Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. juuni 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-6538
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu ülalpidamise tagamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 02.01.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
XX 29.01.2020 apellatsioonkaebus 1800 eurot Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Krista Paal Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.01.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastustajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
Tsiviilasi nr 2-19-6538 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 29.04.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks tagasiulatuvalt, alates 10.06.2018 kuni 28.04.2019, elatis summas 2127 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks alates 29.04.2019 elatis 200 eurot kuus ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Poolte abielu registreeriti 25.02.2014 ja abielust ei ole sündinud ühiseid lapsi. Pooled elasid koos hagejale kuuluvas 1-toalises korteris, aadressil XXX. Hageja töötas X AS-is kuni 19.03.2019. Hageja tervis halvenes 2018. a alguses ning ta viibis haiguslehel alates 10.09.2018 järjest 6 kuud, mille tõttu ütles tööandja töölepingu üles. Hageja on alates 20.03.2019 töötuna arvel Eesti Töötukassas.
3.Kostja lahkus hageja ja kostja ühisest kodust 10.06.2018 ning jättis hageja raskesse majanduslikku seisundisse. Hageja sissetulekud olid seoses haigusega vähenenud ja põhiline osa hageja sissetulekust kulub ravimite soetamisele, taastusravile ja eriarsti visiitidele. Hageja igakuised kulud on 551 eurot ja sissetulek 347,25 eurot. Ajal, mil kostja elas hagejaga koos nende ühises kodus, toetas kostja hagejat kommunaalkulude, elektri ja toidu soetamisega. Pärast lahkumist ei ole kostja hagejat toetanud ega aidanud, olgugi, et on teadlik hageja halvast tervislikust ja majanduslikust seisundist. Hageja on olnud sunnitud äraelamiseks kasutama oma emalt päranduseks saadud kasutushoiust. 4. Kostja väide, et ta kolis hageja juurest ära seoses hageja süülise käitumisega, on vale. Kostja probleemiks oli alkoholi kuritarvitamine, pideva töökoha puudumine, kasiinod ja nn sõbrad, kellega kostja õhtuid ja öid lõbusalt veetis. Kostja elustandard ei olnud hagejale vastuvõetav ja see tekitas lahkarvamusi. 2017. a oli hageja sunnitud tooma oma ema, CC, elama Eestisse, kuna tema tervis halvenes ja ta ei tulnud üksi elamisega Ukraina Vabariigis toime. Kolm inimest pidid mahtuma 32 m2 suurusesse, ühetoalisse korterisse. Hageja ja kostja olid eelnevalt kokku leppinud hageja ema hoolduses.
5.Hageja ema võõrandas Ukraina Vabariigis talle kuuluva kinnisvara ning raha 15 500 Ameerika Ühendriikide dollarit (USD) kanti 2018. a aprillis hageja arvele, eesmärgiga hageja ema ülalpidamise tagamine. Hageja kasutaski seda raha oma ema hooldamiseks ja ravikorralduseks. Hageja ema suri 24.11.2018 ning hageja korraldas ema matused, kandes matuse-, kremeerimise ja peielaua kulud ema poolt hageja pangaarvele kantud rahadest. Hageja ja tema ema vahelise kokkuleppe kohaselt pidi hageja ülejäänud summa (7 000 USD) pärast hageja ema surma üle andma hageja Inglismaal elavale tütrele GG-le. Kuna haigekassa poolt makstavast töövõimetushüvitisest ei piisanud, hakkas hageja kasutama enda ülalpidamiseks hageja ema poolt üle kantud raha.
6.Hageja peab kooselu taastamist võimatuks, kuna kostja veedab juba aega uue naisega. Kostja tegi kõik endast oleneva, et abielu lõhkuda ja haige abikaasa, kui tarbetu ja kasutu, maha jätta. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja pangakontol on 7000 USD, mis annab hagejale võimaluse iseseisvalt end ülal pidada. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-6538
8.Poolte lahuselu oli tingitud hageja käitumisest. Pooled elasid koos 32 m2 suuruses ühetoalises korteris, kus on ainult üks elutuba. Jaanuaris 2018 kutsus hageja Ukrainast Eestisse, poolte ühisesse korterisse elama oma ema. Kodus hakkasid tekkima tülid ning kostja oli sunnitud lahkuma.
9.Vaatamata lahuselule jätkas kostja oma abikaasa toetamist, andis talle raha, ostis vajalikke ravimeid, kuid poolte suhted muutusid pingeliseks. Hageja aitas rohkem oma ema, enda tervisega korralikult ei tegelenud.
10.Kostja pakkus hagejale kooselu taastamist, kuid hageja ei ole huvitatud. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis 02.01.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Hageja ei ole tõendanud oma töövõime puudumist. Asjaolu, et hageja on töötu, ei välista objektiivseid võimalusi iseenda ülalpidamiseks. Hageja pole täpsustanud, kas hageja elukohaks olev korter on poolte ühisvara. Sellest sõltumata võib maakohtu hinnangul järeldada, et kostja on jätnud ühise elukoha koos eluks vajaliku varaga hageja valdusesse, sellega sisuliselt hagejat toetades.
13.Hageja kontol oli seisuga 16.04.2019 raha summas 7 000 USD. Hageja pole tõendanud oma väidet, et tal on kohustus see raha oma õele üle kanda. Järelikult on hagejal võimalik kõnealuse raha arvel ennast ülal pidada.
14.Samuti leidis maakohus, et hageja on ise loobunud võimalusest kooselu taastada ja on loobunud kostja poolsest toetusest. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 29.01.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
16.Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud töövõime puudumist. Hageja on kohtule esitanud X AS-i poolt väljastatud käskkirja nr 19.03.2019/2, mille kohaselt on tõendatud, et tööleping lõpetati seoses hageja tervisega ning tööandjal polnud alust eeldada, et hageja tervis paraneks ning ta saaks töösuhet jätkata. Hageja esitas maakohtule samuti väljavõtted haigusloost. Maakohus on otsuses jätnud hageja poolt esitatud väited ja tervislikku seisundit tõendavad dokumendid tähelepanuta.
17.Hageja märkis hagiavalduses, et pooled elasid abielu kestel hagejale kuuluvas korteris. Hageja on enda vahenditest soetanud korteri sisustuse, mööbli ja inventari. Maakohtu väide, et kostja jättis hagejale oma vara tasuta kasutada ja hallata, on ebaõige.
18.Hageja selgitas kohtule, et raha (7 000 USD) kuulus hageja emale, CC-le. Raha kanti hageja arvele, kuna hageja ema leidis, et hagejal on nii kergem tema tarbeks väljamakseid teha. Hageja ja tema ema olid kokku leppinud, et raha, mis jääb üle, läheb peale hageja ema surma hageja tütrele. Hageja ja tema ema ei olnud sõlminud kirjalikku testamenti, mis tõendaks 7 000 USD pärimist ja kuulumist hageja tütrele. Hageja selgitas maakohtule hageja ja tema ema vahelise kokkuleppe sisu. Maakohus oma otsuses eksib juba subjektides ja märgib, et hageja pidi raha kandma oma õele. Hagejal ei ole õde.
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-6538 Vastustaja seisukoht
19.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud oluliselt menetlusnorme. Maakohus otsustas oma siseveendumuse kohaselt õigesti, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Samas vajavad muutmist maakohtu otsuse põhjendused osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud enda töövõime puudumist. Samuti osas, milles maakohus märkis, et kostja toetas hagejat hageja valdusse jäetud ühisvaraga ning hageja on ise loobunud kooselu taastamisest.
22.Hagiavalduses tugines hageja sellele, et ta on töövõime kaotanud ja tema sissetulek on töövõimetushüvitis ja töötu abiraha. Sellele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Maakohus võis seega järeldada, et antud asjaolude osas vaidlus puudub, mistõttu puudus maakohtul vajadus asuda hindama, kas hageja töövõimetus on käesolevas asjas tõendatud või mitte.
23.Kolleegium märgib, et ühisvara arvel kostja poolt hagejale ülalpidamise võimaldamisele ei ole kostja menetluses tuginenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega toovad menetlusosalised ise hagimenetluses kohtu ette vajalikud asjaolud, väited ja vastuväited. TsMS § 7 kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Nimetatud sätte kohaselt on tsiviilkohtumenetluses kehtiva võrdsuspõhimõtte üheks avaldumisvormiks ka see, et maakohus ei saa hagimenetluses ühte poolt omal algatusel abistada, täiendades oma suva järgi poole seisukohti ja väiteid. Maakohus on antud juhul omal algatusel vaidluse asjaolusid täiendades rikkunud nimetatud normidest tulenevaid dispositiivsuse ja poolte võrdsuse põhimõtteid. Selline rikkumine ei too antud juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamist, kuid ringkonnakohus jätab vastavas osas põhjendused maakohtu otsusest välja.
24.Maakohus on oma otsuse punktis 11 eksinud, märkides, et hageja ei ole tõendanud oma väidet raha summas 7 000 USD oma õele ülekandmise kohustuse osas. Hageja väidete kohaselt oli hageja ja tema ema vahelise kokkuleppe sisuks, raha (summas 7 000 USD) üle andmine hageja tütrele, mitte hageja õele. Tegemist on maakohtu eksimusega isikus, mille ringkonnakohus saab parandada. Küll aga on maakohus õigele järeldusele jõudnud selles osas, et hagejal on võimalik ennast ülal pidada hageja pangakontol oleva raha (7 000 USD) arvel. Hageja ei ole tõendanud, et pangakontol olev raha kuuluks pärast hageja ema surma üleandmisele hageja tütrele. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et seisuga 16.04.2019 on raha summas 7 000 USD endiselt hageja pangakontol (tl 7-13), olgugi, et hageja väidete kohaselt suri tema ema 24.11.2018. Hageja seisukohtade kohaselt ei ole hageja raha ka pärast 16.04.2019 kuupäeva tütrele üle andnud. Hageja ei ole selle kohta, et tal oleks kohustus nimetatud summa oma tütrele üle anda, kohtule ühtegi tõendit esitanud. Lisaks märgib kolleegium, et hageja on ise oma seisukohtades avaldanud, et tema pangakontole ema poolt kantud raha puhul on tegemist hageja ema poolt hagejale pärandatud rahaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutavad hageja väited raha üleandmise kohustuse ja seega raha kuulumise kohta hageja tütrele.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-6538
25.Perekonnaseaduse (PKS) § 16 lg 3 sätestab, et kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. Riigikohus on selgitanud, et üksnes juhul, kui lahus elaval abikaasal ei ole sissetulekuid või muud vara, mille arvel end ise ülal pidada, või kui tema oma vahenditest ei piisa, et tema tavapäraseid vajadusi rahuldada, saab abikaasa nõuda lahus elavalt abikaasalt elatist (vt Riigikohtu 13.03.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-10-13, p 14). Antud juhul on kolleegiumi hinnangul hagejal võimalus pangakontol oleva raha ja igakuiste sissetulekute arvel end ise ülal pidada.
26.Lisaks märgib ringkonnakohus, et võimalus pangakontol oleva raha arvel ennast ülal pidada oli hagejal ka tagasiulatuvalt. Hageja kinnitab, et kasutas seda raha enda ülalpidamiseks. Kuna ei ole tõendatud, et see raha kuuluks kellelegi teisele, on järelikult tegemist hageja enda rahaliste vahenditega ning nende rahaliste vahendite kasutamist ei pea kostja kompenseerima.
27.Asjakohane ei ole maakohtu otsuses toodud järeldus selle kohta, et hageja on ise loobunud kostja poolsest toetusest. Olukorras, kus maakohus on tuvastanud, et hageja on suuteline end ise ülal pidama, puudus vajadus tuvastada, kas kostja on proovinud kooselu hagejaga taastada ja kuidas sellele reageeris hageja. Antud põhjendused tuleb seetõttu maakohtu otsusest välja jätta.
28.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostja poolt apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.