Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuni 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-4414
Tsiviilasi
P G hagi K J vastu elatise nõudes Hageja: P G (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: J G (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik (e-post [email protected]) Kostja: K J (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise üheks eelduseks on eelkõige asjaolu, et kostja on hageja üleneja sugulane, s.o isa. PKS § 84 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt ei olnud kostja lapse emaga lapse sünni ajal abielus. Samuti ei nähtu hagiavaldusest ega selle lisadest, et kostja oleks isaduse omaks võtnud või isaduse oleks tuvastanud kohus. Kohtule esitatud hagiavalduse lisast nähtub, et kostja isadus on tuvastatud DNA-analüüsi kaudu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleva juhul ei ole täidetud ükski PKS §-s 84 välja toodud eeldus, siis ei ole hageja nõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus selgitab, et hagejal tuleb kõigepealt esitada kohtusse isaduse tuvastamise hagi. Kui kohus nimetatud menetluses tuvastab kostja isaduse, siis saab hageja esitada kostja vastu elatise väljamõistmise nõude. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg-ga 2 hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuar 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks see põhjusel, et hagejaks on alaealine laps, kellel puudub igakuine sissetulek. Osundatud põhjusel peab kohus põhjendatuks menetluskulude poolte enda kanda jätmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
2(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.