Kirjalik menetlus poolte nõusolekul TsMS § 403 alusel.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V.V.’e hagi M.P. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista kostja M.P.’lt hageja V.V.’e kasuks elatis 45,00 € (nelikümmend viis eurot) kuus alates 01.06.2020 kuni V.V.’e poolt Pärnumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni s.o. 30.06.2022.
3.Välja mõista kostja M.P.’lt hageja V.V.’e kasuks elatise võlgnevus alates hagiavalduse esitamisest 14.01.2020 kuni 31.05.2020, so 4 kuu ja 18 päeva eest summas 207 eurot (kakssada seitse eurot).
4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu 01. kuupäevaks hageja V.V. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega: elatis V.le.
6.Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
2-20-654 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.14.01.2020 saabus kohtule xxxxxxxxxxx täisealiseks saanud V.V.’e hagi oma ema, M.P. vastu elatise 195 eurot kuus nõudes seoses sellega, et 18-aastane V.V. õpib Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja vajab emalt ülalpidamist, kuid ema ei maksa temale vabatahtlikult elatist. Hagiavalduse 14.03.2020 täienduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt hagejale elatusraha 195 eurot kuus alates täisealiseks saamisest xxxxxxxxxxx kuni kooli lõpetamiseni (koolitõendi kohaselt toimub see juunis 2022). Hageja kirjelduse kohaselt moodustavad tema kulutused 1 kuu kohta keskmiselt 234 eurot järgmiselt: kuna hageja elab veel Pärnu Laste- ja Noorte Tugikeskuses, siis puuduvad hetkel eluasemekulud, kuid on kulud toidule - 50 eurot, transpordile 20 €, sidekulud17 €, hügieenitarbed - 15 eurot, tervishoid - 12 €, kulud koolikohustusele - 20 €; riided-jalanõud 40 € ja muu püsikulu - 80 € (huvitegevuseks garaaži üür).
1.1.Hageja selgitusel vajab ta elatist seoses igakuiste väljaminekutega iseseisva elu alustamisel (üürikorteri kahekordseks sissemaksuks, esmatarbe vahendite soetamiseks, väikeste kodumasinate, toidu, koolitarvete ning hobitegevuseks). Hetkel on hagejal võimaldatud olla asenduskodu teenusel kuni 19-aastaseks saamiseni (13.10.2020) ja edasi suunatakse teda järelhoolduse teenusele, kus peab hageja ise end majandama ning arvestama ainult 250eurose toetusega. Kuid see summa ei kata ära inimese põhivajadusi. Hageja õpib täiskoormusega õppes, mis ei võimalda tal kooli kõrvalt tööle asumist ega lisasissetuleku teenimist. Hagiavaldusele on lisatud hageja kontoväljavõte perioodi 14.12.2019 – 14.03.2020 kohta, millest nähtuvalt hageja sissetulek 4 kuu jooksul on olnud keskmiselt 226 eurot kuus. Kostja kirjalik vastus
2.11.04.2020 kirjalikus vastuses vaidles kostja M.P. elatise nõudele vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata (kuna hageja ei ole oma kulutusi tõendanud) või kui kohus hagi menetleb, siis jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:
2.1.Kostja M.P. ülalpidamisel on 2 alaealist ülalpeetavat, xxxxxxxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxxxxx M.P. ja xxxxxxxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxxxxx S.P.i ning alaealiste laste ja enda kulude kõrvalt ei jätku kostja sissetulekutest täisealise hageja ülalpidamiseks. Kostja toob välja, et M.P. igakuised kulud on 511 eurot, millest kostja kanda on 255 eurot kuus, S.P.i igakuised kulud on 560 eurot, millest kostja kanda on 280 eurot kuus, lisanduvad kostja enda kulud 583 eurot kuus (sh ülikooliõpingutega seotud kulu 187 eurot kuus). Kokku kulub kostjal enese tavapärase ülalpidamise tagamiseks ja oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt 583,90 + 535,70 = 1119,60 eurot. Kostja töötab pedagoogina Xxxxxxxxxxxxx ning tema keskmine töötasu viimase kuue kuu eest on olnud 1011,60 eurot (vt. lisa 9). Sellele lisaks laekub kostjale igakuiselt alaealiste laste peretoetus, so 60 eurot kummagi lapse kohta ehk 120 eurot kuus, millega kostja igakuised keskmised sissetulekud moodustavad kokku 1131,60 eurot. Arvestades, et kostja enese tavapärase ülalpidamise kulud moodustavad 583,90 eurot ning tema kahe alaealise lapse omad kokku 535,70 (teise poole tasub laste isa), jääb kostjal igakuiselt oma sissetulekutest üle 12 eurot. Kostja
2-20-654 hinnangul on tema enese tavapärase elulaadi tagamine ca 584 euro ulatuses mõistlik, kuivõrd see jääb sarnasesse suurusjärku Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Kostja ei ole võimeline andma ühelegi täisealisele õppivale lapsele ega ka muule abivajavale pereliikmele ülalpidamist kahjustamata enese ja oma alaealiste laste tavapärast ülalpidamist.
2.2.Hageja on väitnud, et vajab vahendeid mitmekordse üüritasu sissemakseks, mööbliks jmt. Kostja leiab, et see ei kuulu isiku absoluutsete minimaalsete eluvajaduste tagamiseks tarvilike kulude hulka. Asjaolu, et täisealiseks saanud laps soovib üksi elama asuda, on tema mugavuskaalutlustel põhinev soov, mitte vältimatu vajadus. Ka ei ole 80 eurot kuus hobitegevuse kuludeks mõistlik ega ka vältimatult vajalik. Kostja teiste laste huvitegevuseks kulub kordi vähem.
2.3.Hageja on märkinud, et hakkab riigilt alates 13.10.2020 saama igakuse toetusena 250 eurot kuus, ent on jätnud märkimata, et saab juba praegusel ajal elatist oma isalt igakuiselt 250 eurot kuus ning on saanud koolilt eritoetust (detsembris 2019 105 eurot ja jaanuaris 2020 40 eurot). Kostja leiab, et tegelikkuses on hageja eluvajadused juba täielikult kaetud oma isa, V.V. poolt saadava elatisega (250 eurot kuus, vt. tervikavalduse lisa pangakonto väljavõte). Hageja on märkinud, et tema igakuised kulud kokku on 234 eurot, ent nõuab sellest hoolimata 195 euro hüvitamist kostjalt. Kostja leiab, et kuna vanemad annavad lastele ülalpidamist osavõlgnikena ja nende majandusliku olukorra erinevust tuleb Riigikohtu suuniste kohaselt arvestada, siis hageja isa ongi võimeline andma hagejale ülalpidamist ja seda ka enamas määras kui kostja, kuivõrd hageja isal ei ole rohkem ülalpeetavaid ning tema majanduslik elujärg on muude kohustuste puudumise tõttu oluliselt kõrgem. Oma sissetulekute kohta oktoober 2019 – jaanuar 2020 esitas kostja palgalehed, mille järgi keskmine netopalk on olnud 995 eurot. Kulude tõendamiseks esitas kostja üürilepingu ja kommunaalkulude arved, lasteaia arved, laste huviringide arved, enda lõunasöögi arved. Menetluse edasine käik
3.18.05.2020 määrustega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning kostja 11.04.2020 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ning küsis Maksu-Ja Tolliametilt andmed kostja tulu kohta. Samuti andis kohus 18.05.202 määrusega pooltele aja kompromissi või lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 01.06.2020, määrates poolte nõusolekul asja lahendamise kirjalikus menetluses ning lahendi teatavaks tegemise ajaks hiljemalt 19.06.2020.
4.01.06.2020 kirjas kohtule hageja V.V., lähtudes kostja sissetulekutest ja väljaminekutest ning varasemast kohtuasjast, vähendas elatise nõuet 90 eurole ning täpsustas, et elatise nõudmise periood on xxxxxxxxxxx kuni kooli lõpetamine 06.2022. Hageja leiab, et kahel väiksel alaealisel lapsel on ka isa, kes peab neid toetama ning ei pea kõike maksma ema. Hageja kinnitab, et tema täisealiseks saamisest alates ei ole kostja maksnud hagejale elatist, teine vanem V.V.maksab elatist 250 eurot kuus. Hageja toob välja, et hetkel tema sissetulekud elatise, stipendiumi ja taskurahana on kokku 350 eurot (lisaks sobivusel eritoetus 40 € kuus), kulutused on hetkel ca 234 eurot, kuid hageja selgitusel siiani ei ole ta pidanud tasuma eluaseme kulusid, kuid edaspidi need hakkavad lisanduma ning täiskoormusel õppimisel vajab hageja lisasissetulekut. Seetõttu hageja nõuab, et kostja maksaks elatist 90 eurot kuus. Hageja esitas küsitud kontoväljavõtte ning garaaži üürimise arve summas 80 eurot kuus.
5.Kostja 01.06.2020 teatas kohtule, et jääb senisele seisukohale ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja eluvajadused ei ole tõendatud ning hageja enese poolt loetletud minimaalsed eluvajadused on juba igakülgselt kaetud. Kostja selgitab kohtule, et tal pole kunagi olnud probleemi ühtki oma last ülal pidada ega neid kasvatada, ent Hageja on ainus laps tema viiest ülalpeetavast, kes ei allunud kodustele reeglitele, sattus pidevalt nö pahandustesse, ei viitsinud koolis käia, kukkus rohketest ainetest läbi jne, mis päädisid lõpuks sellega, et lapse parimates huvides leiti, et tal on parem elada oma perekonnast eemal. Hageja suunati asenduskoduteenusele 16- aastasena, s.t et terve eelneva elu elas ta oma perega. Kostja soovib, et Hageja saaks hea hariduse ja et ta elus hästi toime tuleks, ent hagejal pole võimalik nõuda oma vanematelt, eelkõige emalt, kel on veel teisigi ülalpeetavaid,
2-20-654 enese elu täielikku kinnimaksmist, sest tema soovib korterit üürida. Sama probleemi ees on seisnud ka hageja kaks õde, kes õpivad täna ülikoolis, elavad ühiselamutes ja käivad kooli kõrvalt tööl. Kostja esitas kohtule enda pangakonto väljavõtted, sh andmed magistriõppe kulude kohta. Kostja selgitusel õpingute periood kestab augustist juunini, s.t et õppevaba periood on üksnes juuli kuu. Käesoleval aastal on see Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 väljakuulutatud eriolukorra tõttu olnud küll erinev, s.t et kontaktset õppetööd eelnevad kaks kuud ei toimunud, ent tavapärane õppekorraldus taastub uuest õppeaastast. Tänaseni pooled kohtule käesolevas asjas kompromissi esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma last, kes jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist kutseõppeasutuses, maksimaalselt kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.
7.Pooltel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: -
hageja V.P. vanemateks on V.V.ja kostja M.P., hageja on sündinud xxxxxxxxxxx ja sai täisealiseks xxxxxxxxxxx. Pärnu Maakohtu 13.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18469 võeti alaealise V.V.’e vanematelt V.V.’elt ja M.P.’ilt täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus ning määrati V.V.’e eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni Pärnu Linnavalitsus (tõendatud rahvastikuregistri väljatrükiga).
-
hageja V.P. õpib alates 02.09.2019 Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 1. kursusel ja lõpetab õpingud planeeritult juunis 2022 (tõendatud hagiavaldusele lisatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse 20.12.2019 tõendiga nr 3.1.-8/208)
-
Vanem V.V.on tasunud hagejale kogu hagetava perioodi, so alates xxxxxxxxxxx kuni tänaseni jooksul igakuiselt elatist 250 eurot kuus. Hageja saab õppeperioodil põhi- ja eritoetust 60 + 40 eurot kuus. Seega hageja sissetulek hetkel 350 eurot kuus.
-
kostja M.P. tasus Pärnu Maakohtu 18.02.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14047 kinnitatud kompromissi alusel alates 01.04.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni hagejale elatist 90 eurot kuus (kohtulahend toimikus). Hageja kinnitab ja kostja võtab õigeks, et kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamisest 13.10.2020 kuni käesoleva ajani hagejale elatist maksnud.
-
kostja M.P.l on kokku 5 last, kellest kaks last, xxxxxxxxxxxxx sündinud S.P.i ja xxxxxxxxxxxxx M.P. on alaealised ja kostja ülalpidamisel.
8.Pärnumaa Kutsehariduskeskuse poolt 20.12.2019 väljastatud tõendi järgi õpib V.V. nimetatud õppeasutuses 1. kursusel keevitaja elukutset alates 02.09.2019. V.V. sai täisealiseks xxxxxxxxxxx, so õpingute ajal ja jätkab plaani kohaselt õpinguid kuni juunikuuni 2022, olles sel ajal 20-aastane (hageja saab 21-aastaseks xxxxxxxxxxx). Seega on hageja PKS § 97 p 2 järgi õigustatud küsima õppimise ajal ülalpidamist oma vanematelt, eelkõige vanemalt, kes temaga koos ei ela ja tema eest igapäevaselt eluaseme, toidu jms ülalpidamise kulusid ei kanna.
9.PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. PkS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist
2-20-654 ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 98 g 1 kohaselt Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
10.Seega PKS § 97 p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid PKS § 102 lg 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt.
11.Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt toodud asjaolusid ja tõendeid, mille kohaselt kostjal kulub kahe alaealise lapse ülalpidamiseks kokku 535,70 eurot kuus (teise poole tasub laste isa) ning kostja enese tavapärase ülalpidamise kuludeks 583,90 eurot kuu, kokku ca 1120 eurot kuus. Kostja M.P. töötab pedagoogina Xxxxxxxxxxxxx, kostja teatel on tema igakuised keskmised sissetulekud hagetaval perioodil olnud kokku 1131,60 eurot ning vabu vahendeid hageja jaoks oleks kuni 12 eurot kuus. Kohtu päringule vastuseks, Maksu- Ja Tolliamet esitas 20.05.2020 seisuga kostja M.P.i tulu kohta perioodil 01.09.2019 kuni käesoleva ajani tõendi, mille kohaselt kostja tulumaksudeklaratsiooni järgi netotulu 2019.a oli kokku 12 983,13 eurot (brutotulu 13 912,47 eurot - tulumaks 929,34), so igakuine netotulu 1081 eurot kuus, koos toetustega moodustab tulu 1200 eurot kuus. Kostja netotöötasu perioodil 2020.a jaanuar – aprill on tööandja deklareeritud väljamaksete järgi olnud 1000 – 1150 eurot kuus. Kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete järgi on kostja sissetulekud 2020.a samuti ca 1150 eurot kuus (palk 1030 eurot + peretoetus 120 eurot), lisaks on kostja saanud märtsis 2020 tagasi tulumaksu summas 601 eurot, millega lisandub igakuisele tulule keskmiselt 50 eurot kuus (600:12 kuud=50 eurot), kokku moodustab kostja keskmine sissetulek vähemalt 1200 eurot (1150 eurot + 50 eurot). 11.06.2020 esitas kostja Tartu Ülikooli 20.05.2020 tõendi, mille kohaselt õpib kostja M.P.i alates 02.09.2019 eripedagoogika õppekava bakalaureuseõppe tasuta 1. aasta üliõpilasena, nominaalse õppeajaga 3 aastat. Kostja selgitusel on õppetööst ja seega kuludest vaba periood juulikuu, kuid 2020.a ei ole eriolukorra tõttu toimunud tavapärast õpet ka märtsist maini, mille võrra kostjal on kulunud koolituskuludeks vähem. Konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja saanud õppimiseks ka vajaduspõhist toetust 2019.a 75 eurot kuus ning 2020.a 135 eurot kuus, mida kostja ei ole oma sissetulekutes välja toonud, kuid mis mõjutavad kostja õppekulusid.
12.Eeltoodud asjaolusid arvestades kohus leiab, et kostjal on olemas teatud ulatuses vabu vahendeid, mille arvelt on tal võimalik anda ka hagejale ülalpidamist ilma, et kostja kahjustaks enese ja oma alaealiste laste ülalpidamist. Kostja väited, et hageja elamiseks vajalikud kulud on täielikult kaetud teise vanema poolt antava elatise ja õppetoetuste jms summadega, on vastuolus kostja enda väidetega vanemate vastutuse osas lapse ülalpidamisel osavõlgnikena, st kumbki vanem peab tegema endast oleneva oma võimaluste piires. Samuti ei kajasta hagejale teadaolevad praegused kulud kõiki õpingute ajal vajalikke tegelikke kulusid (eluasemekulud puuduvad täielikult). Mis puudutab kostja väiteid, et Sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevalt on hagejale tagatud kuni 25-aastaseks saamiseni järelhooldusteenuse raames toetus 250 eurot kuus, mistõttu hageja kulud on teise vanema poolt makstava elatise ja toetustega täielikult kaetud ja kostja neid üldse kandma ei pea, siis PKS § 98 lg 1 ega muud perekonnaseaduse sätted ei näe ette üleneja sugulase
2-20-654 vabanemist abivajava alaenja sugulase ülalpidamise kohustusest riiklike või kohaliku omavalitsuse toetuste arvelt.
13.Väljamõistetava elatise suurus. Kohus, hinnates kohtu ette toodud asjaolusid ja olemasolevaid tõendeid, leiab, et hageja kasuks kostjalt välja mõistetava mõistliku elatise suurus on 45 eurot kuus, mis vastab poolele summale kompromissimääruse alusel kostja poolt alaealisele hagejale makstud elatisest ning võtab arvesse hageja vajadusi ja kostja sissetulekute võimalikku kõikumist, kuigi käesoleval ajal kogutud tõendite järgi on kostjal võimalikke vabu vahendeid veidi suuremas ulatuses. Kohus lähtub elatise suuruse kindlaks määramisel eelkõige järgmistest asjaoludest: 1) kostjal on 2 alaealist ülalpeetavat, kostja kulud igakuiselt on küll vähemalt 1120 eurot, kuid kostjal on olemas igakuine kindel sissetulek töötasuna ja toetustena vähemalt 1200 eurot kuus, 2) hageja on täisealine laps, kelle nõutav elatis on piiratud konkreetse perioodiga (2019.a oktoobrist kuni 2022.a juunikuuni, so 32,5 kuud), 3) hageja esitatud andmete ja tõendite järgi tema igakuised kulud on hetkel keskmiselt 234 eurot kuus, kuid igasugused säästud hagejal iseseisvaks eluks puuduvad ning asenduskodu teenusel elamise lõppedes suurenevad hageja kulud oluliselt, kuna hageja peab hakkama tasuma ka eluasemekulusid. Olenemata sellest, kas hageja asub elama üürikorterisse, ühiselamusse vms eluruumi, kaasnevad sellega üüri- ja kommunaalkulud, samuti iseseisva elu alustamisega seoses kulutused igapäeva eluks vajalikele esemetele (voodiriided, köögtarbed jms). Keevitajaks õppiva hageja huvitegevusega seotud kuluna garaaži renti võib pidada tulevase elukutse tarbeks mõistlikuks kulutuseks. Hageja kulude arvestuses toodud muud kulud toidu, tervishoiu, side jms osas on tavapärased, nende kandmine nähtub hageja konto väljavõtetest ega vaja kohtu hinnangul eraldi tõendamist. Hageja kulud on toodud väga minimaalsetena.
14.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 45 eurot kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 14.01.2020 kuni õpingute lõpuni 30.06.2022. Kohtuotsuse tegemise ajaks kostja elatise võlgnevus hageja ees perioodi 14.01.2020 – 31.05.2020, so 4 kuu ja 18 päeva eest moodustab 207 eurot ( (4 kuud x 45€/kuus) + (18 päeva x 1,50€/päevas) = 180 + 27= 207 eurot), mida kostja on eeldatavasti võimeline tasuma osamaksetega jooksva elatise kõrvalt. Kohus ei pea põhjendatuks elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist vastavalt PKS § 108, kuna hagejal oli võimalik koheselt kohtu poole pöörduda ja arvestades kostja sissetulekute suurust on tal raske võlgnevust tasuda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja võlgnevusena alates hagi esitamisest 14.01.2020 kuni 31.05.2020 kogunenud summas 207 eurot ning jooksva elatisena alates 01.06.2020 kuni õppeasutuse lõpetamiseni 30.06.2022.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.