Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja hagejale elatist ei tasu. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise miinimummääras alates 28.08.2018, s.o alates aasta enne hagi esitamist, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist hageja seadusliku esindaja pangakontole nr xxxx SEB panka 05. kuupäevaks ette järgmise kuu eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 430.00 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista nõuet. Kostja selgitab, et tema igakuine sissetulek on 210.00 eurot. Kostja töövõimet on piiratud kuni 30.10.2020 ning tal on tuvastatud keskmine puue. Hageja elab koos isaga Harju Maakohtu 24.05.2018 lahendi nr 2-18-4099 alusel. Kui hageja elas koos temaga, siis ei täitnud hageja seaduslik esindaja ülalpidamiskohustust ning ei tasunud lapsele elatist (14.04.2016 Harju Maakohtu otsus nr 2-16-2544). Tema ülalpidamisel on veel alaealine laps, kelle osas on alustatud menetlust nr 2-19-13541. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt kostja kasuks 350.00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 6-aastane poeg, kes elab isa juures, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.

PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on osaliselt töövõimetu isik. Asjas on tõendatud kostja osaline töövõimetus ja keskmine puue (Sotsiaalkindlustusameti 16.11.2018 otsus, Eesti Töötukassa 26.06.2019 otsus). Kostja ülalpidamisel on täiendavalt alaealine laps, kelle osas on Viru Maakohus 19.02.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-13541 mõistnud kostjalt teise alaealise lapse ülalpidamiseks 135.00 eurot kuus arvestusega, et kostjal on kaks alaealist last. 19.02.2020 otsus on jõustunud. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kuna vanemal on kohustus lapsi ühetaoliselt üleval pidada, siis ei või elatis hagejale olla väiksem kui Viru Maakohus 19.02.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-13541 kostja teisele lapsele väljamõistetu, s.o 135.00 eurot kuus. Harju Maakohus tegi pooltele 27.03.2020 kompromissiettepaneku elatise tasumiseks alates hagiavalduse esitamisest summas 135.00 eurot kuus. Hageja ettepanekuga nõustus, kostja mitte. Arvestades asjaolu, et Viru Maakohtu 19.02.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-13541 on jõustunud ning selles on kostjalt elatis teise alaealise lapse kasuks väljamõistetud igakuises summas 135.00 eurot kuus arvestusega, et kostjal on kaks alaealist last, siis peab Harju Maakohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 135.00 eurot kuus. Seda eriti olukorras, kus hageja on kohtu vastava ettepanekuga ka nõustunud. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostjal on ülalpidamisel kaks alaealist last ning kostja on esile toonud asjaolud, mille kohaselt ei ole tal majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik vaidlusaluse ajavahemiku eest elatist tasuda (sh osaline töövõime alates 31.08.2020), siis nõustub kohus kostjaga selles, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja majanduslikult keerukasse olukorda ning võib kostja viia ise abivajavate isikute hulka. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et nõude rahuldamata jätmise aluseks saaks olla hageja seadusliku esindaja täitmata kohustus hageja enda ees tsiviilasja nr 2-16-2544 raames. Kummagi vanema iseseisev kohustus lapse ees ei ole omavahel tasaarvestatav. Kohus arvestab täiendavalt hageja nõustumist kohtu kompromissiettepanekuga elatise väljamõistmise osas alates hagi avalduse esitamisest. Eelnenust tulenevalt jätab kohus hageja nõude ajavahemiku 28.08.2018-27.08.2019 osas rahuldamata. Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja summas 135.00 eurot kuus, millega on hageja ise nõustunud.

Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A Bi hagi N Ba vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise 135.00 eurot kuus alates 28.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja pangakontole nr EE141010010612119013 SEB panka 05. kuupäevaks ette järgmise kuu eest. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 2 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kes ei nõustunud 27.03.2020 kompromissiettepanekuga. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.