Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Saale Laos, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) arestimiskande tegemise taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-2268
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Eesti Vabariik (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu), esindaja abiprokurör Triinu Olev
Asja läbivaatamise kuupäev
10. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 25. jaanuari 2016. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2016. a määrus kinnistamisasjas nr 91136201550 (tsiviilasjas nr 2-16-2268) osas, millega jäeti rahuldamata taotlus kanda kinnistule nr 16819301 käsutamise keelumärge selliselt, et kinnistu käsutamine oleks keelatud Vladimir Ugomil. Saata taotlus selles osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
2.
Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Vabariik (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu, avaldaja) taotles kriminaalasjas nr 13730000316 kannatanu esitatud tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatavale Vladimir Ugomile kuuluvate kinnisasjade arestimist. Harju Maakohus rahuldas 25. novembril 2015 kriminaalasjas nr 1-15-7818 tehtud määrusega avalduse, sedastades põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ning kuriteo toimepanemise tulemusena kannatanul tekkinud varalise kahju. Harju Maakohus määras mh seada kinnistusraamatu kolmandasse jakku Larissa ja Vladimir Ugomi ühisomandisse kuuluva kinnisasja (kinnistusregistriosa nr 16819301) kohta keelumärge Siberian Energy Trading Inc kasuks V. Ugomi suhtes, keelates
V. Ugomil ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise. Harju Maakohus esitas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 8 kohaselt kriminaalasjas nr 1-15-7818 tehtud arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale mh kahtlustatavale V. Ugomile kohaldatud käsutamiskeelu kohta keelumärke sissekandmiseks.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond (kohtunikuabi) tegi 21. detsembril 2015 puuduste kõrvaldamise määruse, milles määras Larissa Ugomile tähtaja esitada nõusolek ühisomandis olevale kinnistule käsutamise keelumärke kandmiseks.
3.Tartu Maakohtu kinnistusosakond (kohtunikuabi) rahuldas 25. jaanuari 2016. a määrusega kandeavalduse osaliselt (teiste kinnistute kohta), kuid jättis rahuldamata keelumärke sissekandmise avalduse kinnistule nr 16819301. Maakohtu määruse järgi saab täitemenetluse seadustiku (TMS) mõttest tulenevalt ühisomandis olevale kinnisasjale pöörata sissenõude, kui on olemas kõikide ühisomanike kohta kehtiv täitedokument. Sama põhimõte tuleneb TMS § 14 lg-st 1, mille kohaselt saab sissenõude abikaasade ühisvarale pöörata võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 1 mõtte kohaselt on täitemenetlus teise abikaasa nõusolekuta lubatav, kui täitmisel olevast täitedokumendist tuleneb mõlema abikaasa ühine (ühis- või solidaar-) kohustus sama võlausaldaja vastu. Praegusel juhul on nõue ainult V. Ugomi suhtes. Harju Maakohtu 25. novembri 2015. a kohtumäärusest ei nähtu, et võlgnikuks, kelle vastu saaks sissenõuet pöörata, on Larissa Ugom. Sissenõude saaks rahuldada abikaasade lahusvara arvel, kuid kinnistu nr 16819301 kuulub abikaasadele ühisomandina. Nõude rahuldamiseks abikaasa ühisvara arvel tuleb arvestada TMS § 14 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 15 sätestatut, st vajalik on võlgnikuks mitteoleva ühisomaniku nõusolek. Kummalgi abikaasal ei ole kohustust täita teise abikaasa isiklikku kohustust oma ühisvara osa arvel. Sellist tõlgendust toetab perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, mille kohaselt vastutab kumbki abikaasa oma kohustuste eest lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga ning võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Asjas ei ole PKS § 33 lg-s 1 sätestatud aluseid, mille korral vastutab abikaasa kolmanda isiku ees kogu ühisvaraga. Kuna praeguseks ei ole kõrvaldatud 21. detsembri 2015. a määruses nimetatud puudusi (Larissa Ugomi nõusolek), tuleb Harju Maakohtu 25. novembri 2015. a kohtumääruses kriminaalasjas nr 1-15-7818 taotletud kinnisasja käsutamise keelumärke sissekandmine kinnistu nr 16819301 osas jätta rahuldamata.
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu kohtunikuabi kandemääruse kinnistu nr 16819301 osas ja seada taotletud keelumärge.
5.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtu pädevale kohtunikule. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. märtsi 2016. a määrusega maakohtu kandemääruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse järgi on maakohus, tuginedes TMS § 14 lg-tele 1 ja 2 ja §-le 15 ning PKS § 33 lg-tele 1 ja 3, õigesti leidnud, et kuivõrd võlgnikuks oleva V. Ugomi abikaasa Larissa Ugom ei ole andnud nõusolekut ühisomandis olevale kinnistule nr 16819301 käsutamise keelumärke kandmiseks V. Ugomi suhtes, tuleb Harju Maakohtu 25. novembri 2015 määruses kriminaalasjas nr 1-15-7818 taotletud kinnisasja käsutamise keelumärge nimetatud kinnistu osas jätta rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud kandemääruses esitatud põhjendused sissenõude pööramise kohta ühisomandis olevale kinnisasjale asjassepuutuvad, kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole tegemist veel sissenõude pööramisega kahtlustatava ja tema abikaasa ühisvarale, vaid varakäsutust keelava kandega, et tagada hiljem süüdimõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagis esitatud nõude rahuldamine kahtlustatava vara arvel. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud. Avaldaja on põhjendamatult eiranud varakäsutust keelava kande tegemise ja varale sissenõude pööramise omavahelist seost. TMS § 52 lg 1 esimese lause kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Keelumärke sissekandmine on TMS § 142 lg 1 kohaselt üks osa kinnisasja arestimisest. Seega on asjakohased vaidlustatud kandemääruses toodud põhjendused sissenõude pööramisest ühisomandis olevale kinnisasjale. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei pea kohtuliku keelumärke olemusest tulenevalt selleks küsima teise ühisomaniku ehk abikaasa nõusolekut. Kohtupraktikast ei saa järeldada, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelumärge on võimalik seada üksnes selle abikaasa osale ühisomandis, kelle suhtes arestimisotsustus tehakse, ilma teise abikaasa nõusolekuta. Kuigi kaebuses viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt on hagi tagamise korras käsutamise keelumärke seadmine ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale võimalik selliselt, et käsutamine keelatakse sõnaselgelt üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, nagu see on 25. novembri 2015. a arestimismääruses märgitud, ei tähenda see siiski, et keelumärke abikaasade ühisvarale saaks ühe abikaasa vastu esitatud tsiviilhagi täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kanda teise abikaasa nõusolekuta. Ka on kaebaja ise määruskaebuses toonud esile, et vara arestimise eesmärgiks kriminaalmenetluses on kindlustada kannatanu tsiviilnõude rahuldamine kohtumenetluse lõppedes ning et vara arestimisega tagatakse, et tsiviilhagi rahuldamise kohta tehtava otsustuse täitmine ei satuks ohtu põhjusel, et kohustatud isik on oma vara enne kriminaalmenetluse lõppu teisele isikule võõrandanud. Kui lähtuda kaebaja käsitlusest, et abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta käsutamise keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ilma abikaasa nõusolekuta on võimalik, siis tekiks praegusel juhul olukord, kus tsiviilhagi rahuldava kohtuotsuse korral ei oleks TMS § 14 lg-test 1 ja 2 ega §-st 15 tulenevalt sissenõude pööramine abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale vaatamata kinnistusraamatu kandele sellegipoolest võimalik. Nimetatu muudaks vastava kande sisutuks ega oleks kooskõlas vara arestimise eesmärgiga ning kahjustaks abikaasa omandiõigust ühisvara hulka kuuluva kinnisasja suhtes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega seada keelumärge taotletud kujul. Avaldaja leiab, et ühisvarale sissenõude pööramine on võimalik, selleks tuleb ühisvara jagada (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15). Et sellist ühisvara jagamise hagi tagada, on aga põhjendatud seada ühisvarale keelumärge kahtlustatavast abikaasa suhtes. Sellist keelumärget on lubanud Riigikohtu üldkogu lahendis asjas nr 3-3-1-82-12. Üldkogu lahendist nähtub üheselt, et olukorras, kus mittemaksukohustuslasest abikaasa ei ole nõus ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale keelumärke seadmisega, on mittevõlgnikust abikaasa nõusolekust olenemata võimalik seada keelumärge ühisvarale vaid maksukohustuslase suhtes.
8.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks 8. juunil 2016 lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel (koostoimes §-ga 695) tühistada täitemenetluse seadustiku väära kohaldamise tõttu osas, millega jäeti rahuldamata taotlus kanda kinnistusraamatusse kinnistule nr 16819301 käsutamise keelumärge selliselt, et kinnistu käsutamine oleks keelatud Vladimir Ugomil. Selles osas tuleb taotlus TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
10.Kolleegiumil tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas kriminaalmenetluses ühe abikaasa vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks on võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud sellel abikaasal, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või tsiviilkostja. Sarnaselt maa- ja ringkonnakohtuga lähtub kolleegium sellest, et vaidlusalune kinnisasi kuulub V. Ugomi ja L. Ugomi ühisvara hulka. Nii tuvastati kriminaalmenetluses (vt Harju Maakohtu
25.novembri 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-7818, lk 17, tl 22), samuti on V. Ugom ja L. Ugom kantud selle kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse.
11.KrMS § 1414 lg 1 võimaldab vara arestida mh tsiviilhagi tagamiseks sama seadustiku §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid. KrMS § 142 lg 2 kohaselt arestitakse vara üldjuhul prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel ning sama paragrahvi lg 8 järgi esitab eeluurimiskohtunik kinnisasja arestimiseks arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Selliselt on toimitud ka praeguses asjas: prokuratuur esitas Harju Maakohtule taotluse vara arestimiseks, maakohus rahuldas selle taotluse määrusega ja esitas määruse kande tegemiseks Tartu
Maakohtule. KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustub vara arestimise määrus selle tegemisest ning pööratakse KrMS § 412 lg 4 kohaselt kohe pärast jõustumist täitmisele. Küll on Tartu Maakohus keeldunud tegemast vaidlusalust kannet keelumärke kohta ning ringkonnakohus on maakohtuga nõustunud.
12.Ringkonnakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelamine ning ka selle nähtavaks tegemine keelumärke sissekandmise kaudu taotletud viisil on võimalik, kuid keelumärke sissekandmiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelamine on võimalik ka nii, et käsutamine keelataks vaid ühel abikaasal, kuid ei nõustu sellega, et sellise käsutamiskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek. Ka Riigikohtu üldkogu on tunnustanud, küll maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, sellise keelumärke seadmise võimalust, millega kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasest abikaasal (vt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 46; Riigikohtu üldkogu 9. aprilli 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-82-12, p 49 jj).
13.Kolleegium on seisukohal, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelamist tsiviilhagi tagamiseks kriminaalmenetluses võimaldab KrMS § 142 lg 1 teine lause, mille kohaselt vara arestimine seisneb mh vara võõrandamise tõkestamises. Seda lauset tuleb mõista kui käsutuskeelu tekkimise õiguslikku alust kohustatud isiku jaoks (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 20). KrMS § 142 lg 5 kohaselt tuleb käsutuskeelust teadasaamiseks kohustatud isikut sellekohasest kohtumäärusest teavitada. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluses hagi tagamisel vara arestimise kujul on käsutuskeelu tekkimine sätestatud sõnaselgelt TsMS § 389 lg 1 esimeses lauses (vt ka nt Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 29). Lisaks käsutuskeelu tekkimisele kohtumääruse alusel, mis kohustab keelu adressaati käsutuskeeldu mitte rikkuma, on hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) õiguste kaitseks vajalik ka käsutamiskeelu avalikustamine kolmandate isikute jaoks. Avalikustamine seisneb keelumärke kandmises kinnistusraamatusse. Keelumärke avalikustamine selle sissekandmise kaudu on vajalik, takistamaks eelkõige kinnisasja omandamist kolmanda isiku poolt. Nimelt takistab keelumärge asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2 kohaselt vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Käsutuskeeldu avalikustava kande tegemise alus kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi tagamise korral on KrMS § 1414 lg 1 ja KrMS § 142 lg 8 koostoimes TsMS § 378 lg 1 p-ga 2. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu ka kostja vara arestimine ning selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse.
14.Järgmisena tuleb vastata küsimusele, miks ei ole praegusel juhul keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks vaja teise abikaasa nõusolekut. Selleks analüüsib kolleegium esmalt TMS §-de 14 ja 15 kohaldatavust.
14.1.Kõigepealt märgib kolleegium, et TMS § 15 ei ole asjas kohaldatav, kuna see reguleerib seltsinguvarale sissenõude pööramist, kuid praegusel juhul ei ole tuvastatud seltsingu olemasolu.
14.2.Ringkonnakohus on mh viidanud ka TMS §-le 142. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 142 asub seadustiku alajaotuses, mis reguleerib sissenõude pööramist kinnisasjale. Sissenõude pööramine kinnisasjale tähendab kohtutäituri toiminguid, et saavutada täitedokumendis väljendatud võlausaldaja (sissenõudja) nõude rahuldamine kinnisasja arestimise ja vajadusel ka müümise abil. Sissenõude pööramise mõiste sätestab TMS § 52. Praegusel juhul on aga tegemist tsiviilhagi tagamisega KrMS § 1414 lg 1 ja § 142 lg 8 ning TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel, mille korral ei ole kohtutäitur pädev tegema arestimistoiminguid ei KrMS ega TsMS asjakohaste sätete alusel. KrMS § 142 lg 8 alusel esitab arestimismääruse kinnistusraamatut pidavale kohtule eeluurimiskohtunik. TsMS § 389 lg 4 esimese lause ja AÕS § 631 lg 6 ning kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 4 kohaselt esitab vara käsutamise keelumärke kande tegemise avalduse kinnistusosakonnale hagi tagamist taotlenud hageja või tehakse kanne ilma avalduseta, kui määruse teinud kohus saadab hageja sellekohase taotluse alusel hagi tagamise määruse kinnistusosakonnale. Kummalgi juhul ei tegele hagi tagamise määruse täitmisega kohtutäitur. TMS § 142 ei ole seega praegusel juhul samuti asjakohane norm, kuigi mõnel muul juhul on võimalik, et hagi tagamise menetluses rakendatakse samu TMS sätteid mis n-ö lõpliku täitedokumendi sundtäitmisel, sest vähemalt tsiviilkohtumenetluses hagi tagamisel puuduvad hagi tagamise abinõude rakendamist reguleerivad erisätted peale TsMS §-de 388 ja 389.
14.3.TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Ka see säte reguleerib juhtumit, mil toimub sissenõude pööramine varale täitedokumendis märgitud nõude täitmiseks. Praegusel juhul ei ole sellist täitedokumenti V. Ugomi väidetava võla kohta esitatud ning TMS § 14 lg 1 ei ole seega kohaldatav.
14.4.TMS § 14 lg-t 1 ja muid asjakohaseid sätteid on sarnaselt ringkonnakohtu määruses leitule kohaldanud ja tõlgendanud Riigikohus tsiviilasjas, milles aga oligi tegemist juba olemasoleva nõude kohta tehtud n-ö lõpliku täitedokumendiga, mille sundtäitmiseks oli alustatud täitemenetlust ja mille alusel võis ja pidi kohtutäitur taotlema TMS § 142 järgi keelumärke kandmist kinnistusraamatusse (vt Riigikohtu 4. novembri 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-15, p-d 6, 9−11). Kohtud ei ole seda erisust praegusel juhul arvestanud.
14.5.Kuna TMS §-d 14 ja 15 ei ole asjas kohaldatavad, tuleb analüüsida, kas õiguskorras on mõni norm, mis praegusel juhul näeb kande tegemise eeldusena ette teise abikaasa nõusoleku andmise. Selleks sätteks saab esmapilgul olla KRS § 341, mille võimalikku kohaldamist ei ole kohtud analüüsinud. KRS § 341 lg 1 näeb üldnormina ette, et kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või
kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 7 näeb ette juhtumid, mil puudutatud isiku nõusolek ei ole kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav. KRS § 341 lg 7 p 1 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav mh hagi tagamise määruse või vara arestimise kohtumääruse alusel kinnistamisavalduse esitamisel. Praegusel juhul kehtib KRS § 341 lg 7 p-s 1 sätestatud erand siiski vaid V. Ugomi kohta, kelle suhtes tegi Harju Maakohus otsustuse kohaldada käsutuskeeldu. Tema nõusolek keelumärke kande tegemiseks ei ole nõutav, kuna muidu kaotaks hagi tagamine oma mõtte. Kuna käsutuskeeld on sellekohase määruse kohaselt seatud ainult V. Ugomi suhtes, ei ole ka tema abikaasa L. Ugom praegusel juhul puudutatud isik kinnistusraamatuseaduse viidatud sätte mõttes, seega ei ole käsutamise keelumärke kande tegemiseks nõutav ka L. Ugomi nõusolek (selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrusest kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 ja Riigikohtu üldkogu 9. aprilli 2013. a otsusest kohtuasjas nr 33-1-82-12).
15.Ringkonnakohus on põhjendanud oma määrust ka sellega, et käsutamise keelumärge ei tagaks tsiviilhagi rahuldava kohtulahendi täitmist, pidades ilmselt silmas TMS §-s 14 sätestatut, ja et kahjustatud oleks mittevõlgnikust abikaasa omandiõigus. Kolleegium selgitab selle kohta järgmist. Riigikohus on väljendanud korduvalt seisukohta, et rahalise nõude korral on üldjuhul sobivaim hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek, mitte keelumärge (vt nt Riigikohtu 8. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12, p 10). Ühisvara korral ei saa aga sellele seada kohtulikku hüpoteeki, kui puudub teise abikaasa nõusolek (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1149-15, p 11; Riigikohtu 24. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-11, p-d 9−12). Sissenõude pööramiseks võlgnikust abikaasa määramata osale ühisvarast (vt ka käesoleva määruse p 17) tuleb ühisvara jagada, mida ei saa vähemalt hageja nõude alusel teha enne nõude kohta otsuse tegemist. Seega tagaks praeguses asjas taotletav keelumärge selle, et tsiviilhagis esitatud nõude täitmine ei muutuks võlgniku vara vähenemise tõttu võimatuks või oluliselt raskemaks juba enne seda, kui tsiviilhagi rahuldatakse ja hagejal tekib TMS § 14 lg 2 ning PKS § 33 lg 3 kohaselt võimalus nõuda võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist.
16.On tõsi, et TMS § 14 lg 1 kohaselt ei saaks tsiviilhagi rahuldava kohtuotsuse alusel pöörata sissenõuet ühisvarale, kui tsiviilhagi rahuldav kohtuotsus ei ole tehtud mõlema abikaasa suhtes või kui täitemenetluseks ühisvara suhtes ei anna nõusolekut teine abikaasa (vt ühisvarale sissenõude pööramise kohta ka Riigikohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15). Ringkonnakohus on määruses (lk-d 4−5) mh märkinud, et ka pärast tsiviilhagi rahuldamist ei oleks TMS §-st 14 tulenevalt võimalik sissenõuet pöörata abikaasade ühisvarale. Seega on ringkonnakohus vaikivalt eeldanud, et teine abikaasa ei anna nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale, jättes samas tähelepanuta, et selline nõusolek ei ole välistatud. Juba ainuüksi sellepärast ei ole vähemalt kuni nõusoleku andmise küsimuse lahendamiseni õige keelumärget pärast tsiviilhagis esitatud nõuet rahuldava kohtulahendi tegemist kustutada.
Ka juhul, kui teise abikaasa nõusolek puudub, ei ole õige seada keelumärget ainult kriminaalmenetluse toimumise ajaks. Sellisel juhul saaksid abikaasad pärast seda, kui kriminaalasjas tehtud kohtuotsus on jõustunud, kinnisasja käsutades selle täitemenetlusele alluvate esemete hulgast eemaldada ja võlgnikust abikaasa saaks samal ajal kohtulahendi täitmata jätta. KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt on vara arestimise eesmärk vara võõrandamise tõkestamine, st võlgniku tulevase pahatahtliku käitumise vältimine. Kui keelumärke kehtivust piirata vaid kriminaalmenetluse ajaga, ei täida keelumärge oma eesmärki. Seejuures tuleb arvestada võlausaldaja huviga, et tema tsiviilhagis esitatud nõue, kui see kohtuotsusega rahuldatakse, ei muutuks võlgniku poolt kinnisasja käsutamise tõttu väärtusetuks. Kuigi õiguskord tunneb ka tehingu tagasivõitmise instituuti, sh täitemenetluses (TMS § 187 jj), on otstarbekam hoida võimaluse korral soovimatu käsutus ära, kui hakata seda aeganõudvamas hagimenetluses tagasi võitma. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kriminaalasja lahendav kohus võib jätta keelumärke KrMS § 306 lg 1 p 12 ja § 313 lg 1 p 10 alusel kehtima ka pärast tsiviilhagi rahuldava kohtuotsuse jõustumist. Sellisel juhul jääb keelumärge kehtima üldjuhul seni, kuni ühisvara on jagatud või kuni hageja annab sõltumata sellest, kas ühisvara jagatakse, nõusoleku keelumärke kustutamiseks.
17.AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse korral (varasuhte valiku tegemist reguleerib PKS § 24) abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. See kehtib ka enne PKS jõustumist sõlmitud abielude kohta (PKS § 211 lg 1). Nagu märgitud määruse p-s 10, kuulub vaidlusalune kinnistu V. Ugomi ja L. Ugomi ühisvara hulka. Kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, saavad abikaasad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu (PKS § 28 lg 1 ja § 29 lg 1), st käsutamiseks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid ka ilma keelumärketa ei saaks L. Ugom kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja ka abikaasa V. Ugomi tahteavaldust. V. Ugomi tahteavalduse tegemist takistab aga tema suhtes tehtud vara arestimise määrus, mille alusel on tema õigus teha tahteavaldus ühisomandis oleva kinnisasja käsutamiseks piiratud hageja õigusega, kelle nõude tagamiseks kinnisasi arestiti. Seetõttu saaks V. Ugom anda tahteavalduse kinnisasja käsutamiseks üksnes hageja nõusolekul. Seetõttu ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang.
18.Kolleegium märgib, et kuigi keelumärkel võib küll olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, on see piirang ajutine ning hageja kui võlausaldaja õigustatud huve arvestades mõistlik. Tuleb arvestada, et kui tsiviilhagi rahuldatakse, ei ole võimalik sissenõuet pöörata ühisomandile, vaid ainult võlgniku osale selles ning võlgniku lahusvarale. Võlgniku osa kindlaksmääramiseks tuleb hagejal kui sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3). Ühisvara jagamisel mittevõlgnikust abikaasale jäävale osale ei ole
võimalik sissenõuet pöörata, st tema omandiõigus säilitatakse täielikult. Kolleegium märgib ka seda, et kuna praeguse arestimismäärusega ei ole arestitud L. Ugomi vara, ei ole kohaldatav TMS § 222, mis võimaldab esitada mittevõlgnikust vara omanikul vara arestist vabastamise hagi.
19.Kuna kohtud on jätnud kandeavalduse alusetult rahuldamata, tuleb kohtulahendid tühistada ja Tartu Maakohtul tuleb kinnistamistaotlus vaidlustatud ulatuses uuesti läbi vaadata.
20.Kautsjoni tasumisest on määruskaebuse esitaja vabastatud TsMS § 145 alusel. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Saale Laos, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.