Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese
Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Kostja
Viljandi kohtumaja 6. november 2015 nr 2-15-6662 Juri Kolesnikovi hagi Zoja Golovina vastu põhivõlgnevuse 100 euro ja viivist 2% põhinõudelt päevas, nõudes 200 eurot hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Silvi Maiste Juri Kolesnikov (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxxxx xxxxx, xxxx xx, xxxxx) Zoja Golovina (isikukood xxxxxx, aadress xxxxx xx-xx, xxxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx)
9.3 TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 9.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue (hagi ese) Hageja on 04.05.2015 esitanud kostja vastu nõude põhivõla 100 euro ning viiviste 2% põhivõlalt päevas nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 2012. aasta mai lõpus kaks paari teksapükse, mille eest kostjal on hagejale senini tasumata. Viimases seisukohas on hageja avaldanud, et tema vanu teksapükse tagasi ei soovi. Hageja on taotlenud riigilõivust summas 75 eurot vabastamist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse vastuseks 17.08.2015 ja 05.10.2015 andnud erinevat informatsiooni. Kostja on väitnud esiti, et pole teksapükse hagejalt üldse saanud. Teise versioonina on kostja välja toonud, et teksapüksid kingiti talle sünnipäevaks ning pärast 2012 aasta märtsi-aprilli pole ta hagejaga kohtunud. Hiljem on kostja avaldanud, et soovib püksid hagejale tagastada. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 50 euro osas. Kohtu hinnangul nähtub hagiavaldusest ja kohtule tõendina esitatud Gabriel Visnapi 30.08.2012 ülekuulamisprotokollist kriminaalasjas nr 12284000155 (tl 59-60), et poolte vahel sõlmiti mais 2012 suuline müügileping VÕS § 208 lg 1, millega hageja müüs kostjale kaks paari teksapükse. Müügilepingu kohaselt on müüja kohustuseks asja üleandmine ning ostja kohustuseks raha maksmine. Kostja ei ole asjaoludest nähtuvalt oma kohustust täitnud. Hageja nõuab pükste eest 100 eurot. Tunnistaja G. Visnapi ütluste kohaselt oli summaks 50 eurot. Kohtu hinnangul on tunnistaja G. Visnapi ütlused usaldusväärsed ning kostjal tuleb hagejale pükste eest tasuda 50 eurot, kuna muid isikulisi tõendeid nimetatud summa kohta kohtule esitatud ei ole.
Hageja nõuab kostjalt ka viiviseid, märkimata, millisest ajast alates on need sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt saab viivist nõuda üksnes kohustuse (raha maksmise) sissenõutavaks muutumisest. Hagis esitatud asjaoludest ei selgu, mil võis kostja kohustus raha maksta muutuda sissenõutavaks. Eelduslikult ja vastavalt VÕS § 82 lg-le 3 ning kohtupraktikale tuleb kohustus täita mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikku ajahetke käesolevas kaasuses määratleda, kuid kuna müügilepingu sõlmimisest on möödas enam kui kolm aastat võib nentida, et kohustus on igal juhul sissenõutav. Kuna kohustuse sissenõutavaks muutumise aega ei saa määrata ning kohtu hinnangul oleks ligi 3 aastat hiljem hagi esitamisega viivise nõudmine ka VÕS § 6 mõttes hea usu põhimõttega vastuolus, tuleb viivisenõue jätta rahuldamata. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdselt. Menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot, mille tasumisest hageja Tartu Maakohtu 26.06.2015 määrusega vabastati (tl 34). Menetluskuludest vabastamine ei välista nende hilisemat väljamõistmist menetlusosalistelt (TsMS § 190). Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 190 lg-te 3 ja 4 alusel nii hagejalt kui kostjalt mõlemalt 37,50 eurot riigituludesse.
(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.