Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2020, Narva
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-20-8326 X X hagiavaldus X X vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X X (isikukood xxx, elukoha aadress: x), Lepinguline esindaja: Georgi Džaniašvili (e-post: [email protected]) Kostja: X X (isikukood x, elukoha aadress: xxx
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
2-20-8326 kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagi abielu lahutuse nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid abielu 05.07.2002 Venemaal, Ivangorodi linnas (Leningradi oblast). Abielu sõlmimise kohta on 05.07.2002 välja antud õiend I-BO nr x. Hageja selgitab, et alates 01.05.2020 ei ela ta kostjaga koos ning nende igasugune kooselu ning sellega seonduv on sellest hetkest pöördumatult lõppenud. Kuigi abielu sõlmiti välisriigis, elavad pooled alaliselt Eestis ning nende abielu lahutaminelõpetamine on võimalik Eesti kohtu kaudu tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) §-st 64 lg 2 sätestatust. Hageja on seisukohal, et umbes 18 aastat kestnud abielu on käesolevaks ajaks pöördumatult lõppenud, kuivõrd pooled ei ela enam koos. Hageja on kindel, et tema kooselu kostjaga enam ei taasta. Seega leiab Hageja, et PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.
Kohus kuulas pooled ära telefoni teel. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde, kostja oma seisukohta abielu lahutamise osas ei kirjalikult ega telefoni ärakuulamise käigus ei avaldanud.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abielutunnistuse kohaselt registreeriti poolte abielu 5.07.2002 5. juulil 2002 Ivangorodi (Leningradi oblast, Venemaa Föderatsioon) perekonnaseisuosakonnas. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus kuulas pooled ära telefoni teel. Hageja jäi ärakuulamise käigus oma nõude juurde. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Telefoniärakuulamise käigus teatas kostja, et ei ole valmis praegu abielu lahutamise osas seisukohta avaldama. Kostja ei teatanud ka, kui palju aega ta seisukoha kujundamiseks vajab. Kohus andis kostjale 10 päeva aega oma seisukohta kujundamiseks ja teatas, et teeb otsuse 19.06.2020. Kostja oma seisukohta ei teatanud. Eeltoodu alusel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulud Vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 164 lg-st 1 kan2
2-20-8326 nab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja esitas kohtukulude nimekirja ja taotluse need kostjalt välja mõista viidates TsMS § 164 lg-le 2, mille kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja ei ole põhjendanud ega selgitanud, kuidas TsMS § 164 lg-s 1 sätestatu ülemääraselt tema olulisi vajadusi kahjustab ja mis vajadusi hageja silmas peab. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.