nende Hageja: N T (isikukood xxx), seaduslik esindaja K R (isikukood xxx), lepinguline esindaja Olga Väina (e-post: [email protected]) Kostja: I T (isikukood xxx, e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista I Tilt välja N Ti kasuks tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2019-25.11.2019 eest elatis kokku 327,81 eurot ning alates 26.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.06.2028 elatis 250 eurot kuus.
3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda K Re arvelduskontole nr xxx.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-19-18543 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.N T esitas 26.11.2019 hagi I Ti vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja K Re ja I Ti ühine laps N T sündinud xxx. Kostja on maksnud hagejale alates jaanuarist 2019 elatist 250 eurot kuus. Oktoobris maksis hageja elatist 200 eurot vähem ning novembri 2019 eest ei maksnud üldse. Hageja esindajal ei õnnestunud kostjaga kokkuleppele jõuda. Hageja põhjendatud kulutused 1 kuu kohta on keskmiselt 480 eurot kuus. Hageja palub kohtult välja mõista elatis miinimummääras alates 26.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatis tagasiulatuva perioodi 01.01.2019-25.11.2019 eest kokku summas 1321,60 eurot. Hageja leiab, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Lapse viis ujumiskursustele vanaema ja tema ka maksis selle huvitegevuse eest. Alates märtsist on ujumistreeningute eest maksnud hageja ema. Kostja on maksnud aastal 2019 elatist kokku 1630 eurot (hilisemate täpsustuste kohaselt ka 1380 eurot või siis 1285,60 eurot). Vanemate kokkuleppe kohaselt oli elatise summa 250 eurot kuus. Hageja perekonna sissetulek on 1120 eurot. Lapsetoetus kahele lapsele on kokku 120 eurot. Hageja emale on makstud ka riigilt toetust 1030 eurot. Hageja ema töötab kodus, on ripsmetehnik, teenib talvel ca 200-300 eurot ning kevadel ca 500-700 eurot. Koos hageja ja tema emaga elavad veel hageja vend ning vanaema, kes samuti aitab perekonda ülalpidamisel. Hiljem väitis hageja, et vanaema siiski ei ole elanud koos hagejaga. Kostja seisukoht
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et raha, mida ta hageja emale maksab, ei kasutata lapse ülalpidamiseks. Hageja ema kasutab raha hasartmängudele. Kostja on see, kes lapsele vajalikke asju ostab ja kes tasub ka lapse huvialakulud (bassein). Samuti on last viinud puhkusele isa, mitte ema. Kostja on lisaks 1630 eurole tasunud elatist ka sularahas. Vanematel oli kokkulepe, mille kohaselt tuli kostjal tasuda elatist 250 eurot. Kostja soovib, et laps viibiks praegusest suurema osa ajast isa juures. Kostja ei suuda tasuda miinimummääras elatist. Tema kontod on arestitud ja 600 eurot kuus läheb kohtutäiturile. Tema sissetulek on 600 eurot, lisaks sõidab ta taksot, millelt on igakuine täiendav sissetulek 300-500 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2019. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292 eurot. Aastal 2019 oli töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest 1⁄2 oli 270 eurot. 2(8)
2-19-18543
5.Hageja sünni tõendist (tl 4) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 26.11.2019 ning elatise võlgnevuse ajaperioodi 01.01.201925.11.2019 eest kokku 1321,60 eurot.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
7.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
8.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
9.Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
10.Kostja on palunud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, tuginedes sellele, et hageja kulud ei ole nii suured, kui on hagis toodud; kostja kannab osad hageja kulud vahetult huviringide eest tasumisega ja asjade ostmisega; kostja sissetulek ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist ning hagejale ülalpidamiseks antava raha kulutab ema tegelikult hasartmängudele.
11.Kohus on kostjale selgitanud, et selleks, et I T saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seadusest sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb 3(8)
2-19-18543 ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. Kohus on selgitanud kostjale võimalikke aluseid, millele kostja saab elatise nõude menetluses vastuväidete esitamisel tugineda.
12.Esmalt käsitleb kohus hageja põhjendatud vajaduste suurust. Kohtupraktika kohaselt võib olla üheks aluseks elatise väljamõistmisel alla miinimummäära olla see, kui lapse põhjendatud vajadused on väiksemad, kui kahekordne elatise miinimummäär. Hagis on toodud hageja põhjendatud vajaduste igakuiseks suuruseks 480 eurot, eelistungil 520 eurot ja 17.02.2020 menetlusdokumendis 631,20 eurot. Kohtu hinnangul ei viita selline hageja väidete erinevus sellele, et väited on usaldusväärsed. Kuivõrd kostja ei ole ühegi kulu osas leidnud, et summa üle vaidlus puudub, käsitleb kohus kõigi hageja ülalpidamiskulude põhjendatust. 12.1 Hagis on toodud eluasemekuluna 230 eurot. 03.02.2020 eelistungil kinnitas hageja, et kogu perekonna eluasemekulu koosneb üürikulust 500 eurot, kommunaalkuludest 120-196 eurot, elektrikulust 35-37 eurot ja sidekuludest 29 eurot. 17.02.2020 dokumendi kohaselt on lapse osa pere kommunaalkuludest 167 eurot, kuna üürikulu on 500 eurot, elektrikulu keskmiselt 30 eurot, kommunaalkulu keskmiselt 195 eurot ja sidekulu 17 eurot. Üürikulu kohta on hageja esitanud tõendi (tl 46-50), millest nähtub, et hageja perekonna üürikulu on 500 eurot kuus. Teiste kulude kohta tõendeid esitatud ei ole, mistõttu kohus lähtub nende mõistlikust ulatusest. Sidekulu (televisioon) 17 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ulatuses, elektrikulu 30 eurot samuti. Eelistungil 03.02.2020 kinnitas hageja seaduslik esindaja, et viimane (s.o ilmselt detsembri eest esitatud) kommunaalteenuste arve oli 196 eurot ning suvel on need kulud ca 120 eurot. Kohus leiab, et detsembrikuu kommunaalteenuste arve ei kajasta adekvaatselt aasta keskmist kulu. Üldtuntud asjaoluna on soojemal perioodil (ca aprill-september) oluliselt väiksem kommunaalteenuste kulu, seda väiksema küttekulu tõttu. Samuti kaasneb oluliselt suurem kommunaalteenuste kulu üksnes väga külmade ilmadega, mida esineb tavaliselt vaid 2-3 kuul aastas. Kui suvisel perioodil on kommunaalteenuste kulu ca 120 eurot, siis aasta keskmiseks võib pidada mitte enam, kui 150 eurot kuus. Kokku on hageja perekonna põhjendatud eluasemega seonduvad kulud (500+150+30+17) ca 697 eurot kuus. 12.2 Tuvastamaks, milline on hageja osa eluasemekuludest, tuleb lähtuda sellest, mitu isikut antud korterit kasutavad. Vaidlus puudub selles, et koos hagejaga elavad tema vend ja ema. Eelistungil kinnitas hageja esindaja, et koos hagejaga elab ka hageja vanaema, kes aitab ülalpidamiskulusid kanda. Seda, et koos hagejaga elab ka tema vanaema, on väitnud ka kostja. Hiljem on hageja esindaja asunud väitma, et vanaema siiski ei ela koos lapselapsega. Kohtu hinnangul ei tekita hageja vastuolulised väited usaldust. Samuti tekitab kahtlusi see, et kui hageja ema kinnitusel on kogu perekonna sissetulek 1120 eurot, siis peab hageja ema võimalikuks kulutada sellest enam kui poole korterile, kui Tallinna linnas (rääkimata ülejäänud Eestist) on üldtuntud asjaoluna üürikortereid ka oluliselt väiksema kuluga.
4(8)
2-19-18543 Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks, et hagejaga koos elab vaid 2 inimest ja tuleb lähtuda hageja esindaja esialgsest väitest, et koos hagejaga elab 3 inimest. Kulu jaguneb seega neljaga ning hageja põhjendatud osas sellest on ca 175 eurot kuus. Kohus märgib täiendavalt, et lapse elatise väljamõistmisel tuleb arvestada elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Eeldada ei saa, et lapse eluasemekulu peaks lähtuma üksnes sellest, milliseid valikuid teeb vanem, kellega laps koos elab ning arvestada ei tule sellega, kas teine vanem taolist elulaadi ka toetada suudab ja soovib. Arvestades antud juhul mõlema vanema vahendite piiratust, ei saaks 175 eurot ületavat eluasemekulu pidada ka mõistlikuks ning hageja vanemate elulaadile vastavaks. 12.3 Hageja toidukulu on hagi kohaselt 150 eurot kuus ja 17.02.2020 täpsustuse kohaselt 130 eurot kuus. Mõistlikus suuruses toidukuluks saab kohtu hinnangul pidada maksimaalselt 120 eurot kuus. Hageja esindaja ei ole toonud välja, et hagejal esineks toitumuslikke erivajadusi. 12.4 Rõivaste ja jalanõude kulu on hagi kohaselt 50 eurot kuus. 17.02.2020 täpsustuses on kulu tõusnud juba 120,40 eurole kuus ning seda on põhjendatud sellega, et lastele ostetakse kõrge kvaliteediga rõivaid ja jalanõusid, et lapsel oleks nendega mugav ja soe. Rõivaste ja jalanõude kulu on kohtu hinnangul põhjendatud 50 euro ulatuses kuus. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu see, et iga inimene vajab rõivaid ja jalanõusid; et Eesti Vabariigis on neli aastaaega ja seega ka vajadus erinevate rõivaste järele. Hageja on vanuses, kus lapsed kasvavad kiirelt ning vajavad sagedast garderoobi muutmist. Mingis ulatuses on samas võimalik kasutada järelturgu ning eeldada ei tule, et kõik (kvaliteetsed) rõivad ja jalanõud ostetakse uuena. 12.5 Hageja kooliga seotud kulud olid hagis toodud suuruses 20 eurot. Hilisema täpsustuse kohaselt on need kulud kokku siiski 63,80 eurot. Kohus loeb need kulud (koolifond, kooli ja õppe kulud, koolitarbed, klassiekskursioonid ja kultuuriüritused) põhjendatuks kokku 60 eurot kuus. Kohus märgib, et selle sisse on arvestatud ka vahetusjalatsite ning kehalise kasvatuse tundide tarbeks vajalike rõivaste ja jalanõude soetamise kulu. 12.6 Hügieenitarvete ja juuksuri kulu (hagis 5 eurot, hiljem väidetud 20 eurot) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 15 eurot kuus. Laste juukselõikus on odavam, kui täiskasvanutel vastav teenus; samuti ei soetata hambapastat, hambaharja, šampooni jms igal kuul. Ravimite ja vitamiinide kulu (hagis 10 eurot, hiljem väidetud 15 eurot) põhjendatud kulu ühes kuus ei peaks kohtu hinnangul ületama 10 eurot. Hageja esindaja ei ole esile toonud, et hagejal oleks mõni täiendavaid kulutusi nõudev terviseprobleem. Lapse mobiiltelefoni kulu 8-10 eurot kuus on kohtu hinnangul põhjendatud. Vaba aja veetmise kulu, sh teater, kino ja üritused sõprade või vanematega- on põhjendatud kokku 25 euro ulatuses kuus. Kohus märgib, et sinna hulka kuulub ka sõprade sünnipäevade külastamiseks vajalike kinkide soetamise kulu, ka lapse taskuraha. 12.7 Lähtudes hageja poolt välja toodud keskmisest ühe kuu kulust ning kohtupraktikas mõistlikuks peetud kulude suurusest, peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 465 eurot kuus, mis on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 584 eurot). Seega esineb alus mõista elatis välja alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste mittevastavusest elatusmiinimumile.
13.Kostja on tuginenud võimatusele teenida piisavat sissetulekut, et anda ülalpidamist miinimummääras. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 83) nähtub, et kostja töötasu on perioodil 25.11.2019-25.03.2020 olnud kokku 2802,64 eurot, s.o keskmiselt 700,66 eurot kuus. Kostja on kinnitanud, et saab täiendavalt sissetulekut ka taksoteenuse osutamise eest ca 300-350 eurot kuus. 5(8)
2-19-18543 Kostja selgituse kohaselt takistab elatise maksmist nõutud ulatuses asjaolu, et kogu kostja sissetulek läheb võlgade tasumiseks. Kostja arvelduskonto väljavõttest (tl 71) nähtub, et kostja konto on arestitud ning sel on inkassonõue kogusummas 5160,39 eurot. Samuti nähtub täitemenetluse registri väljavõttest (tl 65), et kostja suhtes on täitmisel võlanõuded kokku 1766,15 euro ulatuses, sellele lisanduvad täitekulud. Kohus leiab, et võlakohustuste olemasolu mõjutab kindlasti kostja varalist võimekust. See ei ole kohtu hinnangul aga asjaolu, mis annaks aluse jätta kostjalt elatis välja mõistmata või piirata tema osa lapse ülalpidamises suurel määral. Kostja on sellised kohustused endale ise tekitanud ning hageja selle eest vastutama ei pea. Hageja vajab toitu, eluaset ja riideid kogu aeg ja mitte alles siis, kui kostja on suutnud oma võlad tasuda. Elatise väljamõistmise korral täidetakse lapse elatise nõue eelisjärjekorras (täitemenetluse seadustiku § 8). Samuti on kostjal õigus taotleda, et tema sissetulekut ei arestita elatismiinimumi ulatuses ning kohtutäitur peab sissetuleku arestimisel arvestama ka ülalpeetavate olemasoluga, kui kostja selle teabe kohtutäiturile edastab. Seega ei leia kohus, et elatise väljamõistmine oleks hagis taotletud ulatuses välistatud tulenevalt kostja ebapiisavast sissetulekust. Kostja ei ole välja toonud, et võlgnevuste puudumisel ei piisaks tema sissetulekust miinimummääras elatise tasumiseks.
14.Kostja on esitanud vastuväiteid, mille kohaselt ei kulutaks hageja esindaja makstavat elatist mitte hageja ülalpidamiseks, vaid hoopis endale, sh hasartmängudeks. Kohus märgib, et hageja seadusliku esindaja arvelduskontost nähtuv teave viitab sellele, et taolised väited ei ole täiel määral alusetud. Nimelt nähtub kontoväljavõttest (tl 11-19), et hageja seaduslik esindaja on teinud ajavahemikus 01.01.2019-06.12.2019 kulutusi kasiinodes kokku vähemalt 865 euro ulatuses, s.o ca 80 eurot kuus. Kohus märgib, et kontoväljavõtte põhjal saab teha järeldusi üksnes kaardimaksete kohta hasartmängude mängimisel, samas võib hageja seaduslikul esindajal olla täiendavaid hasartmänguväljaminekuid, mis on tehtud sularahas. Sellisele kahtlusele viitavad 19.09.2019 viis sularaha väljavõtmist kogusummas 660 eurot ajavahemikus kell 16:30-19:28 ning 15.10.2019 samuti viis sularaha väljavõtmist kogusummas 680 eurot ajavahemikus 17:00-20:32 (tl 17). Kohus ei saa siiski eeldada, et hageja seaduslik esindaja võimaliku hasartmängusõltuvuse tõttu jääb lapsele vajalik ülalpidamine andmata ja jätta selle tõttu elatise ka mingis ulatuses välja mõistmata. Küll aga on kostjal juhul, kui tal ka tulevikus esinevad kahtlused selles, et lapse kulud vajalikus ulatuses tegelikkuses kaetud ei saa, asuda teise vanemaga arutama võimalust, kuidas katta lapse kulud vahetult või siis et lapse eest asub edaspidi hoolitsema kostja.
15.Kokkuvõtlikult esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul asjaolud, mis annavad koostoimes aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel. Nendeks asjaoludeks on nii see, et hageja põhjendatud igakuised kulutused on ca 465 eurot kuus, kui ka see, et varasemalt on vanemad kokkuleppel leidnud, et 250 euro suuruse elatise tasumine on hageja jaoks piisav (mis viitab samuti sellele, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud ei ole hilisemas täpsustuses toodud ulatuses). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille põhjal oleks alust arvata, et alates aastast 2019 on lapse ülalpidamiskulud olulisel määral suurenenud. Lähtudes hageja põhjendatud kulutuste suurusest ning sellest, et kostja peab kandma poole lapse ülalpidamiskuludest, samuti asjaolust, et kostja on varasema kokkuleppega ise kinnitanud, et talle on võimetekohane tasuda elatist vähemalt 250 eurot kuus, on põhjendatud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära ning määrata elatise suuruseks 250 eurot kuus.
16.Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist ajavahemiku 01.01.2019-25.11.2019 eest tagasiulatuvalt kogusummas 1321,60 eurot. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel on vaidlus 6(8)
2-19-18543 selles, millises ulatuses on kostja hagejat selles ajavahemikus ülal pidanud. Vaidlus puudub selles, et vanemate omavahelise kokkuleppe kohaselt tuli kostjal tasuda elatist 250 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on esitanud juba tasutud elatise suuruse osas korduvalt vastuolulisi väiteid. Näiteks on hagis (tl 9) kinnitatud, et aastal 2019 on makstud elatist selliselt, et alles oktoobri 2019 eest on kostja jäänud võlgu 200 eurot ja novembri eest 250 eurot (varasemaid võlgnevusi hagi kohaselt ei esine). Hiljem on hageja esindaja asunud väitma, et kostja ei ole siiski tasunud ka varasemate kuude eest kogu kokkulepitud summat. Eelistungil väitis hageja, et kostja on tasunud elatist aastal 2019 kokku 1630 eurot, hilisemas menetluses on hageja väitnud, et tasutud elatis on siiski vaid 1380 eurot. Asja lõplikul läbivaatamisel väidetu kohaselt on kostja tasunud elatist vaid 1285,60 eurot. Kostja on väitnud, et on tasunud elatist ka sularahas. Kohtu hinnangul ei tekita hageja vastuolulised väited usaldust. Kohus peab põhjendatuks lähtuda algselt väidetust, mille järgi on tagasiulatuval perioodil elatis tasumata vaid oktoobri eest summas 200 eurot ja novembri eest summas 250 eurot. Kuivõrd tol ajal kehtinud kokkuleppe kohaselt tuli tasuda elatist 250 eurot kuus (mida kohus on pidanud ka põhjendatud elatise suuruseks) ning novembris on arvestatud tagasiulatuvat elatist vaid 25 päeva eest, võib tagasiulatuva elatise põhjendatud nõue olla maksimaalselt (200+208,33) 408,33 eurot.
17.Kostja on esitanud tõendeid (tl 89-93), millega kostja on soovinud tõendada aastal 2019 lapsele ülalpidamise andmist. Kohus märgib, et kostja ei ole täpselt välja toonud, milline asjaolu esitatud tõendist nähtub. Kohus peab siiski, kostja selgitusi arvesse võttes, põhjendatuks lugeda hagejale tehtud kulutused aastal 2019 tõendatuks järgmiselt- rõivaste soetamine 18.02.2019 summas 30,67 eurot (tl 89) ja 14.02.2019 summas 49,85 eurot (tl 90). Kohus märgib, et kviitungil on kirjas kliendina M T (kostja ema), kuid tavapärane on kasutada allahindluse saamiseks oma pereliikme või sugulase liikmestaatust ning seega ei välista see, et kulutused on teinud siiski kostja. Samuti vastab toodetel toodud suurus hageja eeldatavale kasvule (pikkus 152), arvestades hageja vanust (9 aastat) ning kohtul puudub seetõttu alus kahelda selles, et tegemist on just hagejale soetatud rõivastega.
18.Kostja esitatud arvelduskonto väljavõtetelt (tl 91-93) ei nähtu, kelle arvelduskontoga on tegemist. Kuivõrd hageja esitatud kontoväljavõttes (tl 78) on toodud kõik aastal 2019 kostja poolt E J-Rele tehtud ülekanded kostjalt ning kostja esitatud arvelduskonto väljavõtetel (tl 9193) nähtuvad sellised elatise maksete ülekanded E J-Rele, mis ei nähtu hageja poolt tl 78 esitatud kontoväljavõttest, tuleb kohtu hinnangul teha järeldus, et tegemist ei ole siiski kostja enda arvelduskontoga. Seda tõendab ka asjaolu, et Swedbank AS vastuse kohaselt on kostjal vaid üks konto Swedbank AS-is, mis on arestitud. Seega on tõenäoline, et kontoväljavõtetes (tl 91-93) kajastuvad ülekanded seonduvalt hageja ujumistreeningutega (juures käsikirjaline märge bassein), kogusummas 120 eurot, ei ole teostatud mitte kostja, vaid tema ema poolt. Kostja ema poolt tasutud summasid ei saa kohus lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
19.Kokkuvõtlikult peab kohus tagasiulatuva elatise perioodil tõendatuks kostja poolt vaid rõivaste soetamise 80,52 euro kulu kandmist. Kohus leiab, et kostja on selles osas andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Kohus peab võimalikuks arvestada sellega tagasiulatuva elatise väljamõistmisel ning rahuldab tagasiulatuva elatise nõude summas (408,33-80,52) 327,81 euro ulatuses.
20.Kohtuotsus peab olema täidetav. Kohtu hinnangul ei saa elatist maksma kohustatud isikult välja mõista elatist, mis on talle üle jõu käiv. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning 7(8)
2-19-18543 väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3311 ja 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Kohtu hinnangul võiks kostjalt suuremas ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmine seada kostja ka raskesse olukorda, arvestades tema väikest sissetulekut.
21.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajaperioodi 01.01.2019-25.11.2019 eest kogusummas 327,81 eurot ning alates 26.11.2019 elatise 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kõik kostja vastuväited, mis puudutavad ajaperioodi, mille eest ei ole elatist nõutud. Asjassepuutuvad on üksnes need asjaolud, mis puudutavad ajaperioodi alates 01.01.2019.
23.Hageja on taotlenud alles lõplike seisukohtade esitamise tähtajal pöörata kohtulahend viivitamata täitmisele. TsMS § 468 lg 3 järgi tunnistab kohus hageja taotlusel elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Taotluses ei ole toodud põhjendust. Seetõttu ei saa kohus ka veenduda, millises ulatuses elatis on hagejale hädavajalik. Kohus ei pea menetluse praeguses staadiumis otstarbekaks menetlust uuendada ning küsida kostja seisukohta taotluse osas. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohus märgib, et sellise taotluse esitamine alles lõplike seisukohtades ei ole mingil määral kooskõlas menetlusosalise TsMS § 329 lg 1 esimesest lausest tuleneva kohustustega esitada oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldati osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
26.Kohus selgitab pooltele, et kuni lahendi jõustumiseni on neil võimalik sõlmida elatise tasumiseks kompromiss. Sellisel juhul saab kohus lahendi tühistada ning kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissi. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.