Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavaks- 19. juuni 2020, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-20-7795

Tsiviilasi

K K hagi R K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3174,32 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja K K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja B K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja R K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista R K alates 29.05.2020 elatis K K ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras, kuid mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud kuupalga alammääras, kuni tütre K K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista R K elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu K K tekkinud kahju (elatise võlgnevus ajavahemiku 01.04.2020 kuni 28.05.2020) 546,32 eurot. Kohustada R K tasuma elatise ja tekitatud kahju (elatise võlgnevuse) B K arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulud jätta RK kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. R K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja palub mõista kostjalt R K hageja K K (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2020 kuni 28.05.2020 eest summas 546.32 eurot (292 eurot kuus) ning kohustada R K tasuma K K alates hagiavalduse esitamisest 28.05.2020 elatisraha igakuiselt 10. kuupäevaks 292 eurot B K arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni K K täisealiseks saamiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 17.06.2020. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse KK isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2020 292 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis