11; 27.04.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 13).
34.Maakohtu poolt eeltoodud asjaolude välja selgitamata jätmine võis kolleegiumi hinnangul kaasa tuua ebaõige lahendi hagi osaliselt rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtul ei ole endal võimalik sedavõrd ulatuslikke eelmenetluse puudujääke apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 esimene lause), mistõttu tuleb saata asi tagasi maakohtule tühistatud osas asja uueks arutamiseks. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka kostja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks.
35.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.