Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-104987
Kohtuasi
XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2430 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi elatise nõudes täielikult ning ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõudes osaliselt.
2.Rahuldada XX apellatsioonkaebus. Kohtuotsus tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:
4.Välja mõista kostjalt YY-lt hageja XX kasuks igakuine elatis alates 1. aprillist 2019. a 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5.Välja mõista kostjalt YY-lt hageja XX kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ajavahemiku 1. veebruar 2019. a – 31. märts 2019. a eest 140 eurot.
6.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord: a. kohtuotsuse täitmisel arvestada alates 1. aprillist 2019. a kuni tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni lapsele XX-le kostja elatisena makstud summasid.
b. elatis kuulub tasumisele iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu 15 kuupäevaks CC arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega “elatisraha X".
7.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta YY kanda.
8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 17. veebruaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt (kostja) igakuise elatise 270 eurot väljamõistmiseks. Kostja vaidles maakohtu makseettepanekule vastu. Pärnu Maakohus edastas asja Harju Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks. Hageja esitas 19. märtsil 2019 hagiavalduse, ning 28. märtsil 2019, 1. aprillil 2019 ja 5. detsembril 2019 hagi täpsustused, milles palus: 1) mõista kostjalt välja igakuine elatis pooles määras Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 1. aprillist 2019 kuni hageja täisealises saamiseni (15.02.2035); 2) välja mõista ülalpidamiskohustuse osalise täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 1. veebruarist kuni 16. veebruarini 155 eurot ning alates 17. veebruarist kuni 31. märtsini 185 eurot, kokku 340 eurot; 3) määrata, et elatis kuulub tasumisele iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu 15. kuupäevaks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt olid hageja seaduslik esindaja ja kostja elukaaslased, kelle kooselust sündis hageja. Hageja seaduslik esindaja ja kostja asusid alates 2019. aasta veebruarikuust eraldi elama. Alates vanemate lahkuminekust ei osale kostja piisaval määral hageja ülalpidamiskohustuse täitmises. Kohtumenetluse alustamisel maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisega 17. veebruaril 2019 on kostja teinud hageja seaduslikule esindajale ühe ülekande 200 eurot 18. märtsil 2019. Seega on kostja täitnud ülalpidamiskohustust mittetäielikult. Kostja jättis maksmata elatise 2019. aasta veebruari eest ja tasus elatist märtsis 2019 osaliselt, s.o summas 200 eurot. Kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, taotleb hageja kostjalt alates 1. veebruarist 2019 võlgu oleva summa tasumist. 2 (7)
Hageja seadusliku esindaja töövõimet on piiratud 40%, tema igakuine keskmine sissetulek on 800 eurot. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on üks alaealine laps, s.o hageja. Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 107 eurot, toidukulud 230 eurot, transpordikulu 32 eurot, sidekulu 20 eurot, tervishoiukulu 30 eurot, hügieenitarvete kulu 60 eurot, hariduskulu (lasteaed) 65 eurot, riiete ja jalatsite kulu 100 eurot, jm vältimatu kulu (huviring) 30 eurot. Seega on hageja igakuised vajadused kokku 674 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kostja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kostja on tasunud elatist 200 eurot kuus ning maksnud lasteaia arveid, mis katavad hageja vajadused 50% ulatuses. Hageja vajadused on ülepaisutatud, need ei ole tõendatud. Kuludest tuleb maha arvata hageja seadusliku esindaja kontole hageja eest laekuv lastetoetus. 2) Kostja nõustub, et hageja vajadused on põhjendatud järgmises ulatuses: eluasemekulud 74,80 eurot, toidukulud 80–90 eurot, hügieenitarvete kulu 60 eurot, hariduskulu (lasteaed) 65 eurot, riiete ja jalatsite kulu 50 eurot, jm vältimatu kulu (huviring) 30 eurot. Seega on hageja igakuised vajadused kokku 369,80 eurot. 3) Kostja läks hageja seaduslikust esindajast lahku 15. novembril 2018 ning täidab alates novembrist 2018 vabatahtlikult lapse ülalpidamise kohustust. Hageja seaduslik esindaja jäi koos lapsega elama kostja korterisse. Kostja maksis korteri kommunaalteenuste eest, samuti maksis lasteaia eest. Kostja ise üüris sel ajal endale korterit. Kostja on tasunud kulusid järgmiselt. - 5. detsembril 2018 tasus 90 eurot lapse hambaarsti eest, 180 eurot korteri kommunaalteenuste eest, 54 eurot TV, interneti ja kodutelefoni, 61 eurot lapse lasteaia eest. Kostja ostis lapsele tahvelarvuti, mida kasutab ka lapse ema, igakuine makse on 25 eurot kuus. Kokku tasus kostja novembri kuludest 410 eurot. - Jaanuaris 2019 kandis kostja kulud detsembri eest, 205 eurot kommunaalteenuste eest, 54 eurot TV, interneti ja kodutelefoni eest ja 61 eurot lasteaia eest. Kõik kokku 320 eurot. - Veebruaris 2019 tasus kostja hageja korteri jaanuarikuu kommunaalteenuste eest 205 eurot, 54 eurot TV, interneti ja kodutelefoni eest ja 66 eurot lasteaiatasu. Kõik kokku 325 eurot. - Märtsis 2019 maksis kostja hagejale elatist 200 eurot ja maksab poole hageja kommunaalkuludest s.o 90 eurot ja 54 eurot TV, interneti ja kodutelefoni eest Kõik kokku 344 eurot. - Aprillis 2019 tasus kostja hageja seaduslikule esindajale 200 eurot, kuna hageja seaduslik esindaja otsustas, et hakkab lasteaia eest ise maksma. 4) Kostja pole kunagi keeldunud hageja ülalpidamisest.
MAAKOHTU OTSUS
3.Harju Maakohus jättis 19. detsembri 2019. aasta otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine laps. Hageja elab ema juures. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. 3 (7)
Maakohtu hinnangul tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda lapse põhjendatud vajadustest ning tavapärasest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hageja pidi tõendama, et tema vajadused on suuremad kui kahekordne miinimumelatis. Hageja väitel on tema igakuised keskmised vajadused 674 eurot, s.o 134 eurot üle kahekordse elatise miinimummäära. Hageja on arvestanud igakuise eluasemekulu suuruseks 107 eurot. Arvestades, et hageja elab koos seadusliku esindajaga, tuleb hageja põhjendatud eluasemekuluks lugeda keskmiselt 74,8 eurot, millega kostja on nõustunud. Igakuise toidukulu suuruseks ühes kuus on hageja hinnangul 230 eurot. Maakohus luges hageja mõistlikuks toidukulu suuruseks kuus 105 eurot. Hageja on märkinud igakuise transpordikuluna 32 eurot. Kohus peab mõistlikuks hageja transpordikuluks 10 eurot kuus. Hageja on märkinud igakuise sidekuluna 20 eurot. Nimetatud summa on põhjendamatu, kuna hageja on kaheaastane laps, kes sideteenuseid iseseisvalt ei tarbi. Hageja tervishoiukulu igakuiseks suuruseks on hinnanguliselt 30 eurot. Hageja ei ole esile toonud erivajadusi tervishoiu osas (nt nägemisteravuse korrigeerimiseks prillide vajadus). Seetõttu tuleb lugeda hageja põhjendatud tervishoiukulu suuruseks 5 eurot. Hügieenitarvete kuluga 60 eurot on kostja nõustunud. Samuti on kostja nõustunud lasteaiatasuga 65 eurot kuus. Hageja igakuiseks riiete ja jalatsite kuluks on 100 eurot. Hageja on kasvav kolmeaastaseks saav laps. Seetõttu tuleb lugeda tõendatud ja põhjendatud riiete ja jalatsite kuluks 50 eurot, millega ka kostja on nõustunud. Muu vältimatu kuluna on hageja esitanud huviringi kulu 30 eurot, millega kostja nõustus. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks igakuiselt 399,80 eurot. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et kostja on hagejat vaidlusaluse ajavahemiku igakuiselt ülal pidanud, sh tasunud hagejale elatist keskmiselt 200 euro ulatuses ning andnud vahetut ülalpidamist ajal, mil hageja on olnud koos kostjaga. Maakohus nõustub kostjaga, et elatist on tasutud ka 2019. aasta veebruari ja märtsi eest, mh eluasemekulude eest tasumisega veebruaris ja elatise rahas maksmisega märtsis. Seega on kostja pidanud hagejat üleval vähemalt pooles määras hageja vajadustest ning hagi jääb rahuldamata. Maakohus ei hinnanud täiendavalt kostja majanduslikku olukorda puudutavaid tõendeid, kuna olenemata kostja majanduslikust seisundist hagi rahuldamisele ei kuulu. Samuti ei hinnanud maakohus hageja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda puudutavaid tõendeid, kuna hagi rahuldamata jätmine ei sõltu vanema majanduslikust seisundist.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning selle täpsustuse, milles palub Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a otsuse tühistada ning saata asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning teha uue lahendi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks saatmata, paludes kostjalt välja mõista: 1) igakuise elatise alates 1. aprillist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15. veebruarini 2035 1⁄2 ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; 2) ülalpidamiskohustuse osalise täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 155 eurot
1.veebruarist 2019 kuni 16. veebruarini 2019 ning 185 eurot 17. veebruarist 2019 kuni
31.märtsini 2019, kokku 340 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) Kostja maksis elatist ainult 200 eurot seadusega kehtestatud 270 euro asemel. Igas kuus tekkinud elatisevõlga 70 eurot kostja ei tunnistanud. 4 (7)
2) Maakohus nõudis alusetult igakuiste vajaduste tõendamist, kuigi hageja nõudis elatist miinimummääras. See on vastuolus senise kohtupraktikaga. Kohtupraktikas on leitud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. 3) Maakohtu otsusest ei selgu, miks maakohus nõustus kostja paljasõnaliste väidetega hageja igakuiste vajaduste kohta. 4) Kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Ülalpidamiskohustuse rikkumine on ka see, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja ei ela koos hagejaga, seetõttu on ta kohustatud andma ülalpidamist 270 euro ulatuses rahas. Elatise andmisena ei saa arvestada kingitusi ja pisimakseid (kino- ja teatrikülastus). Poolte vahel ei ole kohtu poolt kinnitatud kokkulepet elatise andmise asendamise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja elatise nõudes täielikult ning ülalpidamiskohustuse osalise täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõudes osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
7.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille osas puudub pooltel apellatsioonimenetluses vaidlus ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: -
hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine tütar, kes elab ema juures; lapse igakuised vajadused ei ole väiksemad kui 369,80 eurot; kostja on hagejat igakuiselt ülal pidanud, sh tasunud hagejale elatist keskmiselt 200 eurot kuus ning andnud vahetut ülalpidamist ajal, mil hageja on olnud koos kostjaga.
8.Kolleegium leiab, et maakohus on ekslikult jaotanud tõendamiskoormuse, pannes hagejale kohustuse tõendada lapse igakuiste vajaduste suuruse, kuigi hageja esitas nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras.
9.PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.
10.Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16; kokkuvõtvalt 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 18 ja 19). Pooled ei vaidle, et kostja ei ela koos hagejaga ega anna talle ülalpidamist vahetult igapäevaselt. Seega on elatise nõude rahuldamise üldised eeldused täidetud.
11.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 5 (7)
kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 järgi kehtis alates 1. jaanuarist 2019, st ka hagi esitamise ajal kuutasu alammäärana täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrus nr 115 kehtestas samaks määraks käesoleval aastal 584 eurot.
12.Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
22.märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Need eeldused tähendavad praegusel juhul, et hageja ei pidanud tõendama oma igakuiseid vajadusi hagi esitamise ajal kuni 540 euroni. Seetõttu tuleb hageja täpsemad väited ja nende kohta esitatud tõendid jätta tähelepanuta.
13.Kuigi hageja tõi esile, et tema igakuised vajadused on suuremad, siis nõudis ta elatist üksnes PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus asus ekslikult uurima, kas hageja väited tema vajaduste osas on põhjendatud, sest hageja nõuete puhul tuli eeldada, et vajadused eelmisel aastal olid vähemalt 540 eurot ja käesoleval aastal on need 584 eurot. Neil kaalutlustel tuleb hageja nõuete lahendamisel lähtuda sellest, et hageja vajadused on sellised, mis õigustavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras. Maakohtu seisukoht tõendamiskoormuse jaotamise osas on vastuolus PKS §-ga 102 lg-ga 2, mille järgi saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tuginenud mõjuvale põhjusele elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära ega esile toonud ühtegi PKS § 102 lg 2 neljandas lauses nimetatud asjaolu. Asjaolu, et kostja ei nõustunud hageja väitega, et hageja igakuised vajadused on 674 eurot, ei tähenda, et kostja tugines mõjuvale põhjusele elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära PKS § 102 lg 2 tähenduses.
14.Miinimummääras elatise saamiseks esitatud nõue on põhjendatud. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist piisavas suuruses (vt eespool p 10). Kuna kostja ei ole maksnud hageja ülalpidamiseks elatist alammääras, siis on ta oma kohustust rikkunud ja nõue alates hagi esitamisest miinimumelatise saamiseks tuleb rahuldada.
15.Kui elatis mõistetakse välja miinimummääras, saab kohtulahendi resolutsioonis määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16, ja selles viidatud 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐35‐17, p 35). Lähtudes hageja nõude sõnastusest tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis hagi esitamise ajal kehtinud miinimummääras (270 eurot) tingimusel, et igakuise elatise summa on vähemalt pool töötasu alammäärast.
16.Hageja on palunud kohtult välja mõista ülalpidamiskohustuse osalise täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 1. veebruarist 2019 kuni 31. märtsini 2019 340 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise kohta puuduvad erisätted, mistõttu tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest, sh ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel põhimõttest, et kohustus ei oleks kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Õigustatud isik ei kaota tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust seetõttu, et ta pole enne nõude esitamist 6 (7)
järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20, ja selles viidatud
4.detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Kuigi hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses elatisenõude juba 17.02.2019, on ta hilisemas menetluses nõuet täpsustanud selliselt, et palub elatise välja mõista alates 01.04.2019 ning perioodi eest 01.02.2019 – 31.03.2019 nõuab ta ülalpidamiskohustuse osalise täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. PKS § 108 ei välista nõude sellist esitamist. Samas on hageja väited nõude esitamisel vastuolulised: kuigi ta nõuab veebruari ja märtsi 2019 eest 340 eurot, on ta ise avaldanud, et nii veebruaris kui ka märtsis maksis kostja hageja ülalpidamiseks 200 eurot. Kolleegium rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja elatise veebruarikuu eest 70 eurot ja märtsikuu eest 70 eurot, kokku 140 eurot.
17.Hageja palub kohtulahendis märkida, et kohtuotsuse täitmisel arvestada alates 17.02.2019 kuni tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni lapsele XX-le kostja elatisena makstud summasid. Samuti palub hageja määrata, et elatis kuulub tasumisele iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu 15 kuupäevaks CC arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega “elatisraha X". Kolleegium mõistab hageja taotlust selliselt, et hageja on palunud kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 järgi. TsMS § 445 lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kohus täpsustab hageja taotlust selliselt, et kohtuotsuse jõustumiseni lapsele XX-le kostja elatisena makstud summasid tuleb arvestada alates 01.04.2019, s.o elatise väljamõistmise kuupäevast alates. Kohus rahuldab hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
18.Hagi rahuldamise tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas ja hageja menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1). Kuigi ülalpidamiskohustuse osalise täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõude rahuldas kohus osaliselt, moodustab see kogu nõudest sedavõrd väikese osa, et menetluskulude jaotusel kolleegium seda arvesse ei võta.
19.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1142-15, p-d 21 ja 22). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.