Hageja 2: B. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: C. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), e-post: xxxxxxxxxxx), hagejate lep esindaja vandeadvokaat Margo Põbo (e-post [email protected] ) Kostja E. (sündinud xxxxxxxxxxx, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx, T. kodanik, viimane elukoht Eestis: Xxxxxxxxxxx, menetluses kasutatav e-post: xxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus poolte nõusolekul TsMS § 403 alusel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. ja B. hagi E. vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista E.’ lt alaealise lapse A. ülalpidamiseks elatis 180,00 eurot (ükssada kaheksakümmend eurot) kuus alates 01. juulist 2020. a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.
3.Välja mõista E.’ lt alaealise lapse A. kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2019 – 30.06.2020 eest kokku summas 2950,00 eurot (kaks tuhat üheksasada viiskümmend eurot).
Välja mõista E.’ lt alaealise lapse B. ülalpidamiseks elatis 180,00 eurot (ükssada kaheksakümmend eurot) kuus alates 01. juulist 2020. a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.
5.Välja mõista E.’ lt alaealise lapse B. kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2019 – 30.06.2020 eest kokku summas 2950,00 eurot (kaks tuhat üheksasada viiskümmend eurot).
6.Elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt jooksva kuu 01. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja A. arvelduskontole XXXXXXXXXXX AS-is Swedbank, märkides selgitusse „elatis lastele“.
Tsiviilasi nr 2-19-9276
7.Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda (alus TsMS § 163 lg 1).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.18.06.2020 esitas alaealiste A. ja B. nimel laste seaduslik esindaja, lapsi kasvatav vanem C. Pärnu Maakohtule E. vastu hagiavalduse elatise ja elatise võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt C.’i ja kostja E. abielust on sündinud xxxxxxxxxxx tütar A. ja xxxxxxxxxxx B.. Vanemate kooselu lõppes 27.12.2018 ning hagejad jäid elama oma ema, C.’i juurde Pärnusse. Pärnu Maakohtu 30.04.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-2424 lahutati vanemate abielu ning anti C.’ile üle hooldusõigus alaealiste laste D. ja A. elu- ja viibimiskohaga, haridusega ja tervisega seonduvate valikute osas. Kostja ei ole täitnud täies mahus oma kohustust laste ülalpidamisel. Kostja on maksnud elatist 6 kuu jooksul kokku 580 eurot ehk vaid pisut rohkem kui 1 kuu minimaalne elatis. Hagejate esindaja märgib, et kummagi lapse vajadustele kulub keskmiselt 543 eurot kuus (sh eluasemele 55 €, toidule 150 €, transpordile 10 €, sidele 5 €, tervishoiule 20 €, hügieenile 30 €, koolikohustuste täitmisele (lasteaiale) 94 €, riietele ja jalanõudele 50 € ja muud vältimatud kulud 130 € (juuksur, mängutoad, sünnipäevad, ujula jms)). Lapsi kasvatava vanema sissetulekuks on märgitud 800 eurot, lisaks peretoetused summas 500 eurot. Kostja varalise seisundi kohta hagejate esindaja midagi ei märgi. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.01.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, maha arvates elatise võlgnevusest kostja poolt 2019 aasta alguses, enne hagi esitamist tasutud elatise summas 580 eurot. Kostja vastus ja menetluse edasine käik
2.22.09.2019. a esitas kostja E. kohtule avaliku e-toimiku kaudu eestikeelse ja kostja enda poolt digitaalselt allkirjastatud vastuse, milles kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et on pärit T.st ja tema elamisluba sõltus abielust, kuid peale lahutust on risk kaotada elamisluba. Samuti kostja kaotas töö ja ei ole saanud palka alates 2019.a veebruarikuust. Kostja on proovinud asja lahendada kompromissiga mitmel korral, aga C. on keeldunud igal korral. C. ei ole andnud kostjale kunagi lapsi ja viimased 2 kuud kostja ei ole saanud isegi näha lapsi. Kostja vaidleb laste kuludele vastu, esitades järgmised vastuväiteid: C. elab lastega samas elukohas, kus elab J. isa. J. ei ole kunagi pidanud üüri maksma selle eest, ja kui J. väidab, et maksab, kostja nõuab tõendeid ja pangaväljavõtet selle kohta. Lapsed on täiskohaga lasteaias ja laste vanaisa (J. isa) hoolitseb toidu eest. Seega ei ole kuidagi põhjendatud, et ühele lapsele kulub 5 eurot päevas. Isegi kui J. kulutab selle raha, siis sinna kuuluvad ka tema 2 vanemat last, kes on teise isaga ja kes elavad J.ga samas elukohas. Laste lasteaed on 3-minuti jalutuskäigu kaugusel nende elukohast. Pärnu linna ühistransport on tasuta eelkooliealiste lastele ja Pärnu elanikest 4- ja enamlapselise pere liikmetele. Kui J.l on auto, siis see on tema valik ja mugavus, mis ei puutu kostjasse. Sidekulude jaoks on lapsed liiga väikesed ja isegi, kui nad kasutavad telefoni, siis miks nad ei võta ühendust isaga. Kohtus küsis laste ema laste tervise enda vastutada. Kuna J. peseb lapsi 1 kord nädalas, ka lasteaed on sellest teadlik, siis 30 eurot hügieenile ei ole kuidagi põhjendatud ega loogiline kostja arvates. Koolikohustuste täitmise kulud on kostjale arusaamatud, kuna lapsed ei ole veel kooliealised (1 aastane ja 3 aastane). Riiete ja jalatsite kulude osas kostja viitab, et J. kasutab vanema lapse riideid 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-9276 noorematele ja ei ole ka kostjal lasknud kunagi osta lastele riideid ja kulutab raha teisel viisil. J. õde saadab Prantsusmaalt talle laste riideid, kostjal on ka tõendid selle kohta. Kostja on ostnud lastele riideid, jalanõusid ja mänguasju. Muude vältimatute püsikulutuste osas kostja leiab, et peale lahutust kostja käis tihedalt lapsi vaatamas ja võttis neid ujuma ja mängutubadesse. Kostja on nõus võtma lapsi kinno, ujulasse, juuksurisse ja mängutubadesse ja sellega kaasnevad kulutused ise kandma, kuid J. ei lase lapsi temaga kaasa ja ei lase ka lastel näha nende vanavanemaid d. Kostja ei esita oma vastuses ettepanekut selle kohta, kui palju kostja suudaks lastele igakuiselt elatist maksta.
3.27.09.2019 määrusega kohus hagejate taotlusel kohaldas asjas hagi tagamist, kohustades E.’t tasuma hagi tagamise korras alaealise laste A. ja B. ülalpidamiseks kummalegi lapsele igakuist elatist summas 100 eurot kuus alates 26.09.2019 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja vaidlustas hagi tagamise määruse eesti keeles esitatud määruskaebusega, kuid kuna kostja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudusi tähtaegselt, keeldus kohus 05.12.2019 määrusega määruskaebust menetlusse võtmast ja hagi tagamise määrus on jõustunud. 08.06.2020 seisuga hagejate esindaja kinnitas kohtule, et kostja ei ole kogu menetluse jooksul hagejatele midagi maksnud.
4.Kuna kostja 22.09.2020 kirjalikus vastuses teatas, et ei suuda töökoha kaotuse tõttu hagejate nõutud suuruses elatist maksta ja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, siis kohus 03.03.2020 määrusega määras asjas istungiaja 06.04.2020 ning kohustas hagejate esindajat esitama 20.03.2020 seisuga tõendid laste igakuiste kulutuste kohta ja lapsi kasvatava vanema pangakontode väljavõtted. Samaks ajaks pidi kostja esitama oma pangakontode väljavõtted ning tõendid hagejatele elatise maksmise või ülalpidamises osalemise kohta alates 01.01.2019.a. Samuti andis kohus pooltele veelkord võimaluse jõuda kompromissile. Kohus selgitas kostjale, et TsMS § 32 lg 1-2 tulenevalt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning kohtuistung ja muud menetlustoimingud protokollitakse samuti eesti keeles. TsMS § 34 lg 1-2 järgi, kui kostja ei valda eesti keelt, tuleb tal leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja ning teatada tõlgi andmed kohtule. Kostja sai kohtumääruse ja kohtukutse kätte 10.03.2020 tähitult oma uues elukohas Valgas. Hagejad esitasid tähtaegselt küsitud tõendid ja kontoväljavõtted ning täpsustasid laste igakuiste kulutuste põhejndusi, kostja midagi ei esitanud. 01.04.2020 kirjaga kohus tühistas istungiaja seoses alates 12.03.2020 riigis koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorraga ning palus pooltel teatada, kas nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus edastas kostjale 01.04.2020 e-posti teel ka hagejate esitatud tõendid. Hagejad 01.04.2020 kirjas nõustusid kirjaliku menetlusega. Kostja teatas 01.04.2020 esimeses ekirjas inglise keeles, et ta ei ole enam Eestis ning teatas esimest korda ka kohtule, et ta ei valda eesti keelt ega saa kohtunõudest aru. Kohus edastas 01.04.2020 e-kirjaga (KISist saadetisena) menetluslikud korraldused kostjale küll uuesti inglise keeles ja selgitas ka TsMS § 32-33 sisu inglise keeles, kuid ühtlasi kohus selgitas kostjale, et nende sätete alusel olukorras, kus kostja on käesoleva tsiviilasja menetluse algusest peale (juunis 2019) elanud Eestis ja osalenud menetluses eesti keeles (nii kostja vastus kui ka määruskaebus olid esitatud eesti keeles), on kostjal endal kohustus leida endale tõlk, kui ta seda vajab. Kohus palus kostjal teatada enda uued kontaktid. 01.04.2020 e-kirjas kostja uusi kontakte ei esitanud, teatas kohtule, et eriolukorras, soovides kodumaale T.sse naasta, on ta reisil takerdunud Eestist kaugel. Kostja ei ole C.ilt saanud mingit infot laste kohta ning leiab, et tõenditena esitatud arved on tasutud teise isiku poolt, keda kostja ei tunne ning need ei tõenda, et kulud kandis C.. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et vajab vastamiseks advokaati.
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-9276
5.11.05.2020 määrusega kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses hiljemalt 30.06.2020, andis pooltele ka võimaluse esitada kompromiss kuni 12.06.2020, kõik täiendused ja tõendid hiljemalt 12.06.2020 ning eelmenetluse lõpptähtajaks määras 26.06.2020. Kohus kohustas hagejaid esitama täpse arvestuse ja tõendid, kui palju on kostja E. alates 20.03.2020 kuni tänaseni laste ülalpidamisest osa võtnud.. Samuti kohus kohustas kostjat teatama hiljemalt 12.06.2020 kohtule oma uue elukoha andmed, andmed varalise seisundi kohta (sh esitama pangakonto väljavõtted) ja esitama ettepaneku, kui palju kostja on valmis elatist maksma. Kostjale edastati kohtu menetluslikud korraldused 11.05.2020 e-kirjaga (saadetis) ka inglisse keeles.
6.11.05.2020 e-kirjas kostja E. teatas kohtule, et ei ole võimeline vastama 12. juuniks 2020 kohtule, kuna ei ela Eestis ja kuna olukord pole enam sama, ei ole kostja nõus. Kostja ei täpsustanud, millega ta nõus ei ole. 11.06.2020 e-kirjas kostja teatas, et tema püsiv elukoht ei ole enam Eestis ega Euroopa Liidus, vaid on T.s, täpset aadressi ei teatanud. Kostja viitas Välismaalaste seaduse elamisloa sätetele ning leidis, et abielulahutuse tõttu kostja ei saa enam Eestis elada ega tööd leida ning oli sunnitud lahkuma. Kostja teatas oma pangakonto numbri ja kinnitas, et kontolt on näha, et tal puudub alates 2019.a veebruarist sissetulek. Kostja arvates peaks menetlus toimuma selle riigi õigus järgi, kus ta püsivalt elab, C. võib pöörduda kohtusse T.s, kus nad abiellusid. 25.06.2020 saatis kostja kohtule e-posti teel oma pangakonto väljavõtte perioodist 21.04.2019 26.06.2020 Swedbank AS-is. Muid tõendeid enda sissetulekute suuruse kohta käesoleval ajal ei ole kostja kohtule esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule siiani enda ettepanekut elatise suuruse kohta, mida oleks nõus maksma. 08.06.2020 teatas hagejate esindaja, et kostja ei ole rohkem laste ülalpidamisest osa võtnud peale 580 euro tasumise 2019.a, viimase makse tegi kostja 2019.a veebruaris. Hagejad esitasid 12.06.2020 kohtule menetluskulude nimekirja – lepingulise esindaja kulud summas 432 eurot. Kuna pooled jäid oma seisukohtadele ja kohtu antud tähtaja jooksul asjas kompromissile ei ole jõudnud, lahendab kohus asja sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
7.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
8.Menetluslikud selgitused. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
9.Elatise suurus ja välja mõistmine. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-9276 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2019. aastal oli miinimummäär 270,00 eurot ja alates 01.01.2020.a on miinimummäär 292,00 eurot). PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.
10.Pooltel ei ole vaidlust selles, et C.’i ja kostja E.’i abielust on sündinud 2 last: xxxxxxxxxxx.a tütar A. ja xxxxxxxxxxx tütar B. (sünnitunnistused hagile lisatud). Lapsi kasvatava vanema C.’i väitel vanemate abielulised suhted lõppesid ja kostja asus eraldi elama 27.12.2018, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Seega kostjal E.’l, kes ei ela alaealiste hagejatega koos, on hagejate ees ülalpidamiskohustus. Lapsi kasvatav vanem C. nõuab hagejatele elatist igakuiselt alates 01.01.2019 seadusjärgses miinimummääras, märkides hagiavalduses, et laste igakuised vajadused on 543 eurot, täpsemalt eluasemele 55 €, toidule 150 €, transpordile 10 €, sidele 5 €, tervishoiule 20 €, hügieenile 30 €, koolikohustuste täitmisele (lasteaiale) 94 €, riietele ja jalanõudele 50 € ja muud vältimatud kulud 130 € (juuksur, mängutoad, sünnipäevad, ujula jms). Miinimummäära mitteületava nõude puhul on Riigikohus korduvalt selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda (vt nt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samas elatise väljamõistmise üldsätetest tulenevalt (vt nt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13) ei või ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel kohustus olla isikule ebamõistlikult koormav. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Kostja on hagejate igakuiste kulutuste suuruse vaidlustanud ja teatanud nii 22.09.2019 kirjalikus vastuses kui ka 11.06.2020 kirjas kohtule, et ei suuda elatist tasuda nõutud ulatuses, kuna ta kaotas 2019.a veebruaris töökoha, oli Töötukassas arvel ja siiani püsiv sissetulek puudub. Swedbank poolt 29.06.2020 kohtu nõudel esitatud kostja pangakonto väljavõttega perioodist 01.01.2019 – 29.06.2020 ning kostja 11.06.2020 kirjale lisatud 27.01.2020 Politsei- ja Piirivalveameti kirjaga on tõendatud, et kostja kontole laekus 01.01.2019 – 29.06.2020 kokku 6655,34 eurot, seega hagetava perioodi 18 kuu kohta kostja keskmine sissetulek ei ületa 370 eurot, ainsa täispalga on kostja saanud OÜ-st Pomarfin jaanuaris 2019 netosummas 652,47 eurot, tal puudub alates märtsist 2019 sissetulek Eestis palga näol, kostja oli kuni jaanuarini 2020 töötuna arvel (viimane koolitusstipendium summas 11,52 eurot ja koolituskulu 16,80 eurot kostjale välja makstud
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-9276 02.01.2020) ning alates 2020 jaanuarist puudub kostjal kehtiv tähtajaline elamisluba, kuna PPA 27.01.2020 kirjaga keeldus selle väljastamisest kostjal sissetuleku ja kindlustuse puudumise tõttu. Maksu- ja Tolliamet 12.03.2020 päringu vastuses teatas samuti, et E. on saanud perioodil 2019 jaanuar – 2020 veebruar, so 14 kuu jooksu maksustatavat tulu Pomarfin OÜ-st jaanuaris 2019 brutosummas 716,38 eurot ja veebruaris 2019 brutosummas 88 eurot, alates märtsist 2019 maksustatav tulu puudub. Samas nähtub kostja pangakontolt, et 2019.a on kostja saanud peale palga ka muud tulu (märtsis 2019 ettemaks eraisikult summas 400 eurot, aprillis 2019 sularaha sissemaksed 340 eurot, juulis 2019 eraisikult laekumine summas 300 eurot selgitusega „painting“, novembris 2019 laekumine eraisikult summas 350 eurot selgitusega „art“ jms). Kostja kinnitusel on tema püsiv elukoht T.s ning ta ei ole nõus maksma hagejate nõutud suuruses elatist. Kohtule avalikult veebis kättesaadavate andmete kohaselt (leitavad: https://et.wikipedia.org/wiki/T. ja https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti ) on T. elatustase ja sissetulekud on märkimisväärselt madalamad Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti elatustasemest, kuivõrd 2017.a majandusnäitajate kohaselt oli T. sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta 3464 dollarit, samal ajal aga Eesti SKT inimese kohta oli 20 200 dollarit aastas, so ligi 6 korda kõrgem.
11.PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud mitteammendav loetelu, mispuhul kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-21-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Kohus on seisukohal, et kostja toodud asjaolud – hagetaval perioodil kostja keskmine sissetulek ei ole ületanud 370 eurot kuu kohta ning 2020.aastast kostjal sissetulek puudub, kostja on T. kodanik, kellel puudub kehtiv elamisluba Eestis elamiseks ning sissetulek Eestis ja võimalus Eestis töötada ning kodukoha riigis ei suuda kostja teenida Eestis saaduga võrreldavat palka, on piisavalt kaalukad, et vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust alla seadusega sätestatud miinimummäära ning lähtuda hageja esindaja poolt esitatud hageja tegelikest igakuistest vajadustest. Arvestades ka seda , et kostja on töövõimeline isik, kellel on võimalik tööga elatist teenida. PKS § 102 lg.1 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
12.Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära saab mõjuvaks asjaoluks olla lapse tegelikud vajadused (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesolevas tsiviilasjas on hagejate väitel nende vajadused 543 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda oleks ca 270 eurot kuus, kuid mille kostja on vaidlustanud. Hagejad on esitanud tõendid selle kohta, et keskmised kulud eluasemele on ca 54 eurot lapse kohta ning lasteaiakulud (koos toiduga) ca 90 eurot kuus, külladaselt põhjendanud ei ole hagejat kulutusi toidule 150 eurot ning muid püsikulutusi 130 eurot kuus. Hagejate ei ole põhjendanud, miks peaks kohus kostjalt välja mõistma lapse tegelikest kulutustest enam kui pool 543 eurot kuus 2= 270 eurot, mitte 292 eurot). Hagejad ei ole vastu vaielnud väitele, et C.’i juures kasvavad ka C.i 2 vanemat last, mistõttu on usutav kostja väide, et laste kulutustes esineb nn mastaabisääst (keskmised kulud lapse kohta vähenevad, kuna lapsed saavad kasutada samu riideid, mänguasju jne), millele oma lahendites on viidanud ka Riigikohus, vt nt RKL nr 3-2-135-17 p 39 , mille järgi „Hinnata tuleb ka muid põhjuseid elatise
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-9276 miinimummäärast väiksemaks väljamõistmiseks, nagu võimalik mastaabisääst hagejate kooselamise tõttu.“. Eeltoodud ajaoludel peab kohus toidu, riiete jm kulutuste hindamisel võimalikuks tugineda lapse vajaduste suuruse arvestamisel ka värskele, EV Justiitsiministeeriumi poolt tellitud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (RAKE) poolt läbi viidud ja veebruaris 2020 avaldatud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ tulemustele, mille kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod), sh keskmine toidukulu lapse kohta 67 eurot kuus, keskmine kulu riietele ja jalanõude 3 ja enama lapse puhul 36 eurot kuus, vabaaja kulu keskmiselt 49 eurot kuus (vt uuringu lk 45, uuring elektrooniliselt kättesaadav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne_taiendatud_19022020.pdf). Kohtu hinnangul vajalik toidukulu kuus on 150 euro asemel kuni 75 eurot lapse kohta kuus, riiete ja jalanõude osas mõistlik kulu on 50 euro asemel 35 eurot lapse kohta kuus ning mõistlikud vabaaja kulud 130 euro asemel 50 eurot kuus lapse kohta. Samuti kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele 37 eurot kuus. Seega kohus hindab hageja kohta hädavajalike kulude suuruse hagejate küsitust 183 euro võrra väiksemaks, so 360 eurole kuus, 180 eurot vanema kohta, mis vastab ka RAKE 2020 veebruar uuringu järgi keskmisele miinimumelatisele lapse tegelike vajaduste järgi. Eeltoodud asjaoludel ning põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja hageja tegelikele vajadustele vastavast summast (360 eurot kuus) pooles ulatuses, so summas 180 eurot kuus lapse kohta alates 01.01.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste muutumisel, võrreldes käesoleva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega, on hagejatel õigus nõuda tuginedes TsMS §-le 459 uues hagis maksete suuruse muutmist (vt ka nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10).
13.Elatise võlgnevuse arvestus alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjalt käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatise kohustuste võlgnevuse summa arvestusega 180 eurot kuus alates 01.01.2019 kuni kohutotsuse tegemiseni 30.06.2020 möödunud 18 kuu eest moodustab 3240 eurot hageja kohta ((180 €/kuus x 18 kuud = 3240). Hagejad hagiavalduses nõudsid elatist sama perioodi eest miinimummääras, so 4992 eurot lapse kohta (12 kuud x 270€/kuus 2019.a määra järgi = 3240 eurot + 6 kuud x 292€/kuus 2020.a määra järgi = 1752 eurot) Hagejate esindaja on õigeks võtnud ja palunud elatise väljamõistmisel ka arvesse võtta, et kostja tasus 2019 jaanuar - veebruar hagejate ülalpidamiseks kokku 580 eurot, so 290 eurot lapse kohta. Arvesse võttes võlgnetava perioodi elatise maksmise kohustust summas 3240 eurot lapse kohta, võlgneb kostja kummalegi hagejale selle perioodi tasumata elatisena 2950 eurot (3240 – 290 = 2950), mida kostjal tuleb tasuda jooksva elatise kõrvalt. Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 01.01.2019 – 30.06.2020 eest summas 2950 eurot kummalegi hagejale ning jätab hagejate elatise võlgnevuse nõude osaliselt, so 2042 euro ulatuses hageja kohta rahuldamata (4992 – 2950 =2042 eurot). Menetluskulud
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-9276 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.