Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagiavalduse kohaselt sündisid X A ja X X suhtest 26.05.2013 poeg X X ja 07.05.2017 tütar X X. Laste vanemate kooselu lõppemise järel jäid lapsed elama emaga. Laste isa ei ole pärast 2019 novembrikuud elatist tasunud. Kuigi laste isa kohtub lastega vähemalt kord kuus ja teeb sel ajal kulutusi meelelahutusele ja toidule, siis laste ema veedab lastega ülejäänud kuu, mil ta peab katma kõik laste vajadused (eluase, söök, huviringid, tervis, hügieen, haridus jne). Laste ema soov on, et fikseeritakse kindel elatis, mis kuulub igakuiselt tasumisele. Praegu vastutab peamiselt finantsiliselt laste ema, kuid mõlemad vanemad peavad panustama võrdselt. 3 Hagejad paluvad 1. Mõista X Xilt X Xi ülalpidamiseks välja igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2019. aasta eest 270 eurot kuus 2020. aastal 292 eurot kuus). Elatis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval X A arveldusarvele nr X alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ehk 30.11.2019 kuni hageja X X täisealiseks saamiseni; 2. Mõista X Xilt X Xi ülalpidamiseks välja igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2019. aasta eest 270 eurot kuus 2020. aastal 292 eurot kuus). Elatis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval X A arveldusarvele nr X alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ehk 30.11.2019 kuni hageja X X täisealiseks saamiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. 5 Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on hagejate nõue liiga suur, arvestades kostja varalist seisundit ja sissetulekut. Kostja tasus elatist kuni november 2019 summas 300 eurot, kuid siis tekkisid finantsilised raskused. Kostja leiab, et laste emaga kokku lepitud esialgne summa, 300 eurot, on praeguses majanduslikus olukorras kostja võimetest lähtuv. Kostjal ei ole võimalik hagejate nõudeid täita sellises mahus nagu laste ema soovib. Kostja leiab, et hagejate menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja X X on hagejate isa. Seega on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hagejate vanemad ei ela koos ning hagejad elavad oma ema X A juures (dtl 128-131). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejate ülalpidamiseks küsitud summa on arvestatud lähtudes hagejate vajadustest. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hagejate igakuisteks vajadusteks on PKS § 101 lg 1 sätestatud kahekordne määr lapse kohta, mis elatise nõude esitamisel oli 270 eurot. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Hageja nõuab elatist miinimummääras ning hageja on ka veenvalt põhistanud, et hagejate tegelike vajaduste rahuldamiseks kulubki kahekordne miinimumelatis. Veenev on, et hageja X X ülalpidamiseks kulub igas kuus eluasemele 70 eurot; toidule 130 eurot; transpordile 30 eurot; sidekuludele, internet, tv 20 eurot; hügieenitarvetele 20 eurot; kulud tervishoiule, ravimitele ja vitamiinidele 30 eurot, kulud koolile, lasteaiale, trennile 180 eurot; riiete ja jalanõude kulud 80 eurot; muud kulud (teater, kino, ujumine, laste sünnipäevad, juuksur) 90 eurot ja hageja X X ülalpidamiseks kulub igas kuus eluasemele 70 eurot; toidule 130 eurot; transpordile 30 eurot; sidekuludele, internet, tv 20 eurot; hügieenitarvetele 20 eurot; kulud tervishoiule, ravimitele ja vitamiinidele 30 eurot, kulud koolile, lasteaiale, trennile 90 eurot; riiete ja jalanõude kulud 80 eurot; muud kulud (teater, kino, ujumine, laste sünnipäevad, juuksur) 90 eurot. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tal võimalik anda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras, s.o. kostjal ei ole võimalik tasuda rohkem kui kostja on seda seni teinud, s.o. 300 eurot kuus mõlemale hagejale kokku. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele

võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Hageja seadusliku esindaja keskmine töötasu ühes kuus on ca 1 223 eurot (dtl 267). Kostja on märkinud, et tema keskmine töötasu on 750 eurot, vaidlust ei ole, et hetkel on kostja tasustamata puhkusel (dtl 191). Seega hagejate vanemate erinevast sissetulekust ja varalise seisundist tulenevalt, kus kostja töötasu on 39 % võrra väiksem hagejate ema töötasust, põhjendatud, et hagejate ema osaleks laste ülalpidamisel tema töötasu arvestades 61 % ja kostja 39 % ulatuses. Kuna laste vajadused 2019 aastal olid kummalgil 540 eurot kuus, siis kostja peaks kummagi lapse ülalpidamiseks tasuma 39 %, s.o. 211 eurot. Kuna laste vajadused 2020 aastal laste miinimumvajadusi arvestades on 584 eurot, siis kostja peaks kummagi lapse ülalpidamiseks tasuma 228 eurot. Kohtu arvates on kostjal tema töötasu arvestades 750 eurot võimalik sellist summat laste ülalpidamiseks tasuda, sest kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Tasudes kummagi hageja ülalpidamiseks 2020 aastal 228 eurot on kostjal võimlik samasugune summa kulutada ka enda ülalpidamiseks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine alla seadusjärgse miinimummäära ja kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks hagejate ülalpidamiseks välja elatise igakuiselt alates 30.11.2019 kuni 31.12.2019, s.o. 211 eurot ja alates 01.01.2020 228 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab vastavalt hagejate taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hagejate ema X A arveldusarvele ette iga kuu 10. kuupäevaks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditele (dtl 178-184), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealiste laste nõuetega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.