Võlaõigus

14.02.2025 esitas hageja kohtule menetluse lõpetamise taotluse, milles märkis, et ta võtab tagasi käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi. Hageja kinnitas, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ja palub kohtul käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada. Kostja märkis oma 14.02.2025 menetlusdokumendis, et kostja on kätte saanud hageja hagi tagasivõtmise avalduse ja palub see rahuldada. Kostja avaldas, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ja loobub menetluskulude hüvitamise taotlusest. Kohutmääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 424 lõikega 3 toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kohus märgib, et käesolevas asjas esitas hageja hagi tagasivõtmise avalduse enne eelmenetluse lõppu, mistõttu pole hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek vajalik. Kostja on 14.02.2025 siiski avaldanud, et ta palub hagi tagasivõtmise avaldus rahuldada. Kohus selgitab pooltele, et hagi tagasivõtmise õiguslik tagajärg on TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt hagi läbivaatamata jätmine, mitte menetluse lõpetamine kitsamas tähenduses (TsMS § 428 jj). Siiski laiemas tähenduses lõppeb menetlus asjas ka hagi läbivaatamata jätmisega. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja on aga avaldanud, et ta loobub menetluskulude hüvitamise taotlusest, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.