nende Hageja: J P (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Hageja seaduslik esindaja: A P (isikukood: xxx, xxx) Kostja: K P (isikukood: xxx; xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K P taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista välja kostjalt K P (isikukood: xxx) hageja J P (isikukood: xxx) kasuks igakuine elatis alates 03.02.2020 kuni hageja J P täisealiseks saamiseni summas 278,50 eurot.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat K P maksma punktis 3 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette, kandes selle hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A P arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is selgitusega “J P elatis“. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1(15)
Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja J P on hageja seadusliku esindaja A P ja kostja K P laps.
2.Hageja esindaja ja kostja lahutasid abielu 2009 aastal ning hageja elukohaks jäi kostja (ema) elukoht ning hageja esindaja kohustus kohtu poolt 2007 aastal kinnitatud kompromissi alusel kostjale tasuma hageja ülalpidamiseks 1800 krooni (115,05 eurot) kuus. 03.03.2019 leppisid hageja esindaja ja kostja kokku hageja elukoha muutmises selliselt, et hageja elukohaks oli alates 03.03.2019 hageja esindaja (isa) elukoht. Samuti leppisid pooled kokku, et alates elukoha muutmisest ei maksa hageja esindaja enam elatist hageja ülalpidamiseks kostja arveldusarvele vastavalt kohtu poolt kinnitatud kompromissile, vaid kostja kohustub edaspidi tasuma elatisraha hageja esindaja arveldusarvele samadel tingimustel.
3.Kostja poolt igakuiselt tasutav elatis on oluliselt väiksem kehtestatud miinimumist. Kostja ei ole olulisel määral panustanud muul viisil hageja toimetulekusse. Hageja on kostja ainuke ülalpeetav. Hageja esindajale teadaolevalt ei esine ka muid PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks.
5.Hageja palub mõista välja kostjalt alates 03.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise seadusjärgses miinimummääras ja kanda see hageja esindaja arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagi läbi vaatamata jätmiseks ei anna põhjust asjaolu, et vanemad sõlmisid 03.03.2019 kokkuleppe elatise maksmise kohta. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist (PKS § 100 lg 3 teine lause). Hageja on nõude esitamisel kokkuleppe arvesse võtnud ega nõua kokkuleppe kohase täitmise tõttu kostjalt elatist perioodi eest enne hagi esitamist (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-78-13 p 13).
7.Asjaolu, kui palju maksis isa lapsele elatist siis, kui laps elas ema juures, ei oma asja lahendamisel seega tähtsust, kuna elamine isa ja elamine ema juures ei ole võrreldavad. Isegi, kui see omaks tähtsust, ei muuda see hageja õigust saada kostjalt elatist PKS § 101 sätestatud määras järgmistel põhjustel: isa tasus hagejale elatist vastavalt kohtu kinnitatud kompromissile summas, mis vastas kokkuleppe sõlmimise ajal seaduses sätestatud määrale; kokku lepitud elatise muutmiseks annavad aluse nii faktilised muudatused kui ka õiguslikud muudatused (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-124-15 p 12); faktiline olukord on muutunud – laps kolis isa juurde, kelle olukord ei ole ema olukorraga võrreldav. Isal on neli ülalpeetavat, emal on üks ülalpeetav; isa pidas last üleval ka vahetult, ema last vahetult üleval ei pea; õiguslik olukord on muutunud – seaduses sätestatud elatise määr on muutunud. Seega ei oleks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine samas ulatuses, nagu isa tasus hagejale, hageja suhtes õiglane.
8.Kostja viide Justiitsministeeriumi uuringule ei ole seejuures asjakohane kuna see ei vasta seaduses sätestatud elatise arvestamise metoodikale ega Riigikohtu juhistele elatise suuruse arvestamise kohta. Kui uuringu tulemusi kohandada kehtivas kohtupraktikas antud juhiste alusel, ilmneb, et seaduses sätestatud elatise määr ei ole liiga kõrge.
9.Kostja arvestused hageja kulude kohta ei ole õiged. Kuna hageja ei nõua elatist üle seaduses sätestatud määra, ei tule tal oma kulusid tõendada. Hageja esile toodud kulugrupid on tavapärased, seejuures ei ole kuludena märgitud kõiki lapsega seonduvaid kulusid vaid üksnes põhilised kategooriad. Lisaks tuleb tähele panna, et hageja kulud varieeruvad sõltuvalt aastaajast, hobidest jm elulistest asjaoludest. Lapsele kuluvate summade täpne kindlaksmääramine ei ole elatise väljamõistmisel reeglina vajalik ja see üksnes venitab menetlust ja tekitab pooltele asjatut aja- ja rahakulu, mis ei ole alaealise lapse, kelle kasuks elatist nõutakse, huvides. Seetõttu sätestab PKS § 101 lg 1 eelduse, mis võimaldab lihtsustada ja kiirendada alaealise lapse huvides elatise välja mõistmist.
10.Kulud hügieenile ja ravimitele on suuremad tulenevalt lapse vanusest (näiteks tuli lapsele soetada isiklikud hügieenitarbed, nagu deodorandid ja habemeajamisvahendid, mida lapsel kostja juures elades ei olnudki) ja sellest, et ta tegeleb aktiivselt spordiga (tihedad vigastused, toidulisandid). Lisaks on hagejal sagedane ninakinnisus, mille leevendamiseks ja sümptomite raviks on kulunud erinevaid ravimeid. Nina-, kõrva- ja kurguarsti kinnitusel on hagejal nina vahesein kõver ning soovitas kaaluda kirurgilist ravi. Kulud treeningvarustusele, riietusele ja jalanõudele ei ole suured mitte lapse kasvamise tõttu, vaid nende kulumise tõttu. Jalgpalliklubi tagab mängijatele ainult võistlusvormi (särk ja püksid). Kogu treeningvarustus (sh jalgpallijalanõud, seejuures on vaja erinevate katetega väljakute jaoks erinevaid jalanõusid, jalgpallurisokid, säärekaitsmed, soe pesu, soojendusdress, jope jms) tuleb eraldi osta. 3(15)
Sidevahendite kulu hõlmab ka hageja telefoni järelmaksu. Kui hageja kolis ema juurest isa juurde, võeti kostja poolt tema eelmine telefon temalt ära ja isal tuli koheselt osta lapsele uus. Telefon ei ole kingitus, see on tänapäeval eluks vajalik praktiline tarbeese, mida laps kasutab mh bussi aegade vaatamiseks, kuid ka pere ja sõpradega suhtlemiseks. Seejuures ei ole telefonid tänapäeval väga pika elueaga. Telekapakett ei ole ühtne. Hagejal on ülejäänud pereliikmetest erinevate vaatamiseelistuste tõttu oma toas eraldi televiisor eraldi vaatajakaardi ja kuutasuga. Lisaks on hagejal seoses oma jalgpallihuviga täiendavalt xxx spordikanali tasulised vaatajaõigused ning hageja kasutab ka pere ühist xxx tasulist vaatajaõigust. Kommunaalkulud on arvestatud peres elava viie inimese peale. Hageja ei ela Tallinnas. Hageja isal tuleb teha lisasõite hageja hilisel kellaajal lõppevate trennide tõttu (laps ei saa enam koju või jõuaks koju ebamõistlikult hilja), samuti kasutab hageja sõidukit hommikuti linna sõitmiseks ja ka muul ajal. Hagejat ei saa vaadata eraldi ülejäänud perest. Ilmselt ekslik on kostja väide, nagu jagaksid sõidukulusid üksnes hageja isa, tema abikaasa ja pere väiksemad lapsed, kuid mitte hageja. Koolitarvete kulu ongi arvestatud aasta lõikes 120 eurot jagatuna kuude peale, mis teeb keskmisena 10 eurot kuus. Ehk siis igakuiselt ei kulu võrdselt 10 eurot, vaid kooli alguses on ühekordsed suuremad kulud ning kooliaasta keskel üksikud väiksemad. Hageja käib juuksuris iga kuu. See on mõistlik ja põhjendatud, et lapse juukselõikust hoida viisakana. Asjaolu, kas kostja annab hagejale otse taskuraha, ei mõjuta elatise suurust. Seda summat ei saa hageja isa kontrollida ega sellega arvestada. Siiski märgib hageja, et kostja on andnud hagejale taskuraha mõnel korral, ebakorrapäraselt ja ebaühtlastes summades. Hageja isa ei soovi, et ema annaks raha otse lapsele, kuna isal ei ole võimalik selliselt kontrollida ega suunata lapse poolt tehtavaid kulutusi. Eluaseme kasutuseelised kuuluvad lapse ülalpidamiskulude hulka (vt Riigikohtu kogu koosseisu otsus nr 3-2-1-69-13 p 19 jj). Nii hageja isa kui ka ema peavad tagama lapsele elamispinna. Hagejal on isa juures oma tuba ja ta kasutab lisaks ka ühiskasutatavaid ruume (köök, elutuba, tualett, saun, pesuruum). Asjaolu, et hagejal on mööbel ema juures, ei mõjuta seda, et tal on vaja seda ka isa juures, kus ta elab. 100 eurot kuus hommiku- ja õhtusöögi ning nädalavahetustel kogu päeva söögi eest ei ole suur summa, kuna see teeb ühe päeva söögi kuluks veidi üle 3 euro. Sellest väiksema summa eest ei ole võimalik valmistada täisväärtuslikku tervislikku mitmekesist toitu. Arvestades hageja vanust, samuti seda, et ta tegeleb intensiivselt spordiga, on tema poolt tarbitavad toidukogused ka keskmisest suuremad. Suuremad toidukulud on tingitud ka hageja pikkadest päevadest, st et kooli ja trenni vahel on vaja süüa. Kuna hageja kool asub xxx, treeningud toimuvad enamasti xxx, kuid elukoht Tallinna linnast väljas xxx vallas, ei ole võimalik kooli ja trenni vahel kodus käia ning süüa tuleb toitlustusasutustes, kus kulud toidule on paraku kõrgemad.
11.Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks hageja kulud mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad. Hageja on 16-aastane noormees. Teised pere lapsed on 84(15)
aastane tüdruk ja 9-aastane poiss. Nii erinevas vanuses, samuti erinevast soost lapsed ei saa jagada riideid, mänguasju ega sidevahendeid. Hageja ja teised lapsed käivad ka erinevates koolides ja erinevates huviringides (hageja kool asub xxx, teiste laste kool xxx alevikus, hageja trennid on reeglina xxx, teistel lastel kesklinnas ja xxx). Seega ei kattu ka laste liikumistrajektoorid.
12.Kostja väidab, et ta teeb hagejale kulusid. Hageja sellega ei nõustu. Kostja sellised väited on üldsõnalised ja tõendamata.
13.Hageja on käinud 13 kuu jooksul ema juures 3 korda. Tegemist ei ole sellise märkimisväärse ajaga või kaaluka asjaoluga, mis mõjutaks hageja enda kulusid. Samuti ei mõjuta lapse kulusid see, et ema on käinud lapsega mõnel korral väljas söömas või see, et kostja annab hagejale isaga kooskõlastamata taskuraha. Ka seda raha ei saa isa kasutada hageja ülalpidamiseks. Õige ei ole väide, nagu oleks ema osalenud hagejale mööbli, riiete, spordivahendite vm ostmisel. Kuna hageja elukoht on isa juures, ei ole hagejale kasu ka väidetavatest asjadest, mis ema juures on. Hageja ei kasuta neid ega saa neid kasutada, kuna ta elab isa juures. Õige ei ole ka väide, nagu saaks hageja igal ajal ema juures olla. Hageja ei saa igal ajal ema juures olla väga halbade suhete tõttu ema elukaaslasega. Seetõttu on arusaamatu ka väide, nagu oleks isa juurde kolimine põhjustanud kostjale suurt südamevalu. Sellise ettepaneku tegi lapsele kostja ise.
14.Kostja on väitnud ka, et käib samuti hagejaga SPA-s ja kinodes ning ostab talle riideid ja asju. Kostja sellised väited on üldsõnalised ja tõendamata ning hageja kinnitab, et sellised väited ei vasta tõele.
15.Lapsetoetust ega kindlustusmakseid ei saa elatise suuruse arvestamisel arvesse võtta. Kostja leiab ekslikult, et hageja saab riiklikke peretoetusi 600 eurot. Riiklik peretoetus hageja eest on 60 eurot. Lasterikka pere toetus on 300 eurot (Perehüvitiste seadus § 17 ja § 21). Peretoetusi makstakse perehüvitiste seaduse § 2 kohaselt riigi poolt eesmärgiga toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Peretoetuse eesmärk ei ole täita lahus elava vanema kohustusi tema eest. Kostja kohustus tuleneb PKS § 101, mis ei sea vanema kohustust sõltuvusse riiklikest toetustest. Arusaamatuks jääb ka viide elukindlustuspoliisile. Kostja võib soovi korral hagejale erinevaid kindlustuslepinguid sõlmida. See ei mõjuta hageja igakuiseid vajalikke kulusid.
16.Kostja väidab oma vastuses üksnes seda, et ta on palgata puhkusel ja tal puudub püsiv sissetulek. Hageja hinnangul ei anna asjaolu, et kostja on otsustanud jääda palgata puhkusele ja elada ise ilma sissetulekuta alust jätta täitmata kohustused tema alaealise lapse ees. Kostja väidab, et ettepaneku tööl mitte käia on teinud talle psühholoog, kuid ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Igal juhul ei näita psühholoogi ettepanek mõnda aega puhata hageja töövõimetust. Kostja esitatud maksuameti tõendi järgi on ta puhanud juba viis kuud. Kuna kostja elab ilma töise sissetulekuta, peavad tal enda elatamiseks olema muud vahendid.
17.Kostja on väitnud vastuse punktis 5, et „õigeks ei saa ka pidada A P väidet neljast ülalpeetavast lapsest, sest tegelikult on käesoleval hetkel A Pl kolm alaealist last ja teised kolm (K P, K P ja R P) on juba täisealised.“ R P sai 18 aastaseks (täisealiseks) xxx, kuid omandab hetkel keskharidust xxx. Tulenevalt perekonnaseaduse § 97 punktist 2 on ka R P A P ülalpeetav kuni keskhariduse omandamiseni.
18.Kostja väidab oma vastuse punktis 8, et „kohtub hagejaga regulaarselt, kannab kulusid, annab raha ning sooviks tihedamini kohtuda, kuid hageja isa teeb selleks Jile takistusi. A 5(15)
P ettekujutus, et kostja peab hagejaga kooskõlastama hagejale antava taskuraha suuruse, on asjatundmatu ja rumal“. Hageja isa ei ole teinud hagejale mingeid takistusi kostjaga kohtumiseks. Kostja väide nagu kohtuks ta hagejaga regulaarselt on aga sisustamata ja tõendamata. Kostja ei ole esile toonud, millal ja kui pikalt hageja tema juures väidetavalt viibinud on. Kostja väide kulude kandmise kohta ei vasta tõele. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ka selle väite kinnituseks. Taskuraha võib kostja soovi korral hagejale anda, kuid selliselt antud taskuraha ei saa arvestada tasutud elatise hulka. Poolte vahel sellist kokkulepet ei ole. Riigikohus on juba oma 16.01.2013 määruse nr 3-2-1-159-12 p 11 selgitanud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.
19.Hageja märgib, et ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja täidab elatise maksmise kohustust summas 115,04 eurot kuus. Kostja vastuse punktis 4 toodud vastavasisuline väide jääb arusaamatuks. Kostja vastus
20.Kostja vaidleb hagile vastu. Kõigepealt on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks: kostja täidab A Pga kokkulepitud suuruses ja tingimustel hageja ülalpidamise kohustust ja maksab poolte kokkuleppel A P kontole igakuiselt 115,04 € kuus. Summa suuruses leppisid K P ja A P kokku selle põhjal, et ajal mil laps elas ema juures (alates 12.11.2007 kuni 03.03.2019) maksis A P lapse ülalpidamiseks elatist 1800 EEKi ehk 115,04 € kuus. Kui 2019 laps asus poolte kokkuleppel elama isa juurde, maksab ema elatist samas ulatuses nagu tegi seda tasus isa. Kostja on kokkuleppest nõuetekohaselt kinni pidanud ega ole seda rikkunud.
21.03.03.2019 pooled leppisid kokku elatise summas 115,04 € kuus ehk lapse vajadused kuus kokku olid 115,04 x 2 = 230,08 €, siis kuidas lapse vajadused seitsme kuuga sedavõrd kasvasid (käesoleval aastal juba 584 €-ni). Hageja ei selgita ega tõenda, millised asjaolud ja mis ajast on muutunud.
22.Justiitsministeeriumi uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulud ühe vanema kohta 2019 aasta lõpus kas 172 € kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 € kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Arvestades, et riiklik lapsetoetus laekub hageja isa kontole ning kostja annab lapsele samuti taskuraha ja teeb lapsele ka kulutusi, katab vanemate vahel kokkulepitud elatise suurus 115,04 € kuus ära lapse vajalikud kulud.
23.Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja igakuised vajalikud kulud lausa 627 € kuus, mis ei ole ei reaalne ega ka eluliselt usutav. Arvestades, et hageja elab isa juures, kus elab 5 pereliiget – hageja J P, hageja isa A P, hageja isa abikaasa ning nende kaks ühist last, on eelduslikult tegemist osaliselt kogu pere vajaduste katteks kuluva summaga. Ei ole usutav, et 16-aastane nooruk kasutab kuus 30 € hügieenitarvete, kodukeemia ning majapidamistarvetele. Kostja arvates katab ühes kuus 30€ kogu 5-liikmelise pere kodukeemia- ja hügieenivahendite vajaduse ning usutavate tõendite puudumisel kostja vaidlustab selle summa. Ei ole usutav, et 16-aastasel noorukil kulub kuus ravimitele, vitamiinidele ja plaastritele kuus 20 €. Sel juhul peaks olema tegemist väga halvas tervislikus seisus oleva lapsega, 6(15)
mida kostja ei pea Ji digiloos terviseandmeid jälgides võimalikuks. Tõendite puudumisel kostja vaidlustab selle summa. Jalgpallitrennis käib J juba 9 aastat (aastast 2011). Kui J elas emaga, maksis Ji trennide eest K P ning A P trenni maksetes täiendavalt ja eraldi ei osalenud. Trennimaksed arvestas isa makstava elatisesumma 115,04 € sisse, mistõttu eeldab kostja et ka tema poolt tasutud 115,04 € sisse mahub hageja trennitasu. Riiete ja jalanõude (sh treeninguvarustuse) peale ei kulu kindlasti 100 € kuus. Hageja on oma pikkuse täis kasvanud, pole aastaid pikemaks kasvanud ja seega puudub igasugune mõistlik ja arusaadav põhjus ning eluline vajadus osta hagejale igas kuus uusi riideid. Kostja vaidlustab selle summa ja soovib näha tõendeid. Kasvueas väikelapsed vajavad riiete sagedast väljavahetamist, sest kasvavad riietest välja. Täismehe kasvus nooruki treeningvarutus ostetakse aastas korra. Samuti ostetakse trennivarustust vanematelt trennikaaslastelt ja kui ostetakse uusi, siis enamasti soodusmüügist. Siinkohal kostja rõhutab, et J kuulub nüüd xxx esiliigasse, kus võistlusvorm on klubi poolt. Ei ole usutav, et sidevahenditele kulub Jil kuus 30 €. Isegi telefoni perepaketi summa on väiksem. Jil oli telefon olemas, uue telefoni ostmiseks vajadus puudus. Võib eeldada, et uus telefon oli pigem vanema kingitus lapsele mille maksumuse A P soovib kostjalt tagasi saada ning kostja vaidlustab tõendite ja elulise vajaduse puudumisel selle summa. Hageja isal on terve perega ühtne telekapakett ning 15 € telekateenuse tasu sisaldab antud juhul kõigi peres elava viie inimese tasu ning kostja vaidlustab selle summa. Ji osa kommunaalkuludest on eluliselt usutav ja reaalselt põhjendatud maksimaalselt 40 € kuus, kuid et hagile ei ole lisatud mingeid kommunaalkulude tõendeid, ei saa seda lugeda tõendatuks ja kostja vaidlustab hagis küsitud summa. Ebaselge on hageja transpordikulu 20 € kuus: Tallinna Ühistransport on koolilastele tasuta. Tallinna sõitmiseks kasutavad hageja ja teised pereliikmed ühist sõiduvahendit, millega sõidavad tööle hageja isa, hageja isa abikaasa ning hageja isa 2 nooremat last, seega transpordikulu hagejal üldse puudub. Koolitarvete kulu 10 € kuus ei ole vajalik: kooliasjad soetatakse kooliaasta alguses ja vajadusel veel mõni kaustik ja pastapliiats, kuid 10 € kuus kindlasti mitte ning kostja vaidlustab tõendite puudumisel selle summa. Kostja selgitab, et kindlasti ei käi hageja iga kuu juuksuris, sest hagejal ei ole sedavõrd ohjeldamatu juuksekasv. Hageja käib juuksuris kord 2-3 kuu jooksul ning meeste lõikuse hind ei ületa 12 €. Ji meelelahutusteks (kino, sünnipäevad, SPA jms) annab kostja otse lapsele taskuraha suuremas summas kui 20 €. Ka A Pl on kohustus Ji meelt lahutada ja selleks panustada teine 20 €, mis arvestuslikus kogusummas 40 € peaks Ji meeleolu igakuuliseks tõstmiseks olema piisav. Kostja vaidlustab selle summa ja soovib näha tõendeid, et kuidas A P täpsemalt ja millises summas seni Ji meelt lahutab. Kui A P läheb Jiga kahekesi või koos nooremate lastega SPA-sse, ei pea seda kogumis kinni maksma K P. Muuhulgas - ka kostja käib lapsega SPA-s ja kinos meelt lahutamas.
7(15)
Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide elamispinna kasutuseelisest 100 € kuus. Kostja vaidlustab selle kulu ja soovib näha tõendeid, mis kinnitaksid usutavalt, millisest kasutuseelisest käib jutt. Kostja ei nõustu hagis esitatud kuluartikliga „mööbel“ 30 € kuus. Jil on ema juures olemas oma sisustatud tuba koos mööbliga, mistõttu ei ole see nõue põhjendatud ega tõendatud. Kostja vaidlustab selle nõude. Kindlasti ei kulu lapsel toidule 100 € + 70 €. Koolis kus J õpib (xxxx) saavad lapsed lõuna ajal tasuta süüa. Emalt saadav taskuraha katab ära vahepealsed snäkid, kui laps soovib midagi juurde osta. Seega on 100 € kuus toidukulu eluliselt ebausutav ja tõendamata ning kostja vaidlustab selle summa.
24.01.10.2019 esitas A P kostjale e-kirjaga elatise suurendamise nõude 200 €/kuus. Sellega kinnitab lapse isa ka ise, et seaduses sätestatud miinimummäär on liiga suur ning lapse tegelikud kulud kuus ei ole nii suured - hagis märgitud igakuised kulud on ebaõiged.
25.Arvestades, et J elab isa juures, kus ühes majapidamises on viis inimest, tuleb arvestada ülalpidamisel ning laste vajaduste hindamisel Riigikohtu selgitustest tulenevat mastaabisäästu printsiipi.
26.Arvesse tuleb võtta ka seda, et laps veedab aega ka emaga, kasutab lapse jaoks alati valmis pandud möbleeritud tuba, vaatab samuti televiisorit jne. Ka ema teeb kulutusi lapsele.
27.A P saab kolme lapse pealt riiklikku suure pere toetust 540 € kuus, millest 1/3 ehk 180 € on mõeldud Ji ülalpidamiseks. Lisaks saab A P iga lapse pealt 60 € riiklikku lastetoetust. A P saab ainuüksi Ji ülalpidamiseks kokku 240 €, millest pool ehk 120 € tuleb arvestada kostja panusena.
28.Hageja ei arvesta asjaoluga, et laps saab ka emaga kokku, koos käivad söömas ning lapsel on ema juures oma tuba koos kõige vajaliku sisustuse, nt mööbli, spordivahendite, samuti riietega jne. J saab igal ajal ema juurde tulla. Jil on emaga tihe side. Jil on kaks kodu, kus mõlemad vanemad panustavad lapsesse.
29.K P jätkab Ji ülalpidamiseks elatise tasumist 115,04 € kuus. Sellele tuleb arvestada juurde 120 € lastetoetustena ning Ji elukindlustus summas 50€. Lisaks nimetatud summale emal on tehtud Jile elukindlustuspoliis, kuhu kostja kannab 50 €/kuus. Kokku on K P panus Ji igakuuliseks ülalpidamiseks 115,04 € ülekanne A P pangakontole, elukindlustus 50 € ja riiklikest lastetoetustest pool ehk 120 €, kokku 115,05 + 50 + 120 = 285,04 €/kuus. Kostja ostab Jile samuti riideid ja asju ning Jil on ema juures sisustatud tuba, kus on olemas kõik vajalik ning laps võib seal igal ajal olla.
30.Lisaks viibib K P alates 19.10.2019 pikaaegsel palgata puhkusel ning tal puudub püsiv sissetulek. Palgata puhkusele saatmise ettepaneku tegi kostjale tema xxx ning kuni taastumiseni kostja tööle naasta ei saa.
31.Õigeks ei saa ka pidada A P väidet neljast ülalpeetavast lapsest, sest tegelikult on käesoleval hetkel A Pl kolm alaealist last ja teised kolm (K P, K P ja R P) on juba täisealised.
32.12 aastat, mil J elas emaga, oli A P igakuuline panus lapse ülalpidamiseks 115,04 € kuus ning A P hinnangul kattis 115,04 € lapse vajadused täielikult. Kordagi ei nõustunud A P 8(15)
kasvõi suuremate väljaminekute korral (kooliaasta algus, trennikulud) elatisesummat suurendama.
33.Perehüvitise suurus kolmelapselisele perele on 2020 aastal 540 €, eelmisel 2019 aastal oli riiklik kolmelapselise pere toetus 510 €. Hageja jutt 300 € suurusest toetusest on kas asjatundmatu või teadlikult tõele mittevastav faktiväide.
34.A P ettekujutus, et kostja peab hagejaga kooskõlastama hagejale antava taskuraha suuruse, on asjatundmatu. Kohtuotsuse põhjendused
35.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
36.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
37.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: xxx sündinud hageja J P on hageja seadusliku esindaja A P ja kostja K P laps (tlk 4, sünnitunnistus); hageja esindaja ja kostja lahutasid abielu 2009 aastal, hageja elukohaks jäi kostja (ema) elukoht. Hageja esindaja kohustus kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-07-47343 17.12.2007 kinnitatud kompromissi alusel kostjale tasuma hageja ülalpidamiseks 1800 krooni (115,05 eurot) kuus (tlk 5, määruse p 1); 04.03.2019 leppisid hageja esindaja ja kostja kokku hageja elukoha muutmises selliselt, et hageja elukohaks oli alates 03.03.2019 hageja esindaja (isa) elukoht. Samuti leppisid pooled kokku, et alates elukoha muutmisest ei maksa hageja esindaja enam elatist hageja ülalpidamiseks kostja arveldusarvele vastavalt kohtu poolt kinnitatud kompromissile, vaid kostja kohustub edaspidi tasuma elatisraha hageja esindaja arveldusarvele samadel tingimustel (vt tlk 6-7). kostja on 03.03.2019 kokkulepet täitnud ning tasunud hagejale igakuiselt elatist 115,05 eurot.
38.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seadusjärgses miinimummääras alates 03.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9(15)
Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtlikult, et (i) vanemate vahel oli lapse ülalpidamisega seonduvalt kokkulepe, (ii) kostja on lapse ülalpidamiskohustust täitnud elatise maksmise ning kulude vahetu kandmise teel (lisaks elukindlustus, taskuraha, möbleeritud tuba kostja elukohas), (iii) lapsega seotud kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata (sh Justiitsministeeriumi uuring, mastaabisääst), (iv) kostja tervislik ja majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda (palgata puhkus), (v) hageja kulud on osaliselt kaetud riiklike toetuste arvelt. Kostja on nõus hagejale tasuma elatist kokkulepitud määras - 115,05 eurot kuus.
39.Kohus märgib esmalt, et jätab tähelepanuta kõik väited, mis puudutava vanemate ja lapse vahelist suhtlemist. Käesolevas asjas lahendatakse elatise nõuet. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses.
40.Kostja on märkinud, et vanemate vahel oli lapse ülalpidamisega seonduvalt kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hageja ülalpidamiseks 115,05 eurot kuus, mistõttu ei ole hageja õigusi rikutud ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kuivõrd eelviidatud sätte kohaselt ei ole vanematevaheline lapse ülalpidamiskohustuse täitmist reguleeriv kokkulepe takistuseks seadusest tuleneva ülalpidamisnõude esitamiseks, siis tuleb kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata jätta rahuldamata. Kohus saab kokkuleppest tulenevat arvestada nõude rahuldamise ulatuse osas, eelkõige tagasiulatuva elatise nõude korral (mida käesoleval juhul esitatud ei ole).
41.Hageja on kulud ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud lapse kohta on suuremad kui 584 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot).
42.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel lapsi, hageja on kostja ainuke laps. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta on töövõimetu. Psühholoogi soovitusel palgata puhkuse võtmise puhul ei saa kohus eeldada, et kostja on kestvalt või pikemaajaliselt töövõimetu. Seega puuduvad sättes loetletud asjaolud, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 10(15)
Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).
43.Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu liik Toit Hügieenitarbed (sh isiklikud hügieenivahendid + kodukeemia, majapidamistarbed) Apteek (vitamiinid, ravimid, plaastrid jms) Jalgpallitrenn Riided ja jalanõud (sh treeningvarustus) Side (sh telefoni järelmaks) TV Kommunaalkulud (1/5 aasta keskmisest kogukulust) Elamispinna kasutuseelis Transport Koolitarbed Lõunasöök koolipäevadel (kooli ja trenni vahepeal) Mööbel Juuksur Meelelahutus (kino, sünnipäevad, SPA jms)
KOKKU
Kulu suurus (eurot)
70 € 30 € 12 € 20 €
Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades lapse vanust, ealisi iseärasusi, elulaadi ja hobisid, leiab kohus on põhjendatud kulu suurus on 20 eurot. 11(15)
Apteek (vitamiinid, ravimid, plaastrid jms)
Jalgpallitrenn Riided ja jalanõud (sh treeningvarustus)
Side (sh telefoni järelmaks)
TV
Kommunaalkulud (1/5 aasta keskmisest kogukulust)
Elamispinna kasutuseelis
Transport
Koolitarbed
Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Hageja on veenvalt põhistanud, miks kulud on just nii suured. Põhjendatud. Kostja ei vaidle kulule vastu. Kohus leiab, et tavapärasest mõnevõrra suurem kulu on käesoleval juhul põhjendatud. Siiski ei ole kulu põhjendatud hageja poolt esiletoodud ulatuses. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et laps tegeleb aktiivselt spordiga ning riietus vajab regulaarselt uuendamist. Siiski ei vaja garderoob sedavõrd tihti värskendamist, et 1200-eurone aastakulu oleks põhjendatud. Arvestades telefonide ja sidepakettide maksumust, leiab kohus, et põhjendatud kulu summas 20 eurot. Puudub vaidlus, et telefon on vajalik tarbeese. Olukorras, kus hageja on märkinud, et telefoni kui tarbeeseme eluiga ei ole pikk, ei ole põhjendatud osta kallist telefoni. Sidepakettide hinnad on alla 10 euro kuus. Põhjendatud. Kohus arvestab siinjuures hageja põhistustega, mille kohaselt on ülejäänud pereliikmetest erinevate vaatamiseelistuste tõttu oma toas eraldi televiisor eraldi vaatajakaardi ja kuutasuga. Arvestades kommunaalkulude tavapärast suurust, hageja elukohaks oleva eramu igakuist keskmist kogukulu ca 200 eurot, leiab kohus, et kulu ei ole ülemäärane. Tegemist on tavapärase kuluga, mille sarnast võib ette tulla ka linnakorteris elades. Hageja on õigesti märkinud, et kasutuseelist on võimalik vajaliku kuluna arvestada, kuid hageja ei ole esile toonud, kuidas kasutuseelis just sedavõrd suur on. Hageja ei ole esile toonud, kui suur on hageja elukohale sarnaste eramute hind üüriturul. Siiski on üldteada, et lapse vältimatuks kuluks on elamispind. Kohus loeb kasutuseelise hinnanguliseks väärtuseks 50 eurot. Puudub vaidlus, et hageja ei ela Tallinnas, mistõttu viited tasuta ühistranspordile ei ole asjakohased. Kulu on nimetatud ulatuses põhjendatud. Kulu on põhjendatud, arvestades tavapäraselt vajaminevaid koolitarbeid ja nende kogust ning maksumust.
12(15)
Lõunasöök koolipäevadel (kooli ja trenni vahepeal)
Vaatamata sellele, et hageja saab süüa koolis tasuta lõunasööki, ei saa eeldada, et sellest piisab kogu päevaks, eriti olukorras, kus hagejal tuleb pärast kooli minna trenni. Nagu kohus ülal mainis, tegeleb hageja intensiivselt spordiga, mistõttu piisav ja täisväärtuslik toitumine on tähtsal kohal. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendamatu ning juba kaetud eramust saadavate kasutuseelistega. On tavapärane, et meesterahvas käib juuksuris kord kuus ning 12 eurot ühe lõikuse maksumusena ei ole erakordselt suur või tavapäratu. Arvestades meelelahutusteenuste hindasid, on kulu suurus põhjendatud.
44.Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 557 eurot kuus. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 278,50 eurot kuus (557 / 2).
45.Kostja viited Justiitsministeeriumi uuringule ei ole asjakohased. Nimetatud uuringu pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi lapse vältimatult vajalike kulude kohta, arvestades sealjuures lapse isikust ja elulaadist tulenevaid erisusi. Kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks elatisemäära vähendamiseks alla miinimummäära.
46.Kostja viited mastaabisäästule ei ole samuti asjakohased. Hageja on 16-aastane noormees. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et teised pere lapsed on 8-aastane tüdruk ja 9aastane poiss. Sedavõrd erinevas vanuses ja erinevast soost laste puhul ei ole kohtu hinnangul mastaabisäästu tekkimine võimalik. Kostja ei ole ka esile toonud, milliste kuluartiklite näol ning kuidas väidetav mastaabisääst tekkida võiks.
47.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada riiklikku toetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole riiklike toetuste võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Seega leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks. 13(15)
48.Kostja märgib, et veedab samuti hagejaga aega ning teeb temale vahetult kulutusi. Hagejal on kostja juures möbleeritud tuba. Kostja ei ole kohtuni toonud ega tõendanud, mil määral (s.o nt mitu päeva kuus) hageja kostja vahetul ülalpidamisel on, samuti ei ole kostja kohtuni toonud ega tõendanud, milliseid kulutusi ta nimetatud perioodil vahetult kannab. Hageja on möönnud, et veedab kostjaga aega, kuid teeb seda niivõrd vähe, et seda pole võimalik elatise suuruse määramisel arvestada. Kohus leiab seega, et kostja viited tuleb jätta tähelepanuta.
49.Kostja märgib, et annab hagejale otse taskuraha. Hageja möönab, et kostja on andnud hagejale taskuraha mõnel korral, ebakorrapäraselt ja ebaühtlastes summades. Siiski ei ole kostja tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt antakse hagejale ülalpidamist taskuraha andmisega otse hagejale. Sellisel juhul ei ole isal kui last kasvataval vanemal võimalik nimetatud raha arvelt kanda ja planeerida lapsega seotud vältimatuid kulusid.
50.Kostja märgib, et teeb hageja kasuks elukindlustusmakseid. Kohus leiab, et nimetatu puhul ei ole tegemist hagejale ülalpidamise andmisega. Nimetatud hoiuse kasutamiseks avaneb võimalus alles pärast seda, kui hageja saab täisealiseks. Selle arvelt ei ole võimalik regulaarselt kanda hageja igapäevaseid vältimatuid kulusid. Seega tuleb vastavad väited jätta tähelepanuta.
51.Kostja on esile toonud, et tal puudub sissetulek, kuna on psühholoogi soovitusel palgata puhkusel. Kohus on juba ülal märkinud, et kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund pärsiks tema töövõimet. Kostja on seega tööealine ning- võimeline. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus siiski märgib, et kostja ei ole märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hagejat nõutavas määras ülal pidada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks asuda sisuliselt ja detailselt kostja majanduslikku seisukorda analüüsima. Kohus eeldab, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et hagejale vähemalt seadusjärgses miinimummääras ülalpidamist anda.
52.Arvestades eelkõige hageja põhjendatud ja vajalike kulude suurust (s.o 557 eurot kuus), rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 03.02.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 278,50 eurot.
53.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab taotluse ning märgib otsuse resolutsioonis, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda jooksva kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A P arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is selgitusega “J P elatis“.
54.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 14(15)
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
55.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot (292 x 9). Menetluskulude jaotus
56.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
57.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
58.Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Ka toimikust ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.