Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-8163 ennistamist.

ASJAOLUD

Z Z esitas oma seadusliku esindaja X X kaudu 29.05.2019 X Zi vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemate abielu lahutatud 26.03.2019 ning hageja elab koos emaga ning kostja lapsele elatist ei maksa. Hageja pa-lub elatise välja mõista seadusega kehtestatud miinimummääras alates 01.06.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja välja mõista elatis tagasiulatuvalt 3100 eurot pe-rioodi 01.06.2018 kuni 28.05.2019 eest. Menetluse käik Kohus rahuldas hagi osaliselt, jättes rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude. Kohus rahuldas hagi alates 29.05.2019, mõistes välja igakuise elatise 270 eurot. Hageja vaidlustas otsuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 10.09.2019 tagaseljaotsus osas, millega jäeti rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue (resolutsiooni p 3) ja menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 6) osas.

Kohtuistung 17.04.2020. a kohtuistungil selgitas kohus pooltele, et kohus arutab ainult elatise tagasiulatuvat nõuet. Hageja esindaja selgituste kohaselt jääb ta esitatud nõude juurde. Hageja esindaja ei ole kindel, kas kostja on elatist maksnud. Samas võivad vanavanemad last toetada, see ei ole elatis. Tagaseljaotsusest on möödas seitse kuud ja sellel ajal on kostja tasunud ainult 06.02.2020 – 135 eurot, 10.02.2020 - 70 eurot ning 11.03.2020 - 270 eurot. Hageja esindaja selgituste kohaselt tal sellelaadseid volitusi ei ole. Kostja selgituste kohaselt on ta osutanud hagejale abi. Nimetatud perioodil on hageja seaduslikule esindajale kantud 1500 eurot. Samuti on kostja ema maksnud hagejale lasteaia eest 370 eurot. Võlg ei ole suur, ta oli töötu, kuid saab elatist maksma hakata pärast esimese töötasu laekumist. Samuti on kostja ülalpidamisel veel üks laps. Tagasiulatuvast summast tuleks maha võtta summad, mis on hageja seaduslikule esindajale kantud, seega jääks võlgnevus 1000 eurot. Kostja teeb kompromissettepaneku, et arvestatakse, maha nõudest tema kantud summad ning seejärel jääb võlaks 1100 eurot, mida kostja maksab osade kaupa. Kostja selgitab, et tööleping on nüüd sõlmitud, töötasuga 1300 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on veel teine laps.

Menetluse käik Kohus määras, et kohtuotsus tehakse teatavaks 30.04.2020. Kohus 30.04.2020 otsust ei teinud ja uuendas menetluse, leides, et pooltele tuleb anda täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks. Kohus tegi ettepaneku arutada asja kirjalikus menetluses, milleta pooled nõustusid.

2-19-8163

Hageja lõplikud seisukohad Lõplikes seisukohtades jääb hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgituste kohaselt ei saa vanavanemate poolt tehtud raha ülekandeid lugeda elatiseks. Samuti kostja poolt esitatud konto väljavõte ei tõenda, et lapse emale tehtud kanded oleks lapsele elatis, selgituseks on ainult raha. Kostja on tasunud võla, seetõttu ongi selgitustes raha. Seda on aru saada ka laekunud summadest.

Kostja seisukohad Kostja palub seisukohas (tl 104) jätta tagasiulatuv elatise nõue rahuldamata. Kostja leiab, et lapse vanavanemate poolt tehtud kanded saab lugeda kohustuse täitmiseks, kuna tema oli pikka aega töötu. Selline oli ka hageja seadusliku esindajaga kokkulepe. Perioodil 2018 märts kuni 2019 juuni sai osutatud lapse emale lapse kasvatamisel tuge ning see talle sobis. Lapse vanavanemad on kandnud hageja ja tema kontole kokku 1931,60 eurot. Lisaks on korduvalt abistatud sularaha andmisega. Seetõttu ei saa olla hagejal rahalisi nõudeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tõenditega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et elatise tagasiulatuv nõue on osaliselt põhjendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär oli 2018. a 500 eurot, millest elatise suurus on 250 eurot, alates 2019. aastast on 540 eurot ning elatise miinimummäär on 270 eurot. Igakuises elatise suuruses osapoolte vahel vaidlust ei ole, mille suhtes kohus on teinud ka tagaseljaotsuse. Kohus annab hinnangu tagasiulatuvale elatise nõudele. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet

2-19-8163 ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Kohus leiab, et hinnata vanemate võimekust ning asjaolu, kas tagasiulatuva elatise nõude rahuldamisel jääks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, tuleb hinnata mõlema vanema majanduslikkus olukorda. Ema X X sissetulekud ja varaline seisund järgmine. Lapsetoetus 120 eurot kuus (tl 84). Perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 moodustus töötasu pärast maksete maha arvamust 14 541,90 eurot, keskmiselt igakuiselt 1211 eurot (tl 89-91). Krediidiasutustes olemasolevatel kontodel on seisuga 27.04.2020 raha, mis kulub pere igapäevaelu toimetulekuks (tl. 94-98, 114-128, 137-141, 145-154, 155-169). Töölepingu kohaselt on X X töötasu 700 eurot, millele lisandub lisatasu vastavalt tulemustasu maksmise korrale (tl 182-183). Registritest saadud vastustega on tõendatud, et X Xl on kaasomandt korterist, kus pere antud hetkel elab. Sõidukeid tema nimele registreeritud ei ole ning ettevõttetes juhatuse liikmeks ei ole ning töötab alates 22.10.2012 TELE2 Eesti AS. Isa X Zi sissetulekud ja varaline seisund on järgmine. Perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 moodustus töötasuks peale maksete maha arvamist 2129,13 eurot (tl 87-88). Krediidiasutustes olevad vahendid on määras, mida saab kasutada igapäevaleu toiminguteks (tl 99-102; 129-136; 174-177). Registritest saadud vastustega tõendatud, et X Zi nimele kinnisvara registreeritud ei ole, samas on tema nimele registreeritud sõiduauto Ford Focus ehitusaastaga 1999. X Z on juhatuse liige OÜ-s x alates 08.02.2018, samas registri andmetest nähtub, et ettevõttel on esitamata majandusaasta aruanne. X Zil puuduvad alates 13.05.2020 kehtivad töölepingulised suhted. Kostja märgib, et on last toetanud, kuna oli töötu siis seda tegid lapse vanavanemad. Kostja on ka selles osas esitanud kohtule konto väljavõtted, (tl 105-106, 176-177), millest nähtub, et vanaema on lapse lasteaiamaksu tasunud. Kohus nõustub antud juhul hagejaga, et vanaema ja vanaisa võivad maksta lapse eest makseid, kuid seda ei saa lugeda lapse isa ülalpidamiskohustuse täitmiseks, vähemalt kohtule esitatud ülekannetest seda ei nähtu, et vanaema või vanaisa oleks sellist soovi üles näidanud. Seega ei saa kohus lugeda, et lasteaia maksete tegemine vanavanemate poolt oleks kostja ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostja esitas konto väljavõtte (tl 107, 174-175), millest nähtub, et perioodil 27.06.2018 kuni 18.05.2019 kanti hageja seaduslikule esindajale kokku 1501 eurot. Hageja esindaja selgituste kohaselt on see võlg, mida saab ka järeldada selgitusest, milleks on „raha.“ Esmalt märgib kohus, et makstud summadest ei saa järeldu, et need oleks tehtud võlgnevuse katteks. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks olnud mingeidki läbirääkimisi laenu suhtes. Samas möönab kohus, et elatise maksmisel peab olema selge, et see on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mistõttu kohus ei saa neid summasid lugeda hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja märgib, et tema ülalpidamisel on teine laps. Rahvastikuregistri andmetel on kostja ülalpidamisel 2005. aastal sündinud tütar. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja täidaks oma tütre suhtes ülalpidamiskohustust. Samas ei saa seda kohus ka välistada, kuna lapse isal

2-19-8163 on lapse ülalpidamiskohustus seadusega ette nähtud. Seega saab kostja oma teise lapse suhtes ülalpidamiskohustust täita ka vabatahtlikult. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et ka X X ülalpidamisel on teine laps, kes on sündinud 2008. aastal. Kohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt ei võimalda kostja hetke igakuine sissetulek hagejale tagasiulatuvalt elatist täies ulatuses maksta. Kostjal puudub kindel sissetulek ja vara, mida realiseerida kogu tagasiulatuva elatise summa maksmiseks. Samas on kostja nimele registreeritud sõiduauto ehitusaastaga 1999, mis võimaldab selle realiseerimisel osaliselt võlga kustutada. Ringkonnakohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisavasissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh võimalusel teenima lisasissetulekut, töökohta vahetama ning vajadusel müüma ka endale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kohus märgib, et tegemist on märkimisväärse summaga (3100 eurot), mille täitmine täies ulatuses käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuisele elatisele 270 eurot täitma veel ühekordse kohustuse. Samuti on kostja ülalpidamisel teine laps, kes tagasiulatuva summa 3100 eurot korraga makstes, jääks halvemasse olukorda. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt täies ulatuses enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Samuti juhib kohus tähelepanu, et kohtu poolt on elatis välja mõistetud alates 29.05.2019 summas 270 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja elatise tagasiulatuva nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja võlgnevuse 1000 eurot. Kohus leiab, kuna kostja oli ka seda summat valmis tasuma, siis ei sea nimetatud summa kostjat raskesse olukorda. Kohus juhib ka tähelepanu, olenemata sellest, et kostja on hetkel töötu, on ta töövõimeline isik, kellel ei peaks raskuseid valmistama uue töökoha leidmine.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab nõude osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

2-19-8163

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.