Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSKULUD

2-20-541

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagiavalduse kohaselt soovivad hagejad suurendada 01.10.2018 Pärnu Maakohtu määrusega kostja poolt maksmisele kuuluvat elatist perekonnaseaduses sätestatud minimaalmäärani lapse kohta. Elatise suurendamise nõuet põhjendavad hagejad lastele vajaminevate kulude tõusuga ning üldise hinnatõusuga. Laste ema on ise 100% töövõimetu, kuid et tagada lastele täisväärtuslik elu, on ta sunnitud töötama. Laste isa ei ole panustanud laste ülalpidamisse ka muul moel, kuna tema suhtlemine lastega on minimaalne. Täiendavalt on hagejad oma nõude põhistamisel viidanud Riigikohtu lahenditele, mis annavad aluse elatise suuruse muutmiseks ainuüksi siis, kui on muutunud miinimumelatise suuruse aluseks olev Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäär. Sel juhul saab üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada. Hagejad on 11.03.2020 esitatud seisukohtades välja toonud oma tegelikud kulud sh toonud välja, et laste kulud on võrreldes 2018 aastaga suurenenud (1.kd tl 33-36). Enim on suurenenud kulud seoses laste elamistingimuste parandamisega, kuna laste ja ema elukohaks olev korter oli olukorras, mis on kahjulik laste tervisele, eelkõige noorema lapse tervisele. Elamistingimuste parandamiseks võttis hagejate seaduslik esindaja laene, et teha remonti ja sisustada korter. Lisaks on suurenenud transpordikulud, kuna lapsed käivad xxxxxxx xxxxxxxx trennidesse ning isiklik transport on vajalik ka seoses vajadusega käia noorema lapsega Tartus ja Tallinnas arsti juures. Kostja vastuväited (1.kd tl 17-20; 2.kd tl 7-9) Kostja leiab, et hagi tuleb elatise nõude suurendamise osas jätta rahuldamata. Ta nõustub sellega, et lastele peab olema tagatud täisväärtuslik elu, kuid ei nõustu elatise suurendamisega, kuna kostjal on ebaregulaarne sissetulek ning endal rahaliselt raske olukord. Kostja enda kulutused elamisel koos elukaaslasega üürikorteris on keskmiselt 300 eurot kuus ja nendega elab lisaks elukaaslase 2 alaealist last. Kostja on seadnud kahtluse alla hagiavalduses esitatud laste igakuiste kulude paikapidavuse. Ebausutavad on kulutused eluasemele, transpordile, riietele, jalanõudele. Kulud huviringidele, meelelahutustele ja laagritele ei ole vältimatud kulud ega eluliselt vajalikud. Täpsustavalt on 2020 märtsikuu kulutuste kohta kostjale arusaamatud hagejate kulud ravimitele ning ta leiab, et näidatud kulud toidu- ja esmatarbekaupadele ei saa olla ühe kuu kulud. Kulud sõiduvahendi varuosadele ei ole regulaarsed igakuised kulud ning osaliselt on need kaheldavad. Kogumishoiuste käsitlemine täisväärtuslikuks eluks vajaminevana on kostja hinnangul ilmselge liialdus. Ka on kostjal tekkinud kahtlus, et osa hagejate seaduslikule esindajale väljastatud krediidist ei ole kasutatud hagejate huvides ning ta ei ole nõus sellega, et peaks hakkama tasuma elatise näol igakuiselt kulude eest, mis ei ole hagejatega otseselt seotud.

2-20-541

06.04.2020 on kostja teatanud, et tema ja X OÜ vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud ja kostja on töötuna registreeritud. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele (1.kd tl 33-37; 1.kd tl 118-120; 2.kd tl 4-5) Hagejad on seadnud kahtluse alla kostja väited sissetulekute väiksuse kohta ning seovad näidatud sissetuleku vähenemise hagejate esindaja pöördumisega kostja poole elatise suurendamise sooviga. Ei ole usutav, et töötades erinevatel objektidel Soomes ja Norras on kostja töötasuks kehtiv minimaalpalk. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaks alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja väidab, et tema enda kulutused eluasemele on 300 eurot kuus, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid igakuiste kulude kohta ega ka fakte, et minimaalmääras elatise maksmine hagejatele seaks ohtu kostja enda igapäevase hakkamasaamise. Hagejad on seisukohal, et nende igakuised kulud on avalduses õigesti kajastatud ning kooskõlas igakuiste tegelike kuludega.

KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2-20-541

rahuldamata ka kostja taotlused osade hagejate poolt esitatud tõendite mittearvestamiseks (2.kd tl 9). Käesoleval juhul on hagejad vaatamata sellele, et elatise nõudmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras ei ole vaja laste vajadusi eraldi tõendada, seda teinud (1.kd tl 38-107, 121-172) ning esitanud kokkuvõtvalt arvestuse ühe kuu, so märts 2020 kohta, kust nähtub laste vajaduste suurus ühes kuus, mis kajastab ka laste vajaduste suurenemist. Hagejad on tunnistanud, et kõik kulutused (näit kulutused ravimitele) ei ole kulutused ühes kuus, samas on kõnealuse kuu kulutused eriolukorra tõttu väiksemad nii transpordile kui ka huviringidele/hobidele. Kohus nõustub kostjaga, et kiirlaene ei tohiks võtta kergekäeliselt ning veelgi enam ei ole põhjendatud nende arvestamine vajaduspõhise kuluna laste ülalpidamiseks, samas on hagejate esindaja usutavalt põhjendanud suhteliselt suurt elamiskulu seonduvalt elukoha vahetuse ja elamistingimuste parendamisega, samuti kiirlaenude võtmist. Lastele kogumishoius on vajalik edaspidiseks ning tegemist on kuluga, mis ei ole ilmselgelt vajalik olukorras, kus laste vanematel vastavad rahalised vahendid puuduvad. Kohus nõustub kostjaga, et transpordikuluna ei saa arvestada üksnes kütusekulu, vaid tuleb arvestada ka sõiduki hooldus- ja remondikulu. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et osaliselt võivad hagejate kulutused olla ülepaisutatud ega kooskõlas laste tegelike vajadustega, kuid kuna hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud alamääras, on TsMS §-s 459 sätestatud tingimused elatise muutmiseks on täidetud.

2-20-541

hagejate poolt omaosalustasuna Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasumisele kuuluvat summat. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele, piirdub kohus selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus hindab hagejate põhjendatud õigusabikuluks 660 eurot (16,5 tundi tunni hinnaga 40 eurot). Kuna hagejad on alaealised, on nad Justiitsministri 05.01.2017 määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ alusel kasutanud toetusena antavat riigi õigusabi summas 400 eurot ning ülejäänud osa 260 eurot, so hagejate omaosalise osa (660-400) kuulub kostjalt väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.