2-15-8383/7 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-8383 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 12.05.2014 tegi registripidaja äriühingule XXX hoiatusmääruse registrist kustutamise kohta seoses majandusaastaaruannete esitamata jätmisega. Sundlõpetamisteade on avaldatud 18.11.2014 ametlikus väljaandes Ametliku teadaanded. 11.02.2015 esitas Pärnu linn taotluse äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimiseks. 01.06.2015 edastas registriosakond Osaühing XXX registridokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel kohtunikule. Registriosakonna kaaskirja kohaselt on Osaühing XXX jätnud esitamata majandusaasta aruanded alates 2011 aastast. Harju Maakohus võttis sundlõpetamise avalduse menetlusse 09.06.2015 ning palus asjast puudutatud isikutel, s.h Maksu- ja Tolliametil nimetada likvideerija kandidaat või tasuda likvideerija tasu kohtu nimetatud deposiitarvele. Kohus saatis samal kuupäeval Osaühingu XXX juhatuse liikmele selgitava kirja äriühingu likvideerimise kohta. Võlausaldaja Pärnu linn ega Maksu- ja Tolliamet ei ole nimetanud kohtule likvideerija kandidaate ega tasunud likvideerija tasu ettemaksu. Osaühingu XXX juhatuse liige XXX avaldas 25.10.2015 kohtule esitatud dokumendis, et on nõus täitma likvideerija kohustusi üksnes juhul kui temale makstakse likvideerimistoimingute läbiviimiseks hüvitis summas 1278,23 eurot. Kohtu põhjendused TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas TsMS § 629 lgga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Äriseadustiku (ÄS) § 60 sätestab korra majandusaasta aruande esitamata jätmisel äriühingu sundlõpetamiseks. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Osaühing XXX ei ole alates 2011 aastast esitanud majandusaasta aruandeid. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 60 sätestatule kooskõlas ÄS § 203 lg 1 ple 3. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul otstarbekas määrata täiendavat tähtaega sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks (ÄS § 203 lg 3), sest vaatamata sellele, et registriosakond on andnud puudutatud isikule tähtaja vastava puuduse kõrvaldamiseks, ei ole puudutatud isik nõutavaid majandusaasta aruandeid esitatud. Ka käesoleva menetluse kestel ei ole äriühingu juhatuse liige avaldanud soovi puuduste kõrvaldamiseks või tema ära kuulamiseks, vaid on tasu saamisel nõustunud hakkama äriühingu likvideerijaks. Lähtudes eeltoodust, tuleb Osaühing XXX sundlõpetada.

2-15-8383 Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602-606 sätestatut. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teisest lausest tuleneb samas, et kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Ka Riigikohus on 16.12.2003.a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03 tehtud otsuse punktis 20 selgitanud, et kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, siis likvideerimist korraldada ei saa. Sel juhul tuleb äriühing registrist kustutada likvideerimismenetlust korraldamata, kui võlausaldaja ei taotle võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamist. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada isikuid (likvideerija kandidaate), kes vastaksid seaduses sätestatud nõuetele ja oleksid nõus Osaühing XXX likvideerija ameti vastu võtma. Likvideerimismenetluse algatanud puudutatud isik Pärnu linn ei ole avaldanud soovi likvideerimistasu kandmise osas. Kohtul ei ole teavet teiste äriühingu võlausaldajate kohta. Seetõttu puuduksid eeldatavalt vahendid kohtu määratavale likvideerijale tasu maksmiseks ning kulutuste hüvitamiseks (TsMS § 605), isegi kui sobiv likvideerija kandidaat leitaks. Ka ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva määruse tegemise hetkeks algatatud Osaühing XXX pankrotimenetlust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 604 lg-st 2, peab kohus põhjendatuks Osaühing XXX likvideerimismenetlust mitte läbi viia ning kustutada äriühing registrist käesoleva kohtumääruse alusel. Kohaldades seaduse analoogia alusel ÄS § 513 lg-s 5 sätestatut, tuleb sundlõpetatud Osaühing XXX dokumentide hoidjaks lugeda XXX ning märkida ta dokumentide hoidjana äriregistrisse. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 629 lg 4). Juhindudes TsMS § 455 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse täitmiseks äriregistri pidajale. TsMS § 172 lg 6 alusel jätab kohus puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.