2-20-5358
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuni 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-5358
Kohtuasi
VV avaldus AA vastu ühise hooldusõiguse taastamiseks alaealise lapse KK elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise osas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. aprilli 2020. a määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VV 14. mai 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja VV (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-20-5358
2-20-5358 harilikku viibimiskohta. Selles osas tuleb kohtumääruse põhjendusi muuta. Ringkonnakohtule nähtub sarnaselt maakohtule, et avalduse esitamise hetke seisuga ei olnud lapse harilik viibimiskoht Eestis. Brüssel II bis määruse preambula punkti 12 kohaselt arvestab Brüssel II bis määruse artiklis 8 sätestatud kohtualluvuse alus esmajoones lapse huve, andes kohtualluvuse selle liikmesriigi kohtutele, mis on lapsele kõige lähemal. Brüssel II bis määruse artiklis 8 sätestatud hariliku viibimiskoha mõisted tuleb tõlgendada autonoomselt ning selle sisustamisel ei saa juhinduda liikmesriigi riigisisesest õigusest (vt ka Euroopa Kohtu 2. aprilli 2009. a otsus asjas C-523/07, p 35). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb lapse hariliku viibimiskoha kindlaksmääramisel arvestada lapse liikmesriigis viibimise kestust, eesmärki ning teisi asjaolusid, sh lapse perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid selles liikmesriigis (samas, p-d 38–41; 22. detsembri 2010. a otsus asjas C-497/10 PPU, p 47jj). Rahvastikuregistri andmetel elab laps koos emaga alates xx. xxxxxx xxxx xxxxxxxx. Avaldusega koos esitatud maakohtu 16. mai 2019. a ning ringkonnakohtu 10. oktoobri 2019. a määrustest tsiviilasjas nr x-xx-xxxx nähtub, et ema eesmärk oli koos lapsega Xxxxxxxxxx kolida, et seal elama hakata ning ema soovis, et laps hakkaks Xxxxxxxxxxs koolis käima (dtl 32–48). Määruskaebuses nõustub avaldaja sisuliselt sellega, et lapse elukoht on tänaseks Xxxxxxxxxx. Eelnevat arvestades tuleneb üheselt, et lapse harilik viibimiskoht ei ole enam Eesti, Xxxxxxxxxx kolimise eesmärk oli seal elama hakata ning sinna püsivamalt jääda. Seega ei allu avaldus Brüssel II bis määruse art 8 lg 1 järgi Eesti kohtule. Samuti ei esine praegu alust Brüssel II bis määruse art 8 lg-s 2 sätestatud erandite kohaldamiseks.
2-20-5358 muutunud asjaolu, mis oli hooldusõiguse äravõtmise aluseks. Kolleegiumile nähtub pigem, et avaldaja soovib sisuliselt vaidlustada tsiviilasjas nr x-xx-xxxx jõustunud kohtumäärust, mida hooldusõiguse taastamise avalduse esitamise kaudu siiski teha ei saa.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.