Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Otsuse teatavaks tegemise aeg
19. juuni 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-6320
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. märtsi 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1093,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6320 osas, millega maakohus mõistis YY-lt XX ülalpidamiseks välja igakuise elatise 45 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (resolutsiooni p 2) ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni p 3). Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista YY-lt XX ülalpidamiseks välja igakuine elatis 225 eurot ning jätta elatiselt seadusjärgne viivis välja mõistmata. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 4 ja 5).
Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni otsusega, millega jätta XX hagi YY-lt tagasiulatuva elatise 3017 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Jätta YY 29. aprilli 2020. a taotlus dokumentaalse tõendi portaali eesti.ee väljavõtte vastuvõtmiseks rahuldamata.
4.Rahuldada XX 25. mai 2020. a taotlus dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja võtta asja juurde portaali okidoki.ee kaks müügikuulutust ning teatmik.ee väljavõte.
5.Rahuldada YY apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Jätta 93 % XX menetluskuludest apellatsiooniastmes YY kanda. Jätta 7 % YY menetluskuludest apellatsiooniastmes XX kanda.
7.Rahuldada XX apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 550 eurot.
9.1.Jätta XX hagi YY-lt tagasiulatuva elatise 3017 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
9.2.Rahuldada osaliselt XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks.
9.3.Välja mõista YY-lt XX kasuks igakuiselt elatis 225 eurot alates 1. maist 2019 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 21. septembrini 2030.
9.4.YY-l tuleb elatis kanda CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
9.5.Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
9.6.Jätta 93 % XX menetluskuludest apellatsiooniastmes YY kanda. Jätta 7 % YY menetluskuludest apellatsiooniastmes XX kanda.
9.7.Mõista YY-lt XX kasuks välja 511,50 euro suurune menetluskulu. Mõista XXlt YY kasuks välja 35 euro suurune menetluskulu.
9.8.Tasaarvestada resolutsiooni p-s 9.7 nimetatud poolte menetluskulude nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista YY-lt XX kasuks välja 476,50 euro suurune menetluskulu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, laps) esitas 24. aprillil 2019 (täpsustatud 26. novembri 2019. a istungil) Harju Maakohtule YY (kostja, ema) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatise võla 3017 eurot ajavahemiku 1. maist 2018 – 30. aprillini 2019 eest ja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täiseealiseks saamiseni 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, kohustusega tasuda see iga kalendrikuu 15-ndaks kuupäevaks ette pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Tasumata elatise summalt palus hageja välja mõista seadusjärgse viivise kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse ja täiendavate sisukohtade kohaselt elavad vanemad alates 2017. a aprillist lahus ja nende ühine laps elab isaga (CC). 2018. a lõpetati vanemate ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha osas ja anti selles osas ainuhooldusõigus üle isale. Ema ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kohtuvälist kokkulepet emaga elatise maksmiseks saada ei ole õnnestunud. Alates 1. detsembrist 2018 laekub igakuine lapsetoetus isa pangakontole. Tagasiulatuva elatise nõue on alates 1. maist 2018 summas 3017 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi rahuldamise eeldused puuduvad. 2 (8)
Kostja leidis, et hageja ülalpidamises osalemise vaidluse saab lahendada kompromissiga. Kostjal on võimalus anda hagejale ülalpidamist 120 eurot kuus. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kostja ei vaidlusta elatise miinimummääras hageja vajadusi. Kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last ning ta ei ole võimeline hagejat nõutavas määras üleval pidama. Kostja peab hagejat ka vahetult üleval, nt 2019. aastal on kostja vahetult hagejat üleval pidanud 2030 euro ulatuses. Samuti tuleb arvestada lapse ülalpidamisel riikliku toetusega. Kostja töövõimet on piiratud. Ta viibib noorima lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kuna isa on takistanud emal lapsega vahetult suhelda, oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine emalt äärmiselt ebaõiglane. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 30. märtsi 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 45 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 1. maist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 21. septembrini 2030 ja elatiselt seadusjärgse viivise alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus määras kindlaks, et hagejale tuleb elatis tasuda isa pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlust ei ole, et hageja on poolte ühine 7-aastane laps, kes elab isa juures ning vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Maakohus leidis, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi. Hageja esitas nõude perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud määras, mistõttu tema vajadusi TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada ei ole vaja. Hageja põhjendatud vajaduseks tuleb lugeda igakuiselt kahekordne miinimumelatise määr. Maakohus viitas PKS § 102 lg-tele 1 ja 2 ning § 101 lg-le 1 ning märkis, et mõjuv põhjus miinimumelatise vähendamiseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole, et kostja on töövõimeline isik (vastupidist ei ole kostja tõendanud) ning kostjal on lisaks hagejale ülalpidamisel veel kaks alaealist last, s.o 2007. aastal sündinud tütar L ja 2019. aastal sündinud poeg N. Kostja ei ole menetluse kestel elatist rahas tasunud. Kostja on selgitanud, et annab hagejale vahetult elatist. Nimetatut kostja tõendanud ei ole. Seda ei tõenda kostja esitatud arved ega tšekid, kuna kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last ning esitatust ei nähtu, et kulu oleks kantud just hageja eest. Küll nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on võimeline hagejale elatist andma miinimummääras. Nimetatut kinnitavad hageja välisreisid, püsiv sissetulek ja lisasissetulek asjade müügist. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et osaliselt on hageja vajadused kaetud riikliku peretoetusega. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 45 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 1. maist 2018 – 30. aprillini 2019 eest jättis maakohus rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on elatise võlg. Kuna kostjal on ülalpidamisel kolm alaealist last ning kostja on esile toonud asjaolud, mille kohaselt ei ole tal majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik vaidlusaluse ajavahemiku eest elatist tasuda (sh noorima lapsega vanemapuhkusel viibimine), siis paneks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja majanduslikult keerukasse olukorda ning võib kostja viia ise abivajavate isikute hulka. Maakohus märkis, et ei hinda ka hageja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda, kuna mõistab elatise välja alla miinimummäära. Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 ning vastavalt poolte 26. novembri 2019. a taotlusele jäid menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 3 (8)
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsiooniastme menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja uue tõendi (töövõimetuslehest väljavõte). Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1 tähenduses seaduslik ja põhjendatud. Maakohus jättis resolutsiooniga lahendamata tagasiulatuva elatise nõude, kuigi järeldas oma põhjendustes õigesti, et nõude rahuldamine viiks olukorrani, kus kostja muutuks ise abivajavaks isikuks. Selliselt rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 5 sätestatut. Tegemist ei ole pelgalt formaalse rikkumisega, sest rikkumisest tulenevalt saab hageja oma tagasiulatuva elatise nõude uuesti kostja vastu esitada. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu eelkirjeldatud viga parandada, sest siis ei ole pooltel otsuse selles osas apelleerimise õigust võimalik realiseerida. Maakohus tuvastas, et kostja peab ülal kolme last. Sellega tuvastas maakohus ühtlasi, et kostja peab üleval ka hagejat, sest hageja on kostja üks kolmest lapsest. Kuigi hageja elukoht on isa juures, viibib ta ema juures praktiliselt üle päeva. Pooltel on vaidlus selle üle, millised on kaasnevad kulutused seoses hageja sagedase viibimisega ema juures, sh ema uue perekonnaga koos reisimisel ja vaba aja veetmisel. Kuludokumentidele hageja vastu ei vaielnud ja vaidlustas üksnes kantud kulude vajalikkuse. Hageja väide, et lapsele piisab jalgpallitrennist ja ujumine on liiast, et muuda olematuks fakti, et kostja on andnud lapsele ülalpidamist sellega, et tasus tema treeningute eest 50 eurot kuus. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb elatis välja mõista 45 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast aga mitte kostja pakutud 120 euro ulatuses. Otsusest ei nähtu, mille alusel maakohus miinimumelatist vähendas. Maakohus ei andnud PKS § 102 lg 2 mõttes hinnangut kostja väitele, et hagi rahuldamise korral oleksid kostja teised kaks last vähem kindlustatud. Maakohus jättis arvestamata kostja väited tema majandusliku olukorra kohta (TsMS § 442 lg 8) ja järeldas pangakonto väljavõttest valesti, et kostjal on püsiv sissetulek. Kostja tööleping on peatatud ja selle jätkamine ei ole kindel. Kostja poolt laste riiete ja enda isiklike asjade müük oli ajutine sissetulek. Maakohus tuvastas valesti ja asjakohatult, et kostja on töövõimeline. Kostja on hagis toodud perioodil olnud ajutiselt töövõimetu vähemalt 140 päeva seoses kolmanda lapse sünniga. See asjaolu on tõendatud lapse sünnitunnistusega. Kui kostja oleks pidanud töövõimetust eraldi tõendama, tulnuks maakohtul seda kostjale selgitada. Seoses Eesti Vabariigi haldusterritooriumil eriolukorra kehtestamisega ja koolimajade sulgemisega on laps vanemate juures viibinud võrdse aja. Kostja elukaaslase ettevõtte käive on langenud pea 50 %, mis toob kaasa lähiajal tööjõukulutuste kärpimise. Kostja on töölepingu alusel töötav isik ja seotud tööandja majandusliku edukusega. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos vastusega esitas hageja uued tõendid (apellatsioonkaebuse vastuse lisad 1–3). Hageja ei vaidle vastu, et kostja on seoses kolmanda lapse sünniga viibinud sünni- ja raseduspuhkusel ja saanud selle eest Eesti Haigekassalt hüvitist. See asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust, mistõttu tuleb koos apellatsioonkaebusega esitatud uus tõend jätta vastu võtmata ja kostjale tagastada. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada praeguse otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega vähendab maakohtu poolt väljamõistetud igakuiselt väljamõistetavat elatist ja märgib selle konkreetse summana. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni otsusega jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise 4 (8)
väljamõistmise osas. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles määrati kindlaks elatise maksmise viis ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulise rikkumise osas on osaliselt põhjendatud, kuid rikkumised on võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada.
7.1.Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel TsMS § 438 lg 1 teist lauset ja § 442 lg-t 5, sest ei ole otsuse resolutsioonis märkinud hageja kõiki nõudeid. TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas kostja vastu nõude PKS § 108 alusel, nõudes kostjalt tagasiulatuvat elatist alates
1.maist 2018 kuni 30. aprillini 2019 summas 3017 eurot. Maakohtu otsuse põhjendustes on maakohus nimetatud nõude sisuliselt lahendanud, kuid on selle otsuse resolutsioonis jätnud märkimata. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada otsusega, mille kohaselt jätta hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks summas 3017 eurot rahuldamata.
7.2.Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 439 ja ületanud otsuses nõude piire. Hageja nõudis tagasiulatuva elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras viivist. Samas on maakohus välja mõistnud viivise edasiulatuvalt elatise nõudelt. Maakohtu otsus tuleb resolutsiooni p 3 osas tühistada.
7.3.Maakohus on igakuise elatise välja mõistnud protsendina Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. See läheb vastuollu kohtupraktikaga. Riigikohus on leidnud, et kui kohtu poolt väljamõistetud elatist on vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. See on võimalik kohtuliku kompromissiga (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16). Seega ei saa näha ette miinimumist väiksema elatise muutumist vastavalt miinimumelatise määra muutumisele. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada ning määrata igakuiselt väljamõistetava elatise kindlaks summaliselt, mis ei sõltu kuupalga alammäärast.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, millises ulatuses katab kostja lapse vajadusi vahetu ülalpidamisega ning kas miinimummääras elatise väljamõistmisel jäävad kostja teised ülalpidamisel olevad lapsed vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja leiab, et ta on võimeline maksma elatist 120 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Kostja pidi tõendama, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära (TsMS § 230 lg 1). Maakohus on tuvastanud kostja pangakonto väljavõtte põhjal, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ning kostja ei ole tõendanud, et ta täidab osaliselt ülalpidamiskohustust kandes lapse vajadusi vahetu ülalpidamisega. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsus kostjalt elatise 45 % kuupalga alammäärast väljamõistmise kohta on nõuetekohaselt põhjendamata. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada.
8.1.Pooled ei vaidle, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt 26. novembri 2019. a istungi protokoll; I kd, tl 73). Hagi on esitatud 24. aprillil 2019 ning 2019. aastal oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise suuruseks 270 eurot. Maakohus tuvastas, et elatist tuleb vähendada alla miinimummäära, sest lapse vajadused on 5 (8)
osaliselt kaetud riikliku peretoetusega. Peretoetus ühele lapsele on 60 eurot kuus. Kolleegium märgib, et hageja ei ole maakohtu otsuse resolutsiooni selles osas vaidlustanud ning vastuväiteid, mis on ringkonnakohtule esitatud viimases seisukohas, ei saa arvestada.
8.2.Kolleegium märgib, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatuses ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Hageja isa on möönnud, et kostja vahetult kantavad ülalpidamiskulud võivad olla 25 eurot, sh meelelahutusele 5 eurot, juuksurile 5 eurot, telefonile 10 eurot, taskurahale ja koolitarvetele 5 eurot (vt hageja esindaja 21. jaanuari 2020. a menetlusdokument; I kd, tl 98 pöördel-99). Hageja isa hinnangul on ebavajalikeks kuludeks ujumistreening 60 eurot, kindlustus 30 eurot ja reisimine. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eeltoodud asjaolud ja esitatud tõendid otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata.
8.3.Kohtupraktikas on leitud, et vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Puudub vaidlus, et vanemate ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas on lõpetatud ning laps elab isaga (I kd, tl 6-9). Kostja väited lapse vahelduva elukoha kohta ei ole asjas tõendamist leidnud. Praeguses asjas ei saa esitatud asjaoludest järeldada, et vanemad on teistsuguses elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Kokkuleppe puudumisel ja erimeelsuste esinemisel tuleb kostjal elatis maksta lapse isa pangakontole (PKS § 100 lg 1). Kolleegium märgib, et kostja ei saa vanemana valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta kannab igakuiselt hagejaga seotud kulusid ujumistreeningule 50 eurot (I kd, tl 92-93). Hageja isa leiab, et tegemist ei ole lapse elulaadist tuleneva vajaliku kulutusega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud selle kulutuse kandmisega arvestamata, sest vanemate vahel ei ole PKS § 100 lg 3 järgi kokkulepet sellisel viisil ülalpidamise andmisega.
8.4.Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et ta kannab igakuiselt hagejaga seotud kulusid juuksurile 10 eurot (II kd, tl 2). Kulutused meelelahutusele võtab ringkonnakohus arvesse hageja esindaja poolt tunnistatud osas (vt hageja esindaja 21. jaanuari 2020. a menetlusdokumendi p 3; I kd, tl 98 pöördel-99), s.o 5 eurot, sest esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei saa teha järeldust, et need kulutused on 20 eurot (I kd, tl 81-83, 86). Kulutused telefonile võtab ringkonnakohus arvesse hageja esindaja poolt tunnistatud osas, s.o 10 eurot (I kd, tl 84, 196). Hageja esindaja on vaidlustanud asjaolu, et hagejal on tahvelarvuti numbriga 56463809, mille igakuiseks kuluks on 11,50 eurot (käibemaksuta) ning kostja ei ole oma väidet tõendanud. Lisaks võtab ringkonnakohus arvesse hageja esindaja poolt tunnistatud kulutused taskurahale ja koolitarvetele 5 eurot. Hageja isa ei ole ümber lükanud eeldust, et kui kostja kannab eeltoodud lapsega seotud kulutused 30 eurot kuus, siis vaatamata sellele peab ka tema igakuiselt selliseid kulutusi kandma. Muus osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud vahetult teiste hagejaga seotud kulutuste kandmist, mida tuleks elatise vähendamisel arvestada (I kd, tl 85, 87). Maakohus on leidis, et esinevad asjaolud elatise väljamõistmisel isale laekuva peretoetusega arvestamiseks ning seda asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses nõuetekohaselt vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt on igakuise elatise suuruseks 225 eurot (540–10–5–10–5–60÷2).
8.5.Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et seoses eriolukorra kehtestamisega on hageja kostja juures sama aja kui isa juures. TsMS § 652 lg 3 p 2 võimaldab uute asjaolude ja tõendite esitamise põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja ei ole peale üldsõnalise väite ühtegi konkreetset asjaolu ega tõendit esitanud, mida ringkonnakohus saaks asja lahendamisel arvestada. 6 (8)
8.6.Maakohus on tuvastanud, hinnates kostja pangakonto väljavõtet, et kostja on võimeline andma hagejale elatist miinimummääras. Praegusel juhul on ringkonnakohus tuvastanud, et lisaks vahetult tehtavatele kulutustele tuleks kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 225 eurot. Kostja apellatsioonkaebuse väite kohaselt muudab üle 120 euro suuruse elatise väljamõistmine teda ennast abi vajavaks isikuks. Puudub vaidlus, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last ning kostja väidab, et nemad jäävad elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja välja toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et igakuiselt 30 euro suuruste kulutuste kandmisel ja 225 euro suuruse elatise väljamõistmisel jäävad teised ülalpeetavad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja on esitanud apellatsioonkaebusega uue tõendi, et tõendada väidet, et ta on ajutiselt töövõimetu. Kolleegiumi hinnangul ei ole uue tõendi vastuvõtmise eeldused TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi täidetud ning seda ei saa vastu võtta. Puudub vaidlus, et kostjal sündis kolmas laps 16. mail 2019 ning eeltoodud asjaoluga on maakohus arvestanud (I kd, tl 45). Kostja ei ole seoses lapse sünniga kaotanud sissetulekut ega töökohta. Kostja saab vanemahüvitist 1008,43 eurot (bruto) kuus (I kd, tl 108 ja pöördel) ning kostja ei ole tõendanud, et tema töösuhe oleks lõpetatud. Samuti on hageja esitanud tõendid, millest saab järeldada, et kostjal on täiendav sissetulek – kostja tegeleb läbi äriühingu asjade müügiga. Selle asjaolu tõendamiseks esitatud hageja tõendid tuleb TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi vastu võtta, sest need on tekkinud pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
8.7.Kostja on välja toonud, et tema elukaaslase sissetulekuks on 800 eurot kuus ning pangakonto väljavõttega on tõendatud, et teise lapse ülalpidamiseks maksab kostja esimese lapse (tütar L) isa 200 eurot kuus. Menetluse ajal tehakse kostjale Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakseid 1008,43 eurot (bruto) kuus ning kostja ei ole tõendanud, et tema töösuhe oleks lõpetatud. Kolleegiumi hinnangul tõendavad kaudsed tõendid, et kostja ja tema elukaaslase igakuine sissetulek on suurem kui kostja väidetud 1660 eurot. Kostja elukaaslane on nelja äriühingu juhatuse liige ning kostja elustandard on keskmisest kõrgem, millele viitab perioodi 1. mai 2018 – 5. mai 2020 pangakonto käive 48 850,45 eurot (I kd, tl 63-69; 145-189). Kostja kontolt ei ole tehtud kulutusi eluasemele, mis tähendab, et need kulutused kaetakse kostja elukaaslase poolt.
9.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, kuid vaatamata sellele ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Mõlemad pooled palusid maakohtus menetluskulude jätmist poolte endi kanda.
10.Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse ja määrab poolte menetluskulud kindlaks (TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1).
10.1.Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 93 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb apellatsiooniastmes 7 % kostja menetluskuludest jätta hageja kanda ja 93 % hageja menetluskuludest kostja kanda.
10.2.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kolleegium määrab kindlaks apellatsiooniastme menetluskulud. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista 1008 euro suuruse lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulu tulenes järgmistest toimingutest: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 5 tundi, kompromissi läbirääkimised 1 tund, 9. juuni 2020. a seisukoha koostamine 1 tund. Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi rahuldada osaliselt. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid asjaolusid arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5,5 tundi, millest 4 tundi apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine, 1 tund kompromissi 7 (8)
läbirääkimised ja 30 min 9. juuni 2020. a seisukoha koostamine. Kolleegium vähendab esindaja ajakulu seetõttu, et hageja esindaja koostatud dokumendid kordavad suuremas osas menetluses juba varem väljendatud seisukohti, menetlusdokumentide ja -toimingute maht ei olnud suur ning sama esindaja on hagejat esindanud kogu menetluse käigus. Samuti ei nõustu kolleegium hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasuga, sest see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, sest esindajaks ei ole advokaat. Kolleegium peab põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuga). Kuna hageja on füüsiline isik ega ole seega käibemaksukohustuslane, siis sisaldavad õigusabikulud käibemaksu.
10.3.Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes 550 eurot (100 x 5,5). Kuna menetluskulude jaotuse järgi jääb 93 % hageja menetluskuludest kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks apellatsiooniastme menetluskuludena välja mõista 550 x 0,93 = 511,50 eurot.
10.4.Kostja on apellatsiooniastmes palunud mõista hagejalt välja 500 eurot lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale osutatud õigusabi 5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulu tuleneb järgmistest toimingutest: maakohtu otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi, kompromissi läbirääkimised 1 tund. Kolleegium leiab, et kostja taotletavad lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes 500 eurot (käibemaksuga). Kuna kostja on füüsiline isik ega ole seega käibemaksukohustuslane, siis sisaldavad õigusabikulud käibemaksu.
10.5.Seega tuleb kostja menetluskuludeks apellatsiooniastmes määrata 500 eurot. Menetluskulude jaotuse järgi jääb 7 % kostja menetluskuludest hageja kanda, seega tuleb hagejalt kostja kasuks apellatsiooniastme menetluskuludena välja mõista 500 x 0,07 = 35 eurot.
10.6.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 616 euro (651 – 35) suurune menetluskulu. Hageja ei ole taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist.
11.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.